Ühiskonnateaduste blogi

ÜTI tudengid külastasid riigiasutusi

Ühiskonnateaduste Instituudi haldus- ja ärikorralduse II kursuse üliõpilaste praktikum-seminar Justiitsministeeriumis, Riigikogus, Riigikantseleis ja Siseministeeriumis.

Paraad

Esimene külastatud asutus oli „superministeeriumis“ asuv Justiitsministeerium. Meiega tuli kohtuma justiitsminister Kalle Laanet. Sissejuhatuseks oli juttu veidi asutuse ajaloost – nimelt olime sattunud külla huvitaval päeval – ministeeriumi 105. aastapäeval.

Tudengid Justiitsministeeriumis

Kalle Laanet on töötanud poole oma elust õiguskaitseorganites ning poole ajast olnud  poliitikas. Alates 17. aprillist 2023 on ta justiitsminister. Rääkisime põgusalt kaugtööst – jõudsime ühisele arusaamisele, et juhid peavad olema kohapeal, et panna paika strateegia ning olla kogu aeg „asja juures“. Kuid teatud töid on väga mõistlik kaugelt teha. Organisatsioonil on vaja paindlikkust. Minister rääkis ministeeriumi töökorraldusest ja tegevusvaldkondadest. Küsisime erinevaid küsimusi, millest mõned olid töökorralduslikumad, kuid HÄK tudengitele omaselt olid paljud küsimused ka teravamad.  Kohtumine möödus kiirelt ja hilisemas arutelus leiti, et sümpaatia justiitsminister Kalle Laaneti vastu enamike tudengite jaoks kasvas.

Pärast justiitsministrit jätkas meiega õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus, kes rääkis täpsemalt õigusloomeprotsessist ja sellest, kuidas seadus jõuab ametniku sahtlist Riigi Teatajasse. Saime teada, et kvaliteetse seaduse loomine võtab omajagu aega, kuid protsessi saab vajadusel kiirendada - heaks näiteks koroonapandeemia aegne eriolukord. 2021. aastal vastas peaminister Kaja Kallas ajakirjanikele, et seaduse elluviimiseks läheb aega umbes 3 kuud. Sellele tegi EPL ka faktikontrolli, kus jõuti järeldusele, et teoreetiliselt on see võimalik küll. Praktiliselt võtab seadusloome aega 1-1,5 aastat – see tagab ka kvaliteetse seaduse. Saime põhjalikuma ülevaate protsessist endast ja huvitava faktina teada, et Eestis kehtib praegu 369 seadust. Eelmine Riigikogu koosseis tegi näiteks 400+ seadusemuudatust. Kõlama jäi, et õigusloomeprotsess on demokraatia garantii - see peab olema avatud ja läbipaistev. Kõik protsessid ja etapid on selleks, et demokraatlik protsess toimiks.

Riigikogu giid Archibald Kald tutvustas meile hoone põnevat ajalugu ja tegi lühikese kiire ekskursiooni.

RK

Tudengid said teada nii mõndagi põnevat – näiteks istungite saalis on keelatud vee joomine. Vett võib juua ainult kõne pidaja. Kurioosumina on pikim kõne kestnud 14 tundi ja 29 minutit, mille pidas 1929. aastal tolleaegne rahandusminister. Praegu on kõned reglementeeritud. Riigikogu hoone on esimene omataoline modernne parlamendihoone, mis valmis 1920. aastal. Mujal maailmas on parlamendihooned tihtipeale väga vanades hoonetes. Meie Riigikogu kunstilise ilme läbiv teema on kolmnurksed siksakid. Toolid ja lauad on säilinud hoone ehitamisest saadik, ehk üle elanud ka okupatsiooni. Ühiselt tõdesime, et toolid ja lauad on küll kunstiliselt väga ilusad, kuid küllaltki ebamugavad. Kogu Riigikogu hoone on üks suur iseseisvuse sümbol - ehitatud Eesti ajal, Eesti inimeste poolt, Eesti inimeste ja demokraatia jaoks. 

Pärast giidi rääkis meiega Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja Reformierakonna liige Õnne Pillak. Saime ülevaate tööst sotsiaalkomisjonis ja laiemalt tööst Riigikogus.

RK

Riigikogu aasta on olnud tormiline, suisa seebiooperlik. Obstruktsioon on muutunud juba lapsikuks ja  siduda iga hääletust usaldushääletusega, et üldse Riigikogu tööga edasi minna, ei ole samuti hea õigustava. Rääkisime ka kuluhüvitistest, ametnike ja Riigikogu liikmete palkadest ning võimalikest kärbetest, kus samuti head lahendust on raske leida.

Järgmisena liikusime Stenbocki majja, kus meid võttis vastu Riigikantselei strateegiadirektor Mari-Liis Sööt. Kohtumine toimus Vabariigi Valitsuse istungite saalis.

Stenbock

HÄK tudengitele omaselt saime pärast sissejuhatust pärida, kas peaminister Kaja Kallasel on PR nõunikud ning kas ta neid ka kuulab. Mari-Liis jäi vastamisel poliitkorrektseks ja ütles, et PR nõunikud on, kuid seda, kas neid ka kuulatakse, ta ei tea. Hiljuti justiitsministeeriumist lahkunud ning kaks kuud strateegiadirektorina töötanud Mari-Liis Sööt rääkis Riigikantselei tööülesannetest ja värbamisprotsessidest. Lisaks puudutasime ka riigi strateegilise juhtimise teemat, andmetepõhist otsustamist, avatud valitsemist ja kodanikuühiskonna arendamist. Kogu kohtumine kulmineerus aga grupipildile kogunemise ajal, mil ruumi tormasid relvastatud politseinikud, sest kahel korral oli keegi vajutanud paanikanuppu. Kõik lahenes rahumeelselt ja humoorikalt ning sobival hetkel ruumi tulnud politseinikud aitasid meist grupipildi teha.

Viimasena väisasime Siseministeeriumi. Rahvastiku-, kodanikuühiskonna ja perepoliitika asekantsler Raivo Küüt, kes meid võõrustas,  on siseministeeriumis töötanud juba 10 aastat. Lisaks oma kantsleri ametinimes nimetatutele, töötab ta muuhulgas ka usuasjadega. Eelnevalt on ta töötanud Politsei- ja piirivalveameti ühinemise järel selle juhina. Jutuks oli demokraatia arendamine rohujuure tasandil ja julgeolekuolukord laiemalt. Tõdesime, et hetkel on põhimõtteliste kokkupõrgete ajastu eri poliitiliste, majanduslike ja ühiskondlike süsteemide vahel. Eesti jaoks on eksistentsiaalselt oluline, et püsiks demokraatlikel väärtustel ja reeglitel põhinev maailmakord.

Küüt

Kõne all oli üldisem Siseministeeriumi töö, tõusetus ka teema radikaliseerumisest ja terviklikust siseturvalisusest. Nentisime, et inimesed kardavad seda, mida ei tea – näiteks saarlased võivad karta illegaalset piiriületust Kagu-Eestis, sest nad pole kohapealsete oludega kursis ega tea, et tegelikult sealsamas elavad inimesed selles probleemi ei näe. Teadlikkust tuleb tõsta ja pimedast uskumisest ei piisa.

Olgugi, et tegemist oli päeva viimase kohtumisega, möödus aeg kiiresti ja pikema küsimustevooruni me seekord ei jõudnudki. Kõik soovijad said siiski asekantsleriga edasi vestelda, kellel mõni teema kripeldama jäi.

Kaastudengid arvasid kohtumistest järgmist:

Päev oli väga sisukas ja küsimusi oleks tahtnud esitada rohkemgi. Ideaalis võiks kunagi korraldada niisuguse praktikumi terve päeva ühes instituudis. Mulle jäi kõige eredamalt meelde kohtumine Kalle Laaneti ja Raivo Küüdiga ja näen end tulevikus isegi kas Siseministeeriumis või Justiitsministeeriumis nõuniku või kantslerina töötamas. Eriti pakuvad huvi sotsiaalsed, siseriiklikud küsimused nagu kodanike turvatunde tagamine ja läbipaistev juhtimine. Kokkuvõttes väga sisukas ja huvitav praktikumipäev! – Kadi Tamberg

Arvan, et selline õppevorm, kus tudeng saab reaalselt oma silmaga näha institutsioone ning olla kaasatud riigijuhtimise erinevates päevakohastes aruteludes avardab silmaringi ning seostab kursusel õpitud teooria sidumist ja on tavapärasele õppevormile teretulnud vaheldus. Sääraseid külastamisi võiks olla veel ka teistes ainetes, näiteks ärijuhtimises, kus saaks riigiettevõtteid külastada, sealsete võtmeisikute seminarides ja ettekannetes osaleda ja päevakohastel teemadel aruteludes kaasa lüüa. Õppekäik ja päev oli hästi korraldatud ja sisurohke. Hinnang korraldusele on väga hea. – Georg Henry Romanov

Päev oli väga huvitav. Kõigi institutsioonide külastus avardas silmaringi ja õhtune uudiste vaatamine pärast seda päeva on teistsugune. Riik tundus justkui lähemal olevat. Õppekäigu ülesehitus oli tempokas ja hariv, mis oli samuti väga hea, sest ei jäänud aega tunda väsimust või tüdimust. Minu isiklik arvamus on, et selline õppemeetod annab kordades rohkem, kui klassiruumis teooria õppimine. Meiega suhtlesid inimesed, kes teevad otsuseid, kes tunnevad oma ala ja kes on läbinisti praktikud omas keskkonnas, mitte ainult teoreetikud. Seetõttu seda kogemust ei saakski klassiruumis saada. Olen väga tänulik, et korraldate selliseid õppekäike ja leiate need inimesed, kes oma tihedasse graafikusse üliõpilastega suhtlemise ära mahutavad – Liisa Kasak

Selle seminar-praktikumi käigus saadud teadmised on väga vajalikud, kuna need annavad võimaluse mõista, kuidas külastatud institutsioonid toimivad ja milliseid küsimusi lahendavad. Päev oli küllaltki intensiivne, kuid kogetu oli väga põnev ja meeldejääv. Sarnaseid seminar-praktikume võiks tulevikus veel tulla – Ottokar Tamme

Täname kogu kursusega õppejõud Sulev Läänet, kes on võtnud vaevaks teha tudengitele selline põhjalik seminaripäev ning koos meiega ka läbi linna ja pika päeva selle kõik kaasa tegi.  

Galerii: 

Pildid tegi Kert Taimla