ÜTI tudengid valisid parima õppejõu ja õppenõustaja

Kõige rohkem hääli sai õppejõud Andres Õige ning õppenõustaja ja -spetsialistidest Kreete Alasoo. Üliõpilased tõstsid õppejõududest veel esile Meelis Eeriku ja Matthew Crandalli ning õppenõustaja ja -spetsialistidest Marika Voogre ja Tamara Statsenko.

Järgnevalt intervjuud Andres Õige ja Kreete Alasooga.

Andres Õige, kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?
Ideaalne õppejõud on inimene, kes oskab ja suudab teooria siduda praktikaga ning kes oskab vastata tudengite küsimustele. Tänapäeva tudengid soovivad saada teadmisi ja oskusi, mida nad saavad tööturul kandideerides või ka tööturul tegutsedes kasutada ning mis muudavad neid paremaks võrreldes konkurentidega. Seega õppejõud võiks
olla inimene, kes võtab tudengeid partneritena ja soovib, et kooli lõpetades oleksid üliõpilased edukad ja konkurentsivõimelised.  Minu jaoks on oluline õppejõu juures ka oskus muuta õppimine lõbusaks tegevuseks läbi praktiliste näidete. Õigusaineid ei pea õppima surmtõsises keskkonnas.
 
Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?
Usun, et õppejõud on inimene, kel on olnud elus õnne omandada väga laiapõhjalisi teadmisi enda poolt õpetatavates valdkondades ning kelle ülesandeks on suunata tudengid tõenduspõhiste/teaduslike teadmiste omandamisele. Õppejõu isiklik arvamus on kindlasti oluline, aga see ei saa olla ülimuslik teaduslike teadmiste suhtes. Olen üritanud tudengeid alati suunata küsimuste esitamisele ja üheks küsimuseks, mida alati tudengitelt ootan, on järgmine: "Millisele allikale (lepingu punktile) oma väite esitamisel tugined?". Õigusvaldkonnas, nagu väga paljudes teistes valdkondades, pole väitega "mina tean, et küsimust tuleb lahendada ...", mitte midagi teha, kui sellele väitele ei järgne argumentatsiooni, mis baseerub teaduslikel teadmistel. Seda põhimõtet olen üritanud ka tudengitele selgitada, et iga väite aluseks, mida nad esitavad, peab olema teaduslik
teadmine. 

Kes on teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?
Inimesi, kes mind õppejõuks saamise teel on mõjutanud on kindlasti mitmeid. Kui poleks olnud emeriitprofessor Ene Graubergi, kes tõi mind õpetamise juurde või dotsent Peeter Järvelaidu, kes Tallinna Ülikoolis on olnud kas teadlikult või teadmata minu mentoriks, siis poleks ma täna see õppejõud, kes ma olen. Inimene, kes õpetas mulle, et õppimine saab olla lõbus ja ei pea olema surmtõsine protsess, on kindlasti Igor Gräzin. 

Mida hindate enim Tallinna Ülikoolis?

Enim hindan tudengeid, sest kui minu partneriteks poleks inimesed, kes tahavad õppida ja tööd teha, siis mina oleksin läbikukkunud. Olen üliõpilastele alati öelnud, et õigus ei ole asi omaette, omandad teadmised ja kõik. Õigusvaldkonnas tegutsemine, sh õppimine on elustiil.

Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2023. aastal?
Ühte konkreetset üritust on keeruline esile tuua. Seega ütlen, et kõige meeldejäävamaks mälestuseks on need tudengid, kelle silm särab ja kes ahmivad endasse teadmisi ning kes tahavad olla järjest paremad ja paremad.

---

Kreete Alasoo, kuidas kirjeldaksite ideaalset õppenõustaja ja -spetsialisti?
Ma arvan, et ideaalset õppenõustajat ei ole olemas, sest kõik inimesed teevad vigu. Hea õppenõustaja on aga kindlasti väga sõbralik, empaatiline ning abivalmis. Õppenõustaja ja -spetsialist peab oma tööülesannetes olema korrektne ja kiire. Oluline on anda üliõpilastele juhised, kuidas informatsiooni iseseisvalt üles leida ning julgustada neid küsimuste korral õigeaegselt enda poole pöörduma.

Mis on õppenõustaja ja -spetsialisti töö juures kõige raskem?
Õppenõustaja jaoks on kõige raskem sügis- ja kevadsemestri algus, mil üliõpilased vajavad rohkem nõustamist ning kevadsemestri lõpp, kus on vaja lühikese aja jooksul korrektselt sooritada kõik lõpetamisega seonduvad protseduurid.