Harjumaa IV Omavalitsuspäev 2024 – „Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes”
Harjumaa IV Omavalitsuspäev (HOP 2024) toimus 25. oktoobril 2024, keskendudes teemale „Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes“ Kiili vallas Kiili Gümnaasiumis.
Üritusel osalesid riigi, kohalike omavalitsuste, teadlaste ja transpordi valdkonna esindajad. Päeva juhtis Urmas Vaino. Ühiselt arutati liikuvuse aktuaalseid väljakutseid ja võimalikke lahendusi valglinnastumise ning hajaasustuse kontekstis. Päeva jooksul leidsid aset mitmed ettekanded, töötoad ja paneelarutelu.
Töötubades käsitleti järgmisi teemasid:
- I töötuba – hajaasustus ja liikuvus; ülesannete jaotus ja rahastamine
- II töötuba – valglinnastumine, liikuvus ja pendelränne; ülesannete jaotus ja rahastamine
Omavalitsuspuu istutamine ning traditsioonide jätkamine
Harjumaa IV Omavalitsuspäeval osalejaid tervitasid traditsioonilisel lippude heiskamisel ja omavalitsuspuu istutamisel Riigi, Kiili valla, Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Transpordiameti, Tallinna Ülikooli ja MTÜ Polis esindajad.
Kiili Vallavolikogu esimees Marek Vainola tõdes, et Harjumaa IV Omavalitsuspäeva keskne teema Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes on Kiili valla kui ühe kiiremini kasvava rahvastikuga kohaliku omavalitsuse vaatenurgast väga oluline. Suurenev rahvaarv toob kaasa uusi liikuvuse alaseid väljakutseid, millele loodetakse omavalitsuspäeva käigus võimalikke lahendusteid arutada.
Transpordiameti liiklusteenistuse direktor Joel Jesse märkis, et ühistransport peab olema tervik, mida luuakse riigi ja kohaliku omavalitsuse vastastikuses koostöös. Ühistranspordi valdkonna arengul on juba palju tööd ära tehtud, kuid liikuvus on pidevas muutumises, mistõttu on Kiili omavalitsuspäeval käsitletav märkimisväärse tähtsusega.
Riigikogu esimees Lauri Hussar märkis oma omavalitsuspäeva konverentsi avasõnas, et Kiili omavalitsuspäeva kaaskorraldaja Harjumaa Omavalitsuste Liit on Eesti kõige paremini toimiv omavalitsusliit, mille koostööst on kasu kogu Eestile. Hajaasustuse tingimustes on üks põhilisi väljakutseid kiire transpordiühenduse hoidmine maakonnakeskusega, samuti vajab korrastamist liinivõrgu tihedus näiteks bussitranspordi näol. Liikuvuse osas võiks heaks eeskujuks olla Soomes kasutusel olev mudel, kus eri transpordiliigid ei konkureeri omavahel, vaid leitakse ühisosa, et inimesed saaksid liikuda võimalikult sageli ja kiiresti.
MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne tõdes, et omavalitsuspäeva korralduslikud diskussioonid olid keerulised, kuid koostööpartnereid ühendas üks soov – riigi ja kohaliku omavalitsuse sidusus, sealhulgas liikuvusega seoses. Oluliste jätkutegevuste hulka kuulub 18.11.2024 omavalitsuspäeva deklaratsioonide üleandmine Riigikogus, mille eesmärgiks on arutatud ideede realiseerimine. Järgmine Harjumaa Omavalitsuspäev toimub Anija vallas kriisihalduse teemal.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja märkis, et Harjumaa Omavalitsuspäevade puhul on tekkinud järjepidevus, mida saab nimetada traditsiooniks. Liikuvusel on tihe seos logistikaga. Logistika on omakorda juhtimisülesanne, mille efektiivne korraldamine kontorist ei ole võimalik. Tähtis on vahetu koostöö ning operatiivsus.
Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas sõnas, et transpordikorraldusega seonduvalt on oluline ühildada institutsioonide esindajate ja tarbijate vaatepunkti. Andmeanalüüsi kõrval mängib rolli ka inimlik faktor, seejuures isiklikud liikumisharjumused. Institutsionaalselt tuleb leida häid jätkusuutlikke praktikaid, mis suunaks inimesi kasutama ühistranspordi võimalusi isikliku sõiduauto või taksoteenuse asemel. Samuti on kergliikluse pöördemomendiks empaatiavõime arendamine teiste kaasliiklejate suhtes.
Mõttearendus valglinnastumise ja hajaasustuse teemadel
Ettekannete osa alustas Kiili vallavanem Aimur Liiva tõdemusega, et sobivate ühistranspordilahenduste leidmine on Kiili vallas pidevalt suureneva kaaluga teema. Vallas kujuneb uusasustus kohtades, kus see varasemalt sisuliselt puudus. Näiteks võib tuua Lähtse bussipeatuse, mis teenindas kunagi kümmet majapidamist, ent tänaseks elab peatuse lähiümbruses 250 majapidamist. Sellest lähtuvalt on tekkinud vajadus rattaparkla ning peatuse parema ligipääsetavuse järele.
Taristuminister Vladimir Svet märkis, et autostumist täielikult peatada ei saa. Küsimus on selles, kas isikliku sõiduauto kasutamise määr kasvab praeguses tempos või õnnestub seda pidurdada. Juba 5% või 10% rohkem ühistranspordi kasutajaid vähendaks koormust teedevõrgule. Ühistranspordi taristu ja teede hooldamiseks piiratud eelarve tingimustes on oluline läbi mõelda plaan järgmise kümne aasta kohta. Võtmeküsimuseks on transpordi efektiivne korraldamine üle valla ning maakonnapiiride, mille osas võiks kaaluda ühiseid planeeringuid.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepp sõnas, et Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse loomine oli vajalik otsus ühistranspordi korraldamiseks Harjumaal, seejuures on 20 aasta jooksul palju tähelepanu pööratud igapäevasele transpordikorraldusele. Ühistranspordikeskus kasutab oma töös Soome mudelit, mille kohaselt kujundatakse liinivõrk vastavalt tarbijate vajadustele. Lähtutakse eesmärgist, et ühistransport on sõitjale mugav, kättesaadav ja taskukohane.
Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan peab oluliseks Tallinna ühistranspordi ümberistumise võimalikult meeldivaks kujundamine. Näiteks planeeritakse Zoo peatuse uuendamist läänesuuna liinide ümberistumise kohana, idasuunal võiks ühistranspordi sõlmeks olla Ülemiste jaam. Lähituleviku üheks tähtsamaks väljakutseks on 2027. aastal rakenduvad keskkonnanõuded maakonna transpordile. Sellega seoses tuleb läbi mõelda elektribusside laadimisvõrgu sesoonne korraldus maakonna piires.
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Nilisk tõdes, et liikuvuse kontekstis on neli peamist tähelepanu nõudvat fookuspunkti. Esimeseks on ühtse piletisüsteemi loomine koos liinide ühise regionaalse korraldamisega, sealhulgas küsimus, kuidas liikuda üle linnade ja valdade piiride. Teiseks on rongiliiklus, mille puhul eeldab planeeritav taktühenduse rakendamine bussidega etteveo ning ühtse piletisüsteemi toimimist. Kolmandaks maakonnaliinide liikumine Tallinnas, millega seoses ühistegevuse huvi linna ja selle lähiümbruse vahel paraku puudub. Viimane aspekt on riigi ja kohaliku omavalitsuse transpordialane koostöö.
Tallinna Ülikooli professor Tauri Tuvikene märkis, et oluline on defineerida ühistranspordi eesmärk. Huvid põrkuvad nii ühistranspordi kasutajate ja institutsioonide kui ka transpordi tellijate vahel, samaaegselt tuleb arvestada andmete ja inimeste igapäevaste valikutega. Kasutajate jaoks on eelkõige tähtis nende esindatus ning kaasamine, paremat kasutajakogemust soodustaks ajagraafikute ja erinevate liikumisviiside integreermine, mis pakuks sõitjale mugavust.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Dago Antov tõi esile Rae valla kogemuse seoses liikuvuse temaatikaga. Rae vallas läbiviidud uuringus selgus, et ühistranspordi kasutamist piiravad kauge või ligipääsmatu peatus, pikk liikumiseks kuluv aeg ning hoiakud ühistranspordi suhtes. Kõige olulisem tegur on seejuures aeg – 90% Rae valla elanikest jõuavad isikliku autoga oma sihtkohta 30 minuti piires, seevastu ühistranspordi puhul on vastav näitaja 45%.
Sweco AB peaekspert Ulf Johansson tõdes, et Eesti transpordi vallas on vajadus rohkema positiivse stiimuli järele. Näitena võimaldatakse Rootsis soodustusi tulumaksu osas, kui inimene kasutab ühistransporti. Samuti rakendatakse ummikumaksu, et soosida kergliiklust. Tallinna atraktiivsemaks muutmisel on oluline roll ühistranspordisüsteemil ja selle juurdepääsetavusel, mistõttu on Põhjamaade kogemuse üle võtmine väga tähtis.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonna nõunik Hannes Luts sõnas, et ühistransport pole eesmärk iseenesest, vaid viis kuhugi jõudmiseks. Liikuvusega seoses on tähtis transpordi ruumivajadus – kolme reisijaga buss säästab rohkem ruumi kui isiklik sõiduauto, millega liikleb keskmiselt 1,5 inimest. Lisaks liiklusummikutele tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata auto valikulistele kasutajatele ja ühistranspordi valikulistele kasutajatele, et säilitada ühistranspordiga liikujate arvu.
Päeva teises pooles jätkus mõttevahetus paneeldiskussioonis MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektori Andrus Niliski, Tallinna Transpordiameti ühistranspordi liiniveo ja taristu osakonna juhataja Olev Partsi, Saku valla abivallavanem Tanel Otsa, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
ühistranspordiosakonna nõunik Hannes Lutsu ning Elroni liikuvuse ja partnersuhete juhi Jaagup Ainsalu vahel.
Järgnesid hajaasustuse ning valglinnastumise ja pendelrände teemalised arutelud töötubades. Muu hulgas käsitleti asjakohaseid ülesannete jaotuse ja rahastamise küsimusi.
Töötubade olulisemad väljundid võeti ühiselt kokku, samuti tutvustati Harjumaa IV
Omavalitsuspäeva deklaratsiooni. Deklaratsiooni üleandmine toimub traditsiooni kohaselt 18.11.2024 Riigikogus.
Päeva lõpetuseks anti Harjumaa Omavalitsuspäeva korraldusõigus üle Anija vallale.
Ürituse päevakava Kiili valla kodulehel
Ürituse järelvaadatav veebiülekanne