Mailis Reps Noorteseire arutelukonverentsil: noorte kaasamine peab olema ühiskondlike otsuste tegemise loomulik osa

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis konverentsi avakõnes, et noored tahavad ja oskavad kaasa rääkida, neil on olulisi seisukohti ja arukaid ettepanekuid, mida kuulates ja arvesse võttes saavad nii riik kui omavalitsused teha paremaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. „Peame kaasama noori nii vormiliselt, pakkudes erinevaid osalemisvõimalusi, kui ka sisuliselt – kaasamine peab olema loomulik osa otsustusprotsessist. Seniste noorte volikogude ja osaluskogude kõrvale tuleb otsida uusi võimalusi ja osalemisvorme noorte kaasamiseks.“

Noorteseire projektijuht professor Airi-Alina Allaste tõi esile, et kuigi Noorteseire aastaraamatu aluseks on rahvusvahelised uurimused, on lähema vaatluse alla võetud Eesti noored. Otsitakse vastuseid küsimustele, millist tüüpi osalejad on Eesti noored, kuidas toimib osalus sotsiaalmeedia vahendusel, milline on kodanikuhariduse mõju ja millised on Eesti noored teiste maadega võrreldes. „Noorte osalus on teema, mille tähtsust rõhutatakse nii Euroopa kui kohalikes strateegiates, samuti arutletakse selle üle elavalt nii kogukonnas, koolis, noorte valdkonnas kui ka akadeemilistes diskussioonides. Aastaraamatuga oli soov pöörata tähelepanu erinevatele osalusviisidele ja mõelda ka parematele kaasamis-võimalustele,“ lausus Allaste.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimehe Roger Tibari sõnul valiti konverentsi teemad korraldajate ühise arutelu tulemina. „Kuna kohal on nii valdkonna eksperdid kui noored, siis antud teemadel ühise arutelu pidamine on edasiviiv mõlemale osapoolele. Meie eesmärk oli saada osaliselt piiratud ajaga kätte uusi mõtteid ja lahendusi, kuidas osalusvaldkonda edendada. Antud teemad peaksid andma piisavalt laia spektri mõtetest, mida on võimalik kasutada noortevaldkonna tegijatel ka edaspidi.“

Konverentsil esinesid ettekannetega Tallinna Ülikoolist Airi-Alina Allaste, Anu Toots ja Raili Nugin. Töörühmade arutelud keskendusid neljale teemale: osalus sotsiaalmeedia vahendusel, traditsioonilised osalusvormid, noorteni aktivism rohujuure tasandil ja nende noorte kaasamine, kellega pole tihedat kokkupuudet.

Noorteseire aastaraamat koosneb kuuest peatükist. Esimene annab ülevaate noorte eluolus toimunud muudatustest aastatel 2016-2017. Teine peatükk vaatleb Eesti noori võrdluses teiste Euroopa riikidega ja keskendub muutustele nende osaluses aastatel 2004-2016. Kolmanda peatüki fookuses on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste hoiakute ja praktikate sarnasused ja erinevused ning neis toimunud muutused. Neljandas ja viiendas peatükis on analüüsitud kahe suure rahvusvahelise uurimuse tulemusi, keskendudes erinevatele osalusviisidele ja noorte antud tähendustele. Kuues peatükk võtab fookusesse võimalused kaasata erineva osalusintensiivsusega noori.

Konverentsi korraldas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liiduga.