„Noorte elu avamata küljed“ - veebiseminari diskussioonid nüüd ka järelvaadatavad
7. oktoobril toimus Noorteseire veebiseminar, mille korraldas TLÜ ühiskonnateaduste instituut koostöös Haridus- ja Noorteameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Esitleti uut, nüüd juba järjekorras üheksandat, Noorteseire aastaraamatut ja arutati erinevatel noorte elu puudutavatel teemadel.
Noorteseire projektijuht professor Airi-Alina Allaste rõhutab, et seekordne aastaraamat, mis kannab pealkirja „Noorte elu avamata küljed“, ei võta fookusesse ühte kindlalt teemat, vaid keskendub mitmetele eri valdkondadele, mis seni kas vähem või üldse mitte tähelepanu on saanud. Nii leiavadki kaheksast peatükist koosnevas artiklikogumikus muuhulgas käsitlemist nii noorte vaimse tervise; keskkonnateadlikkuse; tööturul marginaliseerunud noorte strateegiate; digitaliseerumise ohtude; ning noorte sildistamise ja häbimärgistamisega seotud teemad. Kokku panustas raamatu kirjutamisesse 16 autorit.
Raamatu esitlusseminari avas oma kõnega haridus- ja teadusminister Mailis Reps, misjärel said päevajuhi Katrin Tiidenbergi eestvedamisel sõna autorid. Kohapeal vestlesid Airi-Alina Allaste, Merike Sisask, Anna Markina ning Raili Nugin, kes kõnelesid vastavalt aktivistide maailmaparanduslikest ideedest ja kohati kaasnevast moraalsest paanikast, noorte vaimsest tervisest, seadusega pahuksis olijate taasühiskonnastamisest ning maanoorte liikumispraktikatest.
Aastaraamatu esitlemise järel toimus vestlusring “Mida saab noorte heaks ära teha?”. Sisukas ja elavas diskussioonis osalesid kliimaaktivist Kertu Birgit Anton, muusik Inger, mobiilse noorsootöö spetsialist Alexander Arabkin ja Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedaja Merle Purre.
Kui raamatuautorite vestlusringis rõhutas vaimset tervist uuriv professor Merike Sisask, et noorte vaimse tervise tagamisel on oluline nii täiskasvanute kui omaealiste toetus, siis hiljem osutas ka muusik Inger sellele, et tihtipeale ei pöörata piisavalt tähelepanu noorte sisemistele tunnetele, kuivõrd neid võib olla keeruline märgata. „Me ei pööra piisavalt tähelepanu, mida noor sisemiselt tunneb. Võib-olla ta on ise ka segaduses ja ei tea, kuhu tahab jõuda või kes ta on. Seal ongi tugi oluline,” lausus Inger.
Nagu professor Allaste oma ettekandes eristas pühendunud aktiviste ja ideede toetajaid, nii tõdeti ka vestlusringis, et pühendunud aktiivseid noori on pigem vähe, olgugi et eri teemadele nagu keskkonnaprobleemide või LGBT kogukonna toetamisele kaasaelajaid on mitmeid. Seega kujuneb sageli välja olukord, kus aktiivsed noored on tegevad mitmes eri valdkonnas – see võib aga osutuda üsna kurnavaks. Ka noorte vaimse tervise liikumise eestvedaja ja MTÜ Peaasjad koolitaja Merle Purre tõi välja, et sageli juhtub, et kes näeb mingit murekohta, soovib ka teisel teemal panustada ja nii on nendegi liikumises noori, kes ühtaegu nii loomade, võrdse kohtlemise kui keskkonna teemadel sõna võtavad.
Veebiseminari lõpetasid OECD noortepoliitika ja avaliku valitsemise eksperdid Miriam Allam ja Moritz Adler, kes tutvustasid peagi ilmuva raporti “Global Report on Youth Empowerment and Intergenerational Justice” järeldusi. Uuring, mis hõlmas 34 OECD liikmesriiki ja 81 noorteorganisatsiooni, analüüsib erinevate riikide seadusandlust ja praktikaid noorte toetamisel erinevatel täiskasvanuellu astumisega seotud teemadel. Veebiseminaril osalenud eksperdid tõdesid, et erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavatele noorterühmadele ning noori puudutavate poliitikate kavandamisse peaks kaasama rohkem just mitmekesise taustaga ning organiseerumata noori.
Kui keegi ei sattunud veebiseminari reaalajas kuulama või soovib sündmust või selle teatud osi järelvaadata, siis on selleks suurepärane võimalus TLÜ Youtube’i kanalis alljärgnevatel linkidel: