Ühe Minuti Loeng: kas välistudengid võiks leevendada tööjõupuudust Eestis? (Marion Pajumets)

Välistudeng – unistuste sisserändaja

Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid pingutavad, et rakendada välistudengid pärast kõrgkooliõpingute lõppu enda tööturul. Nad teevad seda, sest see on odav ja mugav. Erinevalt töötajatest, keda tuleb alles riiki tuua, on välistudengid juba kohapeal olemas: nende hariduse tunnustamisega pole probleeme, nende ootused kohalikule töökultuurile ja -tasule on pigem realistlikud ning nad on õpingute käigus kuluurišoki juba üle elanud ehk omandanud mõnel määral ka kohalikku keelt.

Terves läänemaailmas, nii ka Eestis, sünnitatakse vähe lapsi ja elatakse üha kauem. Töötavate inimeste osakaal võrreldes pensionäridega kasvab. Selline rahvastikupüramiid on jätkusuutmatu. Ühe osana lahendusest peetakse tarka sisserändepoliitikat - sellist, mis avab riigi noortele, haritud inimestele, kes võiks kasvatada majandust ning suuremate probleemideta lõimuda. Üheks selliseks grupiks on välistudengid.

Muudame välistudengi töötajaks – Hollandi lähenemine

Kui pärast kõrgkooli lõpetamist jääb Hollandisse 42 % välismaalastest, kes seal kraadi said, siis meie kõrgkoolide välisvilistlastest jääb Eestisse umbes 26 %. Vahe on osaliselt seostatav Hollandi strateegilise lähenemisega välistudengitele kui olulisele tööjõuressursile.

Hollandis teevad kõrgkoolid, tööandjad, kohalikud omavalitsused ja keskvalitsuse asutused strateegilist koostööd, mis algab välistudengite aktiivsest värbamisest just neile õppekavadele, mis valmistavad ette spetsialiste, kellest Hollandis on puudus. Sellele sihtrühmale suunatakse aktiivselt stipendiume, keeleõpet ja kohanemistuge. Neile pakutakse õpingute ajal küllaga praktikavõimalusi kohalikes ettevõtetes ning õpingute lõpufaasis tööalast nõustamist. Ringi lõpetab Hollandist lahkunud välisvilistlaste kursis hoidmine tööpakkumistega Hollandis selleks, et neile tagasitee lahti hoida.

Hollandi kõrghariduse rahvusvahelistumise riikliku institutsiooni NUFFIC hinnangul panustavad välistudengid Hollandi eelarvesse 1,57 miljardit eurot aastas. Suuremad kulud on toodete ja teenuste tarbimine ning õppemaksud. Sellesse summasse ei arvutatud asjaolu, et välistalentide rohkus meelitab rahvusvahelisi ettevõtteid Hollandisse. 

Eesti valik

Kui Eesti leiab samamoodi, et rohkem meie kõrgkoolide diplomitega välismaalasi võiks jääda Eesti majandust kasvatama, ei piisa sellest, et viimastel aastatel on meie seadusandlus muudetud väga soodsaks tudengite riiki sisenemiseks, juba õpingute ajal Eestis töötamiseks ning õpingute lõppedes siia tööle jäämiseks.

Seadusemuudatustega käsikäes võiks Eestigi arendada mitmepoolset strateegilist koostööd välistudengite ja -vilistlaste hõivamiseks siinsele tööturule. See sisaldaks erinevate ametiasutuste läbimõeldud ja kooskõlalist tegutsemist välismaalt „õigete“ tudengite värbamisel, praktika korraldamisel ning välisvilistlatse tööellu kohanemise toetamisel. Muuhulgas on oluline, et Eesti kõrgkoolid õpetaks ingliskeelsetel õppekavadel õppijatele eesti keele nii selgeks, et noored saavad siin tööle asuda. Samuti näitavad uuringud, et paranemisruumi on Eesti tööandjate valmisolekul välismaalasi värvata.

Lõpetuseks - haritud noortele on kogu maailm valla. Nad ei jää tõrjuvasse keskkonda. Seega sõltub iga eestimaalase suhtumisest, kas välistudeng tunneb end siin hästi ja kaalub elamist ning töötamist Eestis või läheb kuskile mujale majandust kasvatama.

Lisateave

Rohkem infot välistudengite värbamisest Eestisse ja nende siin hoidmise ning rakendamise meetmetest leiad EMNi uuringust „Rahvusvaheliste tudengite meelitamine ja hoidmine Euroopa Liidus“ Eesti raport.

Käesoleval reedel, 29. märtsil leiab KUMUs aset Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”, kus eksperdid arutavad muuhulgas ELi liikmesriikide, Euroopa linnade ja rahvusvaheliste ettevõtete strateegiaid, õppetunde ja plaane seoses välistudengitega.