Vanemteaduri Michel Poulain’i ja teaduri Anne Herm’i hiljutised leiud pikaealisuse uurimises
Eesti demograafia keskuse vanemteaduri Michel Poulain’i ja teaduri Anne Herm’i hiljutised leiud pikaealisuse uurimises lisasid erakordse pikaealisusega silmapaistvate rahvastike hulka Prantsusmaa koosseisu kuuluva Martinique saare elanikud. Selliseid piirkondi, mille elanikkonnas on kinnitust leidnud erakordselt suur pikaealisuse esinemine, nimetatakse teaduskirjanduses märksõnaga ‘Longevity Blue Zone’.
Seni oli maailmas kindlaks tehtud ‘Longevity Blue Zone’ neljas paigas ̶ Itaalias Sardiinia saare mägises piirkonnas, Okinawa saarel Jaapanis, Ikaria saarel Kreekas ja Nicoya poolsaarel Costa Rical. Märkimisväärne on see, et uus pikaealisuse piirkond ehk ‘Longevity Blue Zone’ Martinique’il ületab pikaealisuse näitajate poolest nelja varem leitud piirkonda. Michel Poulain, kes on ka Louvaini ülikooli emeriitprofessor, on pikaealisuse uurimises maailma juhtiv teadlane, kelle panuseks on nimetatud piirkonnade teadusvaldkonda toomine.
Michel Poulain ja Anne Herm koos kohaliku omavalistsuse töötaja ja eakate heaolu eest seisva aktivistiga uurimas sünni- ja surmaregistri kirjeid vanusandmete valideerimiseks, 2020 jaanuaris Maritiniquel.
Martinique on üks Prantsusmaa ülemeredepartemangudest Lääne-India saarte ahelas, mis on tuntud oma banaanide, rummi ja paradiislike randade poolest. Kuigi saare 350 000 elanikuga rahvastiku keskmine vanus on Prantsusmaa piirkondade kõrgeim, suuresti tingituna noorte väljarändest Prantsuse emamaale, iseloomustab seda rahvastikku elurõõm ja hoolivus üksteise, sealjuures eriti oma eakate vastu. Prantsuse demograafid leidsid juba varem, et vähemalt alates 2007.aastast oli riigi kahel ülemere saarel, Guadeloupe'is ja Martinique'is, üle 110-aastaste inimeste osakaal suurem kui mujal Prantsusmaal. Kui statistiliselt oleks võinud olla piirkonna rahvastiku arvu kohta üks üle 110 aastane inimene, siis tegelikkuses oli neid kaheksa. Eakate, sealjuures üle saja aasta vanuste inimeste olemasolu ja arvukus ei ole teadmata ega tähelepanuta jäänud kohalikus kogukonnas ning selle tulemusena sündis 2019. aasta detsembris kohaliku initsiatiivi ‘Assotsiatsiooni Protégeons nos Centenaires’ egiidi all soov saada Martinique'ile pikkaealisuse piirkonna, nn sinise tsooni (Longevity Blue Zone) staatus. Selle staatuse saamine eeldab põhjalikku uurimistööd, mille peamine eesmärk on olemasolevate andmete valideerimine, ehk teisisõnu vanusandmete tõesuse kontroll. Pandeemia tõttu uurimistöö mõnevõrra viivitus, kuid 2023. aasta veebruariks oli andmeanalüüs jõudnud nii kaugele, et leidude usaldusväärsus on tõendatud. Uuringu tulemused kinnitavad, et Martinique rahvastik tõesti paistab silma pikaealisuse poolest ning lisandub varem tõendatud neljale pikaelisuse piirkonnale maailmas. 1. jaanuaril 2023 elas Martinique saarel üle 400 saja-aastase elaniku, mis on elanike arvu kohta kaks korda rohkem kui Prantsusmaal tervikuna. Martinique’l sündinul on 100-aastaseks saamise tõenäosus kaks korda kõrgem kui Prantsusmaal sündinul. Samuti on täheldatud, et väga eakad oma kodusaarel elavad martiniklased elavad kauem kui need, kes on emigreerunud Prantsusmaale. Rakendades rangelt vanusandmete teadusliku tõendamise meetoodikat, saab järeldada, et Martinique asetub tõendatud pikaealisuse piirkondade hulgas esikohale. Prantsuse demograaf J. Vallini on esile tõstnud selles piirkonnas erakordse pikaealisuse selgitava elemendina asjaolu, et martiniklased pärinevad suures enamuses orjapõlve kogenud esivanematest. Selle tulemusel võis toimuda rahvastikus geneetiline valik tugevamate kasuks, mis suurendas ka pikaealisuse potentsiaali.
Michel Poulain teeb intervjuud 105-aastase Leonise’ga 2020. aasta jaanuaris. Selle aasta 15. märtsil tähistati proua 108ndat sünnipäeva.