Meenutades Eurocampust: positiivsed ja negatiivsed mälestused

Eurocampuse programm on küll lõppenud, kuid see jättis mulle palju mälestusi, mille seas on nii positiivseid kui ka negatiivseid. Üks asi, mida jään alatiseks mäletama on klassi kultuuriline mitmekesisus, mis võimaldas kultuuridevahelist suhtlust. Mina kui Aafrika tudeng, kes tänu Tallinna Ülikoolile osalesin selles programmis, identifitseerin seda kui algust kultuuridevahelisele dialoogile teistest ülikoolidest pärit tudengitega, kes kõik olid valged. Iga kord kui nad alustasid vestlust, küsisid nad, mis ülikoolist ma tulen ning milline on minu rahvus. Seejärel uurisid nad, kuidas leida Tallinna, kuidas see kultuur erineb minu omast, kui kauaks ma siia jään jne. See oli suurepärane viis alustada dialoogi ning ma õppisin väga palju teiste kultuurides kohta nende vestluste läbi. Teine positiivne mälestus on lõunad, mida me tudengitena organiseerisime. Ka need andsid suhtlusele tõuke. Üks negatiivne mälestus Eurocampusest on tudengite kaebused programmi vältel. Tudengid kurtsid mõne loengumaterjali, klassi paigutuse (grupitöö) või hinde üle. See viis vahel arusaamatusteni ning arvamuste jagamiseni klassiruumis. Kui see negatiivne osa kõrvale jätta, oli programm väga äge.

Mind kõige enam mõjutanud kursused Kõik programmi vältel antud kursused olid huvitavad, mis mind ühel või teisel viisil mõjutasid. Kui peaksin valima mind kõige enam mõjutanud kursused, siis valiksin nendest kolm. Üks neist oli keelemaastiku kursus, sest see muutis mind oma keskkonna suhtes teadlikuks. Pärast seda kursust muutusin ma väga tundlikuks ümbritseva suhtes, püüdsin identifitseerida igat elementi oma naabruse keelemaastikul. Samuti oli õpetamisstiil väga praktiline. Nägime näiteid meile õpetatule enda ümber. Teiseks kursuseks, mis mind mõjutas, oli "Piiride ületamine: Kommunikatsiooni viisid". See tutvustas mulle lingua receptiva’i, mida ma aeg-ajalt praktiseerin (prantsuse ja inglise keel). Näiteks inglise keelt kõnelejana võin ma edukalt vestelda prantsuse keelt kõnelejaga, sest prantsuse keel on minu passiivne keel. Prantsuse keelt kõneleja räägib prantsuse keelt ning mina vastan inglise keeles (lingua receptiva). Sama võib juhtuda ka saksa keele või hollandi keele kõnelejaga või hispaania ja itaalia keele kõnelejaga. Lingua receptiva on enamasti edukas keeltega, mis on samast keelkonnast. Viimasena mõjutas mind "Kultuuri lingvistiline teadlikkus", sest see andis mulle mõtteviisi mitte hinnata/hukka mõista inimesi lähtudes oma kultuurist, vaid olla teadlik, et kui kohtuvad inimesed kahest erinevast kultuurist, on nendevaheline suhtlus mõjutatud nende endi kultuurist. Arvan, et Eurocampuse semestri sisu on tööturul vajalik, sest enamus kursustest olid seotud kultuuridevahelise kommunikatsiooniga. Näiteks, oli meil semestri jooksul kultuuridevahelise juhtimise kursus, millest üks osa oli ära tunda kultuurilise väärtuse ja kommunikatsioonistiili omavahelist suhet, sest see mõjutab multikultuursete ettevõtete juhtide, personali ja klientide kommunikatsiooni. Samuti õppisime me kursusel, et eduka kultuuridevahelise kommunikatsiooni kolm võtmesõna on kuulamine, õppimine ja armastus (3Llistening, learn, love).

Eurocampus vastavuses Tallinna Ülikooli kultuuridevahelise kommunikatsiooni mooduliga Eurocampuse kursused on seotud ka Tallinna Ülikooli kultuuridevahelise kommunikatsiooni mooduliga. Soovitan Eurocampuse programmi kõikidele Tallinna Ülikooli kultuuridevahelise kommunikatsiooni magistriõppe tudengitele sel sügisel, sest see annab võimaluse praktiseerida saadud kultuuridevahelisi teadmisi. Programm loob võimaluse kultuuridevaheliseks suhtluseks, sest paljud osalejad tulevad erinevatest ülikoolidest üle Euroopa. Oli tore töötada tudengitega erinevatest kultuuridest, olgugi, et vahel sain kultuurišoki osaliseks. Tudengitele anti tihti ülesandeid grupina ning lektorid kandsid hoolt selle eest, et igas grupis oleksid tudengid erinevatest ülikoolidest/rahvustest, mis minu silmis on hea situatsioonides, mis hõlmavad kultuurilist mitmekesisust.

Soovitused Minu soovitused Tallinna Ülikoolile seoses 2016. aasta Eurocampuse organiseerimisega on seotud loengute aegadega. Soovitan, et loengud piirduksid päevas nelja tunniga kuue asemel, nagu oli see Cambridge’s. Samuti peaks organiseerima ekskursioone. Kasutaksin seda võimalust, et tänada Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituuti selle haruldase võimaluse eest programmis osaleda ning samuti ka Cambridge’i Anglia Ruskini Ülikooli võõrustamise eest. Oli au osaleda 2015. aasta Eurocampuses!

Kirjutas Melvis Fozoung Alemazung.