Mida kogeti EUROCAMPUSES?
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut võtab osa õppe- ja teadustöö programmist EMICC (European Master in Intercultural Communication). EMICCi sisuks on iga-aastane EUROCAMPUS ehk neljakuuline intensiivne programm, kus õpetavad erinevatest rahvusvahelistest koostöövõrgustikest pärit professorid. Igast partnerülikoolist võivad seejuures osa võtta kuni viis üliõpilast.
2015. aasta sügisel saavad kolm kommunikatsioonijuhtimise (suund: kultuuridevaheline kommunikatsioon) magistriõppe tudengit võtta osa Erasmus+ üliõpilasvahetuse programmist Anglia Ruskini ülikoolis (Cambridge, Suurbritannia). Sealjuures on nad ka esimesed magistriõppe tudengid, kes esindavad antud programmis Tallinna Ülikooli. Kindlasti oleks õpetlik kuulda nende esimestest kogemustest ning esmamuljetest. Programmis osalevate tudengite gruppi muudab eriti huvitavaks nende mitmik identiteet: pärinedes Nigeeriast ja Kamerunist ning sealsamas olles ka Eestis asuva Tallinna Ülikooli magistriõppe tudengid esitasid nad taotlused osalemaks Euroopa Liidu õpilasvahetuse programmis ning osutusid seejuures ka valituks, veetmaks semestri Cambridge’is. Sellise super-mitmekesisuse ning keerukuse vormid näitavad, et uuenduslik ning akadeemiliselt rikastav Tallinna Ülikool on tunnustatud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Asugem nüüd nende lugude juurde:
Temiloluwa Paul Adetola
Kes ma olen? Ma olen Temiloluwa Adetola ehk Temmy. Olen pärit Nigeeria edelaosast ning õpin Eestis asuvas Tallinna Ülikoolis kommunikatsioonijuhtimise magistrantuuris. Tallinnas olen rahvusvahelise tudengina õppinud aasta ning seni on olnud lõbus.
Temiloluwa Anglia Ruskini ülikoolis (aasta ettevõtlikum ülikool)
Kuidas sain teada Eurocampusest? Infot Eurocampuse kohta sain Tallinna Ülikoolis kevadsemestril. Programmi tutvustas mulle üks parimaid professoreid, keda olen oma elus kohanud, ning kes on ühtlasi ka üks Eurocampuse organiseerijatest – Anastassia Zabrodskaja. Ma pole kunagi olnud vahetus(üli)õpilane. Seega, kui ta mainis mulle Eurocampust, nägin ma selles võimalust, kuid ei olnud ikka lõpuni teadlik milles Eurocampus seisneb. Professor nägi kõvasti vaeva organiseerimaks huvilistele infotundi. Ta isegi kogus meile materjali, et näidata, millist kasu see kaasa toob. Õppisin temalt nii palju, et õhinaga ootasin Eurocampust. See programm haaras mu tähelepanu, sest see avab mind multikultuurselt ning ma tõesti hakkasin sellele iga päev mõtlema.
Millised olid minu peamised motivatsioonid taotluse esitamisel? Esiteks sain ma teada, et me oleksime esimesed tudengid, kes esindavad Eurocampuses Tallinna Ülikooli. See oli mulle motivatsiooniks, sest mulle väga meeldib olla uute väljakutsete esirinnas ning minu jaoks oleks au olla esimeste seas, kes esindavad Eurocampuses Tallinna Ülikooli. Olen enda üle praegu nii uhke! Teiseks suurendas minu huvi ka Eurocampuse asukoht sel aastal, sest Cambridge’s on ühed parimad ülikoolid maailmas. Seega on see ka hea võimalus külastada Cambridge’i ülikooli. Kolmandaks on minu silmis Anglia Ruskini ülikool suurepärane valik sääraseks programmiks, sest see ülikool on juba multikultuuriline. Seal õpivad tudengid 177-st erinevast riigist, seega on see kultuuriliselt väga mitmekesine. Olen väga õnnelik, et esitasin taotluse. Juba jõudsin kohata esimest korda tudengeid Panamast. Nendega rääkimine oli päris huvitav.
2016. aasta Eurocampuse mitmekeelne ja mitmekultuuriline grupp: üliõpilaste lingvistilisse repertuaari kuulub 16 keelt.
Neljandaks, kuid mitte viimaseks motivatsiooniks oli mõte, et see annab mulle privileegi suhtlemaks teise kultuuritaustaga inimestega, kohata uusi sõpru, õppida süvendatult kultuuridevahelist kommunikatsiooni ning samuti ka õpitut praktiseerida. Sooviksin lisada, et Eurocampus andis mulle võimaluse külastada esimest korda Suurbritanniat.
Millised olid minu esimesed kogemused? Huvitaval kombel märkasin Heathrow lennujaamast väljudes esimesena asjana, et autodel asus rool paremal pool ning sõideti vasakus reas. See oli minu jaoks väga segadusttekitav. Ma ei teadnud, kas peaksin teed ületades vaatama vasakule või paremale, sest see oli täiesti erinev sellest millega olen harjunud. Londonist Anglia Ruskini ülikooli jõudmine oli minu jaoks üsna kerge. Mul oli võimalus kasutada kaarti, mis oli väga lihtne. Samuti sain sõita rongiga Londoni terminalist Cambridge’i jaama – seegi oli minu jaoks midagi uut. Samuti lisaksin, et sain Londonisse lennata prestiižse British Airways’ga. Anglia Ruskini ülikoolis kohtasin paljusid tudengeid nii oma riigist kui ka üle kogu maailma. Kui ma lõpuks kohtasin oma sõbralikke Eurocampuse kolleege ning jõudsime jagada omavahel viisakusavaldusi, teadsin, et sellest saab olema võimas kogemus. Me olime nagu üks suur perekond. Minu esimene kogemus Eurocampuse õppejõududega oli üsna positiivne. Harjusin säärase vastuvõtlikkusega juba ka oma koduülikoolis TLÜs. Teema, mida nautisin kõige enam oli keeleline pragmaatika (viisakus), mida õpetas meile professor Claus Ehrhardt Itaalia Urbino ülikoolist. Ma ei oleks iial arvanud, et viisakuses võib peituda nii palju sügavust. Vau! Teadmised on tõesti piiramatud. Loeng oli väga interaktiivne, huvitav ning väga praktiline, mistõttu olin väga elevil selle loengu külastamisest. Samuti kohtasin Soome Jyväskylä ülikoolist pärit professorit Stephen Croucherit, kes oli samuti suurepärane ning õpetas meid väga heade ja praktiliste näidete kaudu. Lõbus oli seda kõike neilt õppida. Tean, et teekond alles algas ja ma olen valmis nendeks põnevateks õppimise kogemusteks kultuuriliselt mitmekesises Eurocampuses. Kohtume pärast 2015. aasta Eurocampust.
Melvis Fozoung Alemazung
Kes ma olen? Olen Eestis asuva Tallinna Ülikooli rahvusvaheline tudeng. Õpin kommunikatsioonijuhtimise magistriõppes kultuuridevahelise suhtluse suunal.
Melvis ringkäigu ajal Anglia Ruskini ülikoolis
Kuidas sain teada Eurocampusest? Eurocampuse programm andis mulle võimaluse suhelda inimestega erinevatest kultuuridest ning täiendas mu kogemustepagasit. Eurocampust tutvustas meile loengus meie professor Anastassia Zabrodskaja. Ta andis meile programmi kohta informatsiooni ning näitas meile videosid eelmisest korrast, mis toimus 2014. aastal Prantsusmaal INALCOs. Samuti tutvustas professor Anastassia meile programmi, materjale ning tegevusi iga kord, kui sai uut informatsiooni Anglia Ruskini ülikoolist.
Millised olid minu peamised motivatsioonid taotluse esitamisel? Soovisin osaleda selles programmis, sest nägin selles võimalust suhelda ja seltsida kultuuriliselt mitmekesises keskkonnas, võttes arvesse, et osalejad tulevad erinevatest Euroopa linnadest. Olin arvamusel, et see tuleb mulle kasuks kultuuridevahelises kommunikatsioonis, sest lisaks loengutes õppimisele võin seda kõike ka omal nahal läbi elada suheldes teise kultuuritaustaga inimestega. Samuti motiveeris mind keele aspekt, sest Suurbritannia on inglise keelt kõnelev riik. Inimestega suhtlemine on efektiivsem kui muus riigis, kus inglise keel ei ole riigikeel. Seega minu suhtlustase tõuseb. Suurbritanniasse reisimine on privileeg ning Eurocampuse programm aitab mul sellest privileegist osa saada. Eesti residendina on mul võimalus reisida kõikidesse riikidesse Schengeni ruumis. Suurbritanniasse on mul aga vaja viisat. See oli minu jaoks suurepärane võimalus külastada Suurbritanniat.
Millised olid minu esimesed kogemused? Siiani olen saanud Eurocampuse programmi tudengina erinevaid kogemusi. Seda alates programmi algusest ehk 2015. aasta 8-st septembrist. Neid olen saanud erinevatest riikidest pärit tudengite ning õppejõududega suhtlemisel. Suhtlemine ei ole läinud nii nagu arvasin, mis on omakorda tingitud minu suhtumisest uude keskkonda. Olen alati arvanud, et inimesed (külalised) muutuvad uues keskkonnas vaikseks. Siin on aga teisiti – kõik räägivad ning vahel ka väga valjult. See on minu jaoks veider, olgugi, et ma seda tegelikult naudin, sest see äratab minus interaktiivset poolt. 19-st inimesest koosnevas loengus on 16 valget ning 3 musta tudengit ning Aafrika tudengina olen märganud, et pausi ajal on väga tavaline minna kohvi järele ning loenguruumis on ka lubatud süüa. See on minu jaoks huvitav, sest loengute vahel olevatel pausidel võtavad tudengid kotist välja söögid ja joogid ning hakkavad sööma. See on õppejõudude poolt lubatud – ka nemad söövad vahel loenguruumis. Ma tõesti naudin seda aega. Akadeemiline kultuur on teine osa, mida tuleb Eurocampuse programmi puhul arutada. Tudengitele räägitakse antud programmi akadeemilisest distsipliinist, väärtustest ning normidest ning seejärel palutakse neil jagada teadmisi oma koduülikooli akadeemilisest kultuurist. See on programmi väga oluline osa. Akadeemilise kultuuri arutelu hõlmab hindamissüsteemi, tudengite/õppejõudude suhet, loengutevaheliste pauside korraldust jne. Programmi esimesel päeval külastasime ülikooli tähtsamaid kohti ning tegime ringkäiku ümber Cambridge’i ajaloolise kesklinna. See oli minu jaoks vapustav. Huvitav oli vaadata ilusat Cambridge’it ning sealsamas ka selle linna kohta rohkem õppida. See oli minu jaoks soe vastuvõtt Cambridge’is. Eurocampuses on tudengite ja õppejõudude vahel südamlik suhe ning see mulle väga meeldib. Meil on olnud sõbralikud õppejõud, kes, ma arvan, on omakorda mõjutanud interaktiivsust ning osalusaktiivsuse taset loengutes. Pärast loengusarja lõppu viivad Eurocampuse tudengid tihtipeale külalisõppejõudusid välja joogile, võttes seda kui ärasaatmise viisi. Sel päeval, mis on alati reede, jagame oma jooki õppejõuga ning suhtleme omavahel. Sellele viitaks ma kui EUROCAMPUSE KULTUURILE. Ülaltoodud kogemustest sain osa tänu Eurocampuse programmile. Sooviksin kasutada võimalust, et tänada suuresti oma koduülikooli – Tallinna Ülikooli – võimaluse eest võtta osa sellest programmist Suurbritannias!
Folakemi Blessing Awoyo
Kes ma olen? Tere! Minu nimi on Awoyo Folakemi Blessing ja ma olen nigeerlane. Oma massikommunikatsiooni bakalaureuse sain Joseph Ayo Babalola ülikoolis ning hetkel on mul käsil kommunikatsioonijuhtimise magistriõpe Tallinna Ülikoolis.
Blessing, kommunikatsioonijuhtimise programmi õppija
Kuidas sain teada Eurocampusest? Eurocampuse programmist kuulsin esimest korda kultuuridevahelise suhtluse meeldivalt õppejõult Anastassia Zabrodskajalt. Idee tundus mulle algul veidra ning uuena, kuna ma ei kujutanud vaimusilmas ettegi, et võiksin veeta pool semestrit väljaspool Tallinna Ülikooli. Isegi kui oleksin, siis kindlasti ei oleks ma eeldanud Suurbritanniasse minekut, sest enamus Nigeeria ülikoole ei paku võimalust minna vahetusüliõpilaseks. Me võime minna ekskursioonidele ning riigisiseste ülikoolide võistlustele, kuid mitte veeta pool semestrit väljaspool meie riigi äärelinna. Kui professor Anastassia Zabrodskaja rääkis meile sellest programmist, siis see kõlas väga huvitavalt. Kujutasin ette, et see võiks olla arukas õppeseiklus millele minna, kuid sealjuures on Suurbritannia kallis riik. Kõhklesin, kas esitada taotlust või mitte, kuid kõhklus kadus, kui professor organiseeris mitmeid koosolekuid meiega, et tutvustada programmi lähemalt, andes detailset informatsiooni, materjali ja võimalikku abi, mida vajasin taotluse esitamise perioodil. Ta suunas meid nägema selles kasutegureid.
Millised olid minu peamised motivatsioonid taotluse esitamisel? Olin motiveeritud taotlust esitama, kui mõistsin, et suunduksin teatud ajaks õppima multikultuursesse keskkonda, kus saaksin leida sarnase mõttemaailmaga uusi tutvusi väljaspool Euroopat. Samuti annaks see mulle võimaluse saada rohkem teoreetilisi teadmisi kultuuridevahelisest kommunikatsioonist ning sealjuures vaadelda seda ka praktikas. Motiveerivaks jõuks oli ka teadmine, et erinevatest ülikoolidest valitakse hoolikalt õppejõude, kes on kultuuridevahelise kommunikatsiooni eksperdid. See kõik maalis mulle hea pildi eesootavast. Ka polnud ma kunagi käinud Suurbritannias. Mida enam oleksin saanud tahta, nähes Eurocampuse programmis nii palju eeliseid.
Millised olid minu esimesed kogemused?
Eurocampuse mitmekultuuriline grupp koos õppimas
Kõneldes oma esimesest kogemusest suhtun austusega seni õpitud teemade ning õppejõudude vastu. Tundsin, et mind ootab ees suurepärane aeg Anglia Ruskini ülikoolis, võttes arvesse kogu seda abi mida sain taotluse esitamise perioodil. Mulle anti vajalikku informatsiooni programmi, õppejõudude, moodulite ja majutuse kohta. Kui siia jõudsin, ei olnud ma pettunud. On olnud privileeg õppida Anne Ife loengus suhtlemine lingua francas, mis keskendub kommunikatsiooniprobleemidele, mis võivad tekkida vestluses, kus osalevad inglise keelt emakeelena ja mitte emakeelena kõnelejate vahel. Arutasime võimalikke lahendusi praktiliste näidete abil. Samuti õpetas Soome Jyväskylä ülikoolist pärit professor Stephen Croucher kultuuridevahelise kommunikatsiooni teooriaid ja mudeleid. See oli väga huvitav ja interaktiivne loeng, mida ta viis läbi väga ägedalt. Samuti kohtasin ma Urbino ülikoolist pärit Claus Ehrhardti, kes õpetas meile keelelist pragmaatikat, mis keskendus viisakusele. Õppisin eduka kommunikatsiooni viise ning nautisin sealjuures tema õpetusviisi. Cambridge on imeline linn nagu ka Tallinn. Küll aga on Cambridge maailmatuntud õppelinnak. Imeline on istuda loenguruumis 19 välistudengiga erinevatest kultuuridest ning õppida kultuuridevahelist kommunikatsiooni läbi praktika ning ettevaatliku vaatluse abil. Õpet viiakse läbi nii teoreetilises kui ka praktilises võtmes. Õppejõud, keda seni olen kohanud, on olnud oma õpetamises suurepärased. Ei kahtle, et sellised saavad olema ka tulevased õppejõud. Kui peaksin nimetama midagi, mida hakkan Eurocampuse programmi puhul igatsema, siis nimetaksin loodud Eurocampuse kultuuri. Meil on alati olnud võimalus istuda ning vestelda oma õppejõududega pärast igat kursust. Milline kultuuridevaheline sõbralik viis saada rohkem teada oma õppejõududest väljaspool loenguruume. Kui nimetada ühte põhjust mitmetest, miks igatsesin Tallinna, siis nimetaksin tasuta transporti Tallinna Ülikoolis õppimise ajal, sest siin tasuta transpordi võimalus puudub. Seni on aga Eurocampuse kogemus olnud kõike seda väärt.
Anastassia Zabrodskaja Eesti keele kui teise keele professor