1 Minuti Loeng: mida tähendab 5G-mobiilside kultuurile?
Mobiilside 5G on andnud libauudiste tööstusele viimasel ajal kõvasti tööd. See ei ole ebatavaline. Ajal, kui tulid mobiiltelefonid, oli samuti palju tühje kuulujutte liikvel, samuti wifi ja 3G-mobiilside tulles. Teisisõnu on tegu meediakultuurile eriomase moraalse paanikaga, mis ikka uute tehnoloogiatega kaasneb. Võltsuudiste tootjad selliste standardsete hirmudega oma töös arvestavadki.
Väga lihtsalt öeldes tähendab 5G võrk kiiremaid reaktsiooniaegu võrgus, aga ka palju kiiremaid andmeside kiiruseid. Just need kiirused hakkavad võimaldama täiesti uusi teenuseid, nagu näiteks isesõitvate autode massiline kasutamine.
Isesõitvad autod on transport, see ei ole kultuur. Kuid esimene küsimus, mis ikkagi tekib, on see, millist meediat hakatakse isesõitvates autodes tarbima?
Vastates tuleb esimesena tõdeda, et tuleviku internetti, mis seondub aina enam konkreetsete kohtade, kindla ruumiga, ei võimalda mitte ainult kiirem mobiilside, vaid ka miljonid erinevad sensorid ruumis. Näiteks niinimetatud asjade internet, ruumiandmed mõtestatult seostav semantiline veeb ja lõpuks uus meediaformaat nimega liitreaalsus – seesama, mis mõni aasta tagasi sai meile tuttavaks koos mänguga Pokemon Go.
Kultuurile tähendab see kõik seda, et kogu meie füüsiline ruum nii-öelda kirjeldatakse detailideni ära. Sellest tekib detailne digitaalne koopia või “peegelmaailm”. See peegelmaailm saab hakata ka moonduma ja täienema. Sellele saab hakata lisama lisakihistusi ja tähendusi.
Ka mobiilide või spetsiifiliste liitreaalsusprillide läbi saab ümbritsevat hakata põnevalt ära seletama või avama. Näiteks saab hakata avama rohke pärandkultuuriga kohtade lugusid, kasutades selleks nii tekste, helisid, visualiseeringuid kui ka animatsioone.
Samuti saab hakata neis kohtades visualiseerima nende alternatiivseid tulevikke. Kuid kogemust ruumis võib muuta ka täiesti fantastiliseks, lisades sellele enneolematuid dimensioone. Tekivad täiesti uued meedia- ja kultuuriformaadid, mitmesugused asukohapõhised mängud.
Ka eespool esitatud küsimusele – “Millist meediat hakatakse tarbima isesõitvates autodes?” – vastates saab pakkuda lahendusi, kus auto aknad hakkavad kuvama läbitava keskkonna kohta põnevat informatsiooni või muudavad selle justkui omamoodi muinasjutumaailmaks.
On aga selge, et audiovisuaalsektori professionaalidele hakkab see uus meedium looma täiesti uusi võimalusi ja seda Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis (BFM) ka uuritakse.
Ometi seonduvad digitaalse peegelmaailmaga ka riskid. Mobiiltelefonides kasutatavaid kaardirakendusi arendavad ja kontrollivad täna vaid paar globaalset giganti. Nii on oht, et kogu seda peegelmaailma, meie andmeid ja lugusid ning meie ruumilist kogemust, hakkavad kujundama ja kontrollima vaid paar-kolm megafirmat, kujundades meie elusid oma tegevusmudelite järgi.
On põhjendatud neid riske vältida. Oluliseks tehnoloogiliseks võimaluseks tagada selles maailmas kultuuriloome detsentraliseeritus ja sõltumatus platvormidest on plokiahela tehnoloogiad. Igal juhul tuleb juba täna hakata välja töötama seda, kuidas tagada selles uues peegelmaailmas andmekaitse ja privaatsus ning meie kultuuriloojate sõltumatus ja loomevabadus.