Balti filmi, meedia ja kunstide instituut loob sildu filmikunsti ja neuroteaduse vahel
16.–18. maini leiab BFMis aset NeuroCine konverents. Kolmel päeval saavad rahvusvahelisel konverentsil kokku teadlased ja filmitööstuse tipud, et keskenduda filmitegijate ja neuroteadlaste koostööle.
Konverentsil tutvustatakse uut ja multidistsiplinaarset neurokino teadusvaldkonda Eesti ja Baltikumi regioonis. Eesmärk on luua sildu filmikunsti ja neuroteaduse vahel ning soodustada kunsti ja teaduse koostööd. Oma teadmisi ja uurimistulemusi annab edasi professor Uri Hasson Princetoni ülikoolist, kelle murrangulise töö tulemusena sündis 2008. aastal termin "neurokino". Teine konverentsi tipphetk on Katrin Heimanni micro-phenomenological töötuba.
Konverentsi peamiste kõnelejate hulgas on nii tuntud filmitegijaid kui murrangulisi avastusi teinud teadlasi. Näiteks Parma ülikooli professor ja üks teadlastest, kes avastas peegelneuronid – Vittorio Gallese, filmide Beetlejuice” ja “Jumanji” operaator Thomas Ackerman, Oscarile nomineeritud režissöör Tanel Toom (“Tõde ja õigus”, “Pihtimus”) ja palju teisi.
Sündmuse kutsusid ellu filmitegijad BFMist – EU Mobilitas Pluss juhtivteadur Pia Tikka ja filmikunsti dotsent Elen Lotman. Konverentsi korraldaja ja filmikunsti dotsent Elen Lotman peab oluliseks välja tuua, et tegemist on millegi palju enama kui lihtsalt konverentsiga. Visiooniks on liita BFMis kunst ja teadus, mille tulemusena tekib interdistsiplinaarne revolutsioon. “Nii kunst kui teadus on inimaju jaoks suunad, mille abil saab liikuda teadmatuse poole, tundes hirmu asemel elevust ning nendel valdkondadel koos on suur potentsiaal panustada inimkonda viisil, mis ei ole ennustatav,” selgitas ta. Pia Tikka lisas: "Uurimine, kuidas inimaju tõlgendab narratiive, annab meile infot, kuidas inimesed üksteisest aru saavad ning kuidas maailma enda ümber tajuvad."
Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi doktoriõppe loov haru on üks väheseid kohti Balti regioonis, kus on võimalik läbi viia filmipraktikal põhinevat uurimistööd. Lotmani, kelle värske doktoritöö on kogemuslikest heuristikatest mängufilmi operaatoritöös, paelub neurokino multidistsiplinaarsus: „Meil on konverentsil suurepärane valik kõnesid, mis käsitlevad filmitegijate kogemusi ja neurofüsioloogilisi tähelepanekuid ning üldisemalt aju koos mõistuse, mälestuste ja jutuvestmisega." Tikka tuletab meelde, et konverentsil käsitletakse ka kriitilisi seisukohti, mis toovad välja olemasolevate meetodite nii eeliseid kui ka piirangud. "Ja loomulikult vaatame me virtuaalreaalsuse ning jutuvestmise tulevikku," rääkis Tikka.
Konverentsi toetab European network for education in Film & Media production (GEECT), FilmEU_RIT pilootprojekt Euroopa meedia- ja filmivaldkonna ülikoolide liit. Professor Uri Hassoni esinemine on võimalik tänu Baltic-American Freedom Foundation´ile (BAFF). Katrin Heimanni visiiti toetab Eesti Teadusagentuuri rahastatud EL Mobilitas Pluss projekt (MOBTT90).