Demokraatia ja meedia olemusest tänapäeva Euroopas
5. veebruaril toimus Tallinna Ülikoolis BFM külalisprofessori Nico Carpentieri raamatu "Demokraatia ja meedia Euroopas" esitlus ja arutelu.
Ürituse käigus arutlesid BFM meedia ja kommunikatsiooni suuna külalisprofessor Nico Carpentier, Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson ja Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Piret Ehin Euroopa demokraatia tuleviku ning meedia rolli üle selle kaitsmisel ja edendamisel.
Nad vestlesid sellest, millised poliitilised võitlused demokraatia üle on demokraatlikult vastuvõetavad ja kus on ületatud piir, mis kujutab endast tõelist ohtu nii demokraatiale kui ka meediale. Arutelul käsitleti ka reageerimist demokraatiavastastele ohtudele, eelkõige läbi Popperi tolerantsuse paradoksi: kuidas jääda sallivaks ilma sallivust ennast kahjustamata. Debatis kirjeldati millised ohud võivad demokraatiat kõige enam ohustada ning millised oleks parimad viisid nende maandamiseks.
Vestlust juhtis Tallinna Ülikooli meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar. Arutelu oli inspireeritud Nico Carpentier ja Jeffrey Wimmeri uuest raamatust "Demokraatia ja meedia Euroopas".
Andres Jõesaar kommenteeris üritusel toimunut nii: "Panelistid olid ühisel arvamusel, et ühiskonda kahjustada võivate ohtude maandamiseks tuleb meedial täita järjest keerukamaks muutuvaid ülesandeid, milleks on informeeritud kodanikkonna toetamine, konstruktiivne võimu kriitika, avatud ja mitmekesise debati korraldamine, esindada erinevaid ühiskondlike rühmitus ning hõlbustada kodanike osalust poliitikas ja avalikes debattides."
TLÜ arendusprorektor Katrin Saks ütles pärast arutelul osalemist: "Olukord pole sugugi lootusetu, ei demokraatia ega meediaga. See, et mõlemad muutuvad, on asjade loomulik käik."
Mari-Liis Jakobson lisas: "Demokraatiast rääkides tsiteeritakse sageli Churchilli, kes olevat öelnud, et demokraatia on halvim valitsemisviis, aga see on ikka parem kui teised läbiproovitud variandid. Nico Carpentieri raamat toob ilusti esile, kuidas demokraatiasse on mitmed pinged juba sisse kirjutatud, ent neile lisanduvad veel ka välised riskid ja ohud. Üks vahend, mis mõlemaid maandada aitab, on vana hea klassikaline ajakirjandus. Ja mitte ainult valvekoerana, mis ohtudest pidevalt alarmeerib, vaid ka mõtestajana, mis peab aitama mõista riske enne, kui tagajärjed käes on."
Kõigil huvilistel on võimalik lugeda süvitsi minevat akadeemilist analüüsi meedia ja demokraatia olemusest tänapäeva Euroopas Nico Carpentieri ja Jeffrey Wimmeri raamatust "Democracy and Media in Europe: A Discursive-Material Approach".
Raamat on kirjutatud heas ladusas keeles ning sobib lugemiseks kõigile huvilistele ja see on TASUTA alla laetav siit:
