Hassan Zahir Fajri – biokeemiast mängudisaini maailma
Hassani teekond Islamabadist Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituuti algas kaugel Pakistanis. Oma kiriusutluses seletab ta, et otsus minna biokeemia valdkonnast mängudisaini maailma oli julge, kuid kaugeltki mitte lihtne samm. Teekond algas Islamabadist läbi Türgi ja lõppes udustel hommikutundidel Tallinnas. TLÜ-s omandatud teadmised ja oskused on avanud talle uksi põnevasse rahvusvahelisse seltskonda. Täna töötab Ameerika videomängude arendaja Saber Interactive’s loovdisaineri ja produtsendina. Hassan räägib, kuidas meie ülikool on mõjutanud tema igapäevaelu ja erialast edenemist.
Kuidas jõudsid Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituuti?
Olin otsustanud loobuda erialasest tegevusest biokeemia vallas, et hakata õppima mängudisaini. Digitaalsete õpimängude magistriõppekava leidsin veebist. Mulle meeldis väga, mida uus eriala pakub, pealegi on Eestis õpimängud elujõuline ja järjest arenev suund. TLÜ-sse jõudmine oli aga omaette seiklus. Pakistanis pole Eesti saatkonda – lähim asub Türgis. Seetõttu ei lennanud ma Tallinnasse otsereisiga, vaid alustasin kolm nädalat kestnud reisi Islamabadist Ankarasse, kus esitasin viisataotluse ja jäin ootele. Kui lõpuks Tallinnasse jõudsin, võttis mind vastu uduvihmane varahommik. Ei suutnud uskuda, et olen tõesti kohal.
Mis digitaalsete õpimängude kavas köitis?
Ennekõike õppekava laiahaardelisus. Kuna soovisin vahetada eriala, siis oli minu jaoks oluline, et digitaalsed õpimängud on avatud õppekava. Tänu sellele olid kursusel väga erineva taustaga inimesed: mõnel oli eelnev kogemus digimängude alal, teised aga olid olnud tegevad erinevates eluvaldkondades, nagu ma isegi. Mulle meeldis kursusekaaslasi tundma õppida, nendega koos töötada. Tänu omavahelisele suhtlusele õnnestus laiendada teadmisi ja praktilisi oskusi, mis on hiljem mulle kasuks tulnud.
Kas oled pärast õpinguid leidnud tööd huvitavates projektides?
Aeon Must Die! Selles mängus võtsin endale kirjaniku rolli, mis iseenesest oli juba elumuutev kogemus. Lisaks mängu valmimine ja väljaandmine.
TLÜ-s oli võimalus luua digimänge erinevate ainete jaoks, mis mulle isiklikult pakkus kõige rohkem huvi. Mõnda neist loodan tulevikus arendada täispikaks mänguks, näiteks ajalooline kokkamismäng Suure Depressiooni ajal. ELU projekti raames sain töötada ka taskuhäälingu jaoks mõeldud mängudega. Tegelesime rääkimise osaga, kus seletasime, kuidas mängud ja mängimine võiksid aidata Covid-19 pandeemiat kergemini üle elada.
Kas kasutad digitehnoloogiate instituudis omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaevaselt?
Iga kursuseprojekti raames tuli luua mäng, milles püüdsin anda endast parima. Oli huvitav minna rolli, milles ma varem pole olnud. Minu ülesanne oli mängu ja narratiivi disain, mis võimaldas mul kogeda digimängude arendamisel erinevaid valdkondi. Oli projekte, kus ma tegelesin koodimisega, ja oli projekte, kus töötasin tarkvara ja kasutajaliidese disainiga. Sellest on tõesti olnud edasises töös abi.
Kuid veelgi rohkem on mulle andnud inimsuhtlus nii ülikoolis kui ka väljaspool. Ülikooli eelis selles peitubki, et ta toob kokku inimesed maailma eri paigust, kellelt juba on mida õppida.
Sel aastal tähistab Tallinna Ülikool 20. aastapäeva. Milliseid väärtusi on õpingute vältel kogunenud?
Kõik sõltub inimestest. Koos töötades ja suheldes olen mõistnud, kui oluline on avatud meelelaad, üksteise toetamine ning üksteiselt õppimine. Seda tõdemust kannan igapäevaselt endaga kaasas. Soovin, et aeg Tallinna Ülikoolis oleks kestnud kauem. Teadmised ja kogemused, mis õpingute ajal omandasin, jäävad minuga igaveseks.