Kate-Riin Kont: „Igaüks peab valima endale sobiva tempo“
Digitehnoloogiate instituudi doktorant Kate-Riin Kont kaitses oma doktoritöö "Possibilities to implement cost accounting in the evaluation of library work processes" („Kuluarvestuse rakendamise võimalused raamatukogutöö protsesside hindamisel“) 2022. a kevadel. Täna jagab ta meiega mõtteid oma doktoritööst, juhendajast ja targast eluviisist.
Kate-Riin, kuidas jõudsite oma uurimisteema juurde?
Urimisteemat otsisin paar aastat - esialgu huvitas mind teadusraamatukogude finantseerimise teema - alates 2003. aastast on Eesti ülikooliraamatukogude teadusinformatsiooni komplekteerimist rahastatud haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest küllalt suurte summadega. Alustasin doktorandina 2009. aastal ning teemaks valisin ajakäituriga tegevuspõhise kuluarvestuse metoodika rakendamise võimalikkuse raamatukogutöö protsesside efektiivsuse mõõtmisel ja hindamisel. Tol hetkel oli teema uus, seda oli katsetatud Austraalias avalike teenuste efektiivsuse mõõtmisel ning Belgias ühes väkeses raamatukogus. Minu eesmärgiks oli valida selline kuluarvestusmeetod, mida saab katsetada ilma töötajat otseselt häirimata, kuna see meetod võimaldas mõõta mitte seda, kui efektiivselt töötaja oma tööaega kasutab, vaid kui palju kulub aega ühe konkreetse töölõigu algusest lõpuni läbi viimine. Võtsin eeskujuks just Belgias tehtud uuringud, kuid selle erinevusega, et otsesed vaatlused asendasin töötajate enesevaatlusega. Prioriteediteks seadsin paberraamatute komplekteerimise ja kataloogimise ning hiljem, kui e-raamat muutus Tallinna Tehnikaülikoolis üha eelistatumaks õppejõudude ja teadurite seas, lisasin juurde ka e-raamatute komplekteerimise ja kataloogimise.
Kuidas muudab teie uurimistöö maailma (kasvõi natukene)?
Loodan, et see annab teadmise, et raamatukogutöö efektiivsust saab mõõta ka töötajal selja taga istumata ja talle lisastressi tekitamata.
Millised olid teie salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Eduka lõpuni ühtegi salanippi mul anda ei ole - tegin oma doktoritööd kokku 12 aastat. Igaüks peab valima endale sobiva tempo.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Meeldejäävat oli palju, sest sain võimaluse tutvustada oma uurimistöö erinevaid etappe rohketel rahvusvahelistel konverentsidel ning kirjutades ja publitseerides artikleid.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on teie jaoks “tark eluviis”?
Vähem töötajaid, kellele makstakse suuremat palka ja kes oleksid enam motiveeritud tööd tegema.
Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?
Doktoritööd alustades oli minu juhendajaks dotsent Aira Lepik, kellelt sain esimesed teadmised, mida tähendab doktorandiks olemine, millised on nõuded, kuidas edukalt publitseerida jne. 2019. aastal vahetasin juhendajat - just Sirje Virkus oli see, kes oma hindamatu rahvusvahelise kogemuse ja mitme edukalt lõpetanud doktorandi juhendajana suunas mind delikaatselt, kuid samas nõudlikult väga konkreetsete suunistega analüütilise ülevaate kirjutamisel.