Doktoritöö: haridusmängud aitavad õppida läbi katsetamise ja eksimise
Mängupõhine õpe võib olla tõhus meetod traditsiooniliste õpetamisviiside kõrval, kuid seni kasutavad õpetajad haridusmänge valdavalt õpilaste motiveerimiseks. Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant Triinu Jesmin uuris, millised tegurid aitaksid koolides haridusmängude võimalusi täielikult rakendada.
Triinu Jesmin leidis oma doktoritöös, kus uuris mängupõhise õppe kasutamist koolides, et pea kõik 1300-st küsitletud õpetajast põimivad haridusmänge oma õppetöösse. „Minu uuring näitab, et kuigi 93% Eesti õpetajatest kasutab klassiruumis regulaarselt mänge, on nende kasutamine sageli pinnapealne,“ avab Jesmin töö tulemusi, “õpetajad küll näevad mängude kasutamisel väga palju erinevaid tulemeid, kuid nende kasutuselevõtmine on sageli õpetaja enda initsiatiivi küsimus.“ Jesmin leidis, et enamasti toetuvad õpetajad mängude valikul ja õppetöös kasutamisel üksteisele, aga ootavad toetust ka mujalt: juhtkonnalt vahendeid ja koolitusi, arendajatelt selgeid õpiväljundite kirjeldamist ja seost õppekavaga.
Jesmini läbi viidud küsitluses ja süvaintervjuudest selgus, et õpetajad kasutavad mänge peamiselt vahelduseks, motivatsiooni tõstmiseks ja kordamiseks. Nii aga jääb mängude täielik hariduslik potentsiaal tihti rakendamata. Jesmin selgitab, et mängupõhine õpe võiks olla üks tõhusamaid meetodeid traditsiooniliste õpetamismeetodite kõrval kuna nad pakuvad palju eeliseid. Näiteks annavad kohest tagasisidet, võimaldavad avastuslikku õpet ning turvalist keskkonda katsetamiseks ja eksimiseks. „Õpetajad võiksid kasutada mänge uue teema õpetamisel, illustreerimisel, kui ka koostöö toetamiseks õpilaste vahel,“ pakub Jesmin ja tõdeb, et mängude loomine koos õpilastega on üks vähe kasutatud kuid väga tõhus meetod erinevate oskuste kujundamiseks.
Triinu Jesmini doktoritööst selgus, et mängude paremaks integreerimiseks kooliõppesse on vaja paremat koostööd nii strateegiakujundajatega kui ka mänguarendajate ja õpetajate vahel. Sisuka mängukasutuse edendamiseks Eesti koolides tuleb toetada ja süstematiseerida koostööd õpetajate vahel ja pakkuda neile koolitusi, et nad saaksid mänge tõhusamalt siduda sügavamate õpieesmärkide saavutamiseks. Tõsimängude arendajad peaksid aga kaasama õpetajaid võimalikult varakult mängude arendamisprotsessis, et need vastaksid nende tegelikele vajadustele ning kasutusmustritele.
Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant Triinu Jesmin kaitses oma doktoritöö „Exploring game-based learning in Estonian classrooms – benefits, concerns, and support mechanisms for meaningful game use“ („Mängupõhise õppe uurimine Eesti klassiruumides – kasud, mured ja tugimehhanismid sisukaks mängukasutuseks“) 21. oktoobril. Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli professorid Timo Tobias Ley ja Katrin Niglas, tööd oponeerisid Madridi Complutense Ülikooli professor Baltasar Fernández-Manjón ja Kesk-Lancashire'i Ülikooli professor Janet Read.