Raport keeletehnoloogia tulevikust: kehal kantavad nutiseadmed vahendavad märkamatult meie vestlusi ja arvutist saab tavaline jutukaaslane
Kuidas muutub inimeste igapäevasuhtlus, kui nutitehnoloogia kolib meie pihust prillidesse ja kõrvaklappidesse? Suure tõenäosusega saame siis omavahel vestelda ilma arugi saamata, et kõneleme eri keeli. Kaaslase jutt kostub, nagu räägiks ta meie keeles – ja seda omaenda häälega. Isegi tema suu liigub vastavalt.
Kirjeldatud stsenaarium kõlab ehk ulmefilmilikult, kuid võib kätte jõuda lähitulevikus. Masintõlge on tänu tehisnärvivõrkudele teinud mõne viimase aastaga suure arenguhüppe. Samuti arendatakse kõneleja häält jäljendava kõnesünteesi rakendusi ja suuliigutusi matkivaid arvutimudeleid. Kombineerituna liitreaalsuse seadmetega, mis jõuavad peatselt laiemasse kasutusse, võimaldavad need tehnoloogiad meie jutuajamisi vahendada. See on üks olulisi muutusi inimsuhtluses, mida prognoosib rahvusvahelise keele- ja arvutiteadlaste võrgustiku „Language in the Human-Machine Era“ (LITHME) värske raport.
„Niinimetatud inim-masina ajastut võib iseloomustada ajajärguna, mil piir inimese ja tehnoloogia vahel hägustub. Kantavad seadmed on pidevalt meie meeltega ühendatud ja vahendavad meile ümbritsevat, lisaks suhtleme teiste inimeste kõrval üha enam arvutitega,“
– Kais Allkivi-Metsoja
52 riigi teadlasi koondav võrgustik uurib uute ja alles esilekerkivate tehnoloogiate mõju keeltele ja ühiskonnale. LITHME avaldatud raport annab populaarteadusliku ülevaate keeletehnoloogia hetkeseisust ning tõenäolistest tulevikusuundadest. Kirjeldatakse nii teksti- ja kõnetehnoloogiate kui ka viipekeele ja punktkirja kasutamist toetavate arvutisüsteemide arengut.
„Niinimetatud inim-masina ajastut võib iseloomustada ajajärguna, mil piir inimese ja tehnoloogia vahel hägustub. Kantavad seadmed on pidevalt meie meeltega ühendatud ja vahendavad meile ümbritsevat, lisaks suhtleme teiste inimeste kõrval üha enam arvutitega,“ ütleb Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi nooremteadur Kais Allkivi-Metsoja, üks raporti koostajatest.
Keeletehnoloogia toel saame töö- ja igapäevaelus tekste korrigeerida, tõlkida ja dikteerida. Võime jagada telefonile häälkäsklusi ning veebilehtedel vastavad infopäringutele sageli vestlusrobotid. Liit- ja tehisreaalsuse tulekuga muutub tehnoloogia aga senisest aktiivsemaks osaliseks inimeste suhtluses.
Nutiprille või -läätsi kasutades saab otse silme ees näha infot, mida seni oleksime vaadanud telefoniekraanilt – olgu sõidujuhiseid, veebiotsingu tulemusi või muukeelse jutukaaslase öeldu automaattõlget, mis kuvatakse subtiitritena või esitatakse kõnesünteesi abil. Tehistõelisuses saavad võimalikuks jutuajamised inimesesarnaste vestlusrobotitega, mis võivad kehastuda näiteks keeleõpetajaks või semuks, kellega muresid ja plaane arutada.
Need muutused mõjutavad nii seda, kuidas me keeli tajume ja kasutame, kui ka keelte struktuuri. „Juba praegu avaldab keelekasutusele mõju see, et suur osa tekste, millega kokku puutume, on vähemalt osaliselt arvuti loodud,“ möönab Kais Allkivi-Metsoja. „Arvutite kasutatavad keelemudelid prognoosivad statistika alusel, milline sõna peaks eelnevale kõige tõenäolisemalt järgnema. Nii hakkavad sagedaimad keelemustrid masintõlkes ja tekstikorrektorite antud soovitustes üha korduma ja keeles veelgi enam domineerima. Tulemuseks võivad olla väga ühetaolised tekstid, just nagu valemite järgi loodud poplaulud, mida on raske üksteisest eristada. Ühtlustunud keelekasutus tähendab, et keele variatiivsus väheneb. Sellistele mõjudele tuleb tähelepanu pöörata pigem vara kui hilja.“
Raport kajastab muidki uute tehnoloogiatega seotud murekohti, nagu ebavõrdne ligipääs ja majanduslik kihistumine, keelte hääbumine, andmekaitse ja privaatsus ning küberkuritegevus. „Eesti keele jaoks on oluline, et ei tekiks liiga suurt tehnoloogilist mahajäämust võrreldes suuremate keeltega. Kui mingi teenus pole kasutajatele emakeeles kättesaadav või töötab selles keeles oluliselt kehvemini, lähevad kasutajad võõrkeelele üle. Sel moel kitseneb keele kasutusala ja nõrgeneb keele ühiskondlik positsioon,“ räägib Allkivi-Metsoja.
LITHME on COSTi (European Cooperation in Science and Technology) võrgustikuprojekt, milles osaleb keeleteadlasi ja -tehnolooge kõigist maailmajagudest. Raporti „The Dawn of the Human-Machine Era“ koostamisse andis panuse 52 mitmekülgse taustaga uurijat. Toimetajad on võrgustiku juhataja Dave Sayers (Jyväskylä Ülikool), asejuhataja Sviatlana Höhn (Luksemburgi Ülikool) ja arvutilingvistika töörühma juhataja Rui Sousa-Silva (Porto Ülikool).
Temaatilised töörühmad vaatlevad edaspidi lähemalt raportis kirjeldatud tehnoloogiate mõju juriidikale, keeleõigustele, keelte elujõulisusele, keeleõppele, ideoloogiatele ja hoiakutele, keelevaldkonna tööle ning keelte varieerumisele ja muutumisele.
Eestist kuulub 2020. aasta oktoobrist tegutsevasse võrgustikku nii Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli kui ka Eesti Keele Instituudi uurijaid.
Lisainfo:
COSTi võrgustikuprojekti "Language in the Human-Machine Era" (LITHME) teaduskommunikatsiooni juhilt Kais Allkivi-Metsojalt.
