Liina Viiret 15 aastat Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis

15 aastat on pikk teekond. Kui algusest peale kõik ära rääkida, sai rada tänase töökoha poole sisse astutud isegi pisut varem. Esimese hooga küll ainult mõtetes. Haapsalus avati 1998. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli haruna kolledž jäi see kohalikus kogukonnas kohe silma, tekitas elavaid arutelusid ja kõrgendatud ootusi. Mis asja mõte oligi: tuua kõrgharidus Läänemaale koos kõigi mõjude koostoimega toetamaks teadmussiiret kohalikku kogukonda ning ettevõtlusmaastikule. Sel ajal noore, oma elu ja karjääri planeeriva inimesena tabasin end mõttelt, et see koht on just mulle. Nüüdseks tean, et oma soovidega tuleb ettevaatlik olla, need kipuvad täituma. Ka kannatust on vaja, mõnikord veel vahepeal ka unustamist, et teed oma loomulikku rada läheks. 

Olles selle mõtte kõrvale jätnud, vahepeal kahe väikese lapse emaks saanud, astusin oma töörada hoopis eraettevõtluses. 2002. aastal avati Haapsalu kolledžis esimene tsükliõppe vormis bakalaureuse eriala – haldus- ja ärikorraldus –, mis andis võimaluse töö ja pere kõrvalt ja kodule nii lähedal õppida. Minu kindel soov on alati olnud elada ja töötada Haapsalus. Siin on mu kodu ja väikestele lastele parim kasvamise koht. Eriala sobis ka mu selleaegse ametiga. Sisseastumine oli läbi väga tiheda sõela, soovijaid oli palju, sest sellist õppimisvõimalust oldi kaua oodatud. Kõik läks aga hästi, alustasin üliõpilasteed Haapsalu kolledžis.

Minu jaoks oli see aeg, mis tõi palju: teadmist, oskust, vastupidavust, õppimis- ja töövõimet, häid kaaslasi ja sõpru, lugematuid lugemisi ja kirjutamisi, analüütilist meelt, laia silmaringi, elevust ja rõõmu, bakalaureusekraadi ning ka tööpakkumise. 2005. aastal tegi toonane Haapsalu kolledži direktor Eve Eisenschmidt mulle ettepaneku osaleda meeskonnas, kellega luua uus magistriõppekava haldus- ja ärikorralduse eriala jätkuõppe võimaluseks Haapsalus. Peale väga intensiivset eeltööd tulid positiivsed otsused nii rahastuse kui ka õppekava avamise ning koostöö osas Tallinna Ülikooli Riigiteaduste instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna vahel. Avasime Haapsalus riigiteaduste magistriõppekava majandusõppe mooduliga. Aprillist 2006 alustasin tööd projektijuhina Haapsalu kolledžis.

Järgnevad kaks aastat toimisin olukorras, kus tuli tasakaalukalt leida võimalusi ühildada õppimine ja töö samal erialal. Kolleegide toel sai see võimalikuks ja tänu suurepärasele meeskonnale õnnestus väikeses koosluses korda saata suuri asju. Olgu see siis regiooni vajadustele vastava õppekava loomine (Haapsalus on toimunud õpe kümnel erineval õppekaval), Euroopa Liidu arendusprojektid, erialased rahvusvahelised konverentsid või meeskonnale nii olulised ühised vaba aja veetmised, asjalikku tegutsemisvalmidust oli igal rindel. Kaitsesin magistritöö aastal 2008 sel ajal päevakajalisel teemal „Sisehindamissüsteemi rakendamine Läänemaa üldhariduskoolides“, andes panuse Haapsalu kolledži kui regionaalse haridusedendaja töösse.

Minu hinnangul on tulnud palju head energiat Haapsalu kolledži meeskonda sellest, et töötajaskond kasvas suuresti välja õppijate seast. Õhus oli suurt soovi arendada õppimist viisil, mis toimiks hästi selles osalejatele. Inimene ja talle omane õppimisviis tegeliku kokkupuutega õppekava tegevusvaldkondades on olnud olulised, leidnud praktilist väljundit ja hoidnud samal ajal kõrgel akadeemilist kvaliteeti. Tasakaalu otsingud ning leidmised kontekstis „suur ja väike korraga“ on mind ja kolleege palju õppetanud ka TLÜ peamaja ja kolledži elu ühildamise teemal.
Muutused ajas ning töös on head ja vajalikud värskuse hoidmiseks.

Naastes lapsehoolduspuhkuselt 2012. aastal sain kolleegidelt ettepaneku jätkata Haapsalu kolledžis õppejuhina. Ühendatud sai varasem õppetöö koordinaatori ning õppekava arendamise kogemus. Lisaks kuus aastat õppijana samas koosluses andis väga olulise ülevaatliku pilgu tegemaks arendusplaane õppetöös. Uueks osaks mu elus sai tugevam side peamaja kolleegidega samas valdkonnas, neilt oli alati palju õppida. Õppetöö arendamise kontekstis pidasin oluliseks sidet inimeste vahel: õppija, õppejõud ning õppetöö korraldaja/nõustaja vajasid tasakaalukat koostoimet. Leidsime ja mõtestasime olulisi infovahetuskohti ning erineval tasandil saadava ja antava tagasiside vajalikkust ning sellega arvestamist.

Südamega õppetöö arendamises olles tuli varsti ettepanek ja võimalus alustada ka õppejõuna. Teadmiste ja kogemuse edasiandmist ja jagamist üliõpilastega alustasin erialade üleselt uurimistöid toetava ainega, lisaks tulid lõputööde seminarid ning aine „Õppimine kõrgkoolis“. Kuigi õppejuhi töö oli sisuliselt vägagi heas kooskõlas üld- ja akadeemiliste pädevustega seotud õppeainetega, selgus paari aasta möödudes, et töökoormus kahel erineval rindel, nii administratiivse kui ka akadeemilise töö poolel, võivad tugevalt teineteisega hooajalise ülekoormuse kokkulangevusel konkureerida. Selleks, et saaks keskenduda ja pühenduda, tuli teha valikuid.

Valisin selle, mis südamele lähemal. Alates 2016. aastast olen jätkanud õppejõuna, mis annab rohkem aega ja fookust enesetäiendamiseks TLÜ akadeemilisi pädevusi toetavatel täiendkoolitustel. Iga ainekursuse esmapilgul rutiinne ettevalmistamine on olnud eesmärgiga ise midagi õppida ja iga uus üliõpilane on mulle õpetaja. Kordused semestrist semestrisse sama aine raames annavad turvalise raami kordumatutele inimkooslustele ja lisanduvatele teadmistele ning kogemustele. 

Viimase aasta distantsõppe kogemused on tekitanud omamoodi väljakutse. On muutuste ja kohanemise aeg ning leian selles usku, et mugavustsoonist välja astumine eesmärkide täitmiseks on arenguks vajalik. Olen tänulik nende kasvamis- ning loomisvõimaluste eest koostöös oma õpilaste ja kolleegidega. Olen tundnud end hoituna. Üliõpilaste siiras tagasiside ning kolleegide toetus on mulle andnud palju kindlust ja turvatunnet. 

Kuhu edasi? Ongi taas unistamiste koht. Ja nendega tuleb teadupoolest ettevaatlik olla, nad ju täituvadki. Haapsalu kolledži meeskonnas on alati õhus heas mõttes elevust ja soovi midagi uut, sageli ka pöörast leida ja luua. See elus tunne aitab teha seda, milles me head oleme, väikesed, kuid samas suured. Unistame, seda ühiselt tagasi mõeldes nendele aastatele, kui kõrgharidusmaastik oli sobivam uute õppekavade loomiseks. Tänane seis on olnud pikalt stabiilne. Teada, tuntud ja tunnustatud õppekavad on leidnud oma vajaliku „uuendusvitamiini“ pigem õppekava moodulite ja õppeainete siseselt. Kuid uue ootus on siiski suurem. Kogenud pilguga võin tõdeda, et seda ootavad ka Haapsalu ja Läänemaa, hoidmaks kolledži regionaalse hariduskeskuse rolli värskena. Jätkuvaid edukaid unistamisi, armsad kaasteelised!