Rakendusinformaatika

Rakendusinformaatika

Õppetase Rakenduskõrgharidus

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Õpingud rakendusinformaatika õppekaval loovad eeldused infotehnoloogia olulisemate rakendusvaldkondade ning arengusuundade tundmaõppimiseks. Samamoodi toetavad tarkvaraarenduse- ja disaini alaste pädevuste kujunemist ning annavad baasteadmised ja oskused multimeediumi­vahenditel põhineva tarkvara loomiseks. Ennekõike aga loovad eeldused elukestvaks õppeks ja professionaalseks enesetäiendamiseks ning toetavad IT valdkonna arengut regioonis.

Keda ootame õppima?

Tarkvaraarenduse ja -disaini suundumusega informaatika õpe sobib eelkõige neile, kes soovivad arendada oma loovust ja loogikat läbi infotehnoloogia erinevate tahkude. Kandidaadilt eeldame erialast huvi, aktiivset hoiakut, head analüüsivõimet, meeskonnatöö oskust (suur rõhk on rühmatöödel) ning pühendumist ülesannete lahendamisel. Kindlasti on olulisel kohal inglise keele oskus ja tuleb arvestada, et ka disainihuvilistel tuleb tegeleda programmeerimisega.

Miks tulla meile õppima?

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži rakendusinformaatika eriala puhul on tegemist praktilise suunitlusega õppekavaga. Õpitakse tarkvaraarenduse meetodeid, kasutajakeskse disaini põhimõtteid ning oskust luua veebi- ja mobiilirakendusi (nii front-end, kui ka back-end) ning videomänge. Õppekavas on oluline koht erinevate meedialiikide töötlemisel (kujundamine, 3D, heli- ja videotöötlus) ja kasutamisel tarkvararakendustes.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

  • Rakendusinformaatika õppimine on inspireeriv! Õpetamise aluseks on teooriate sidumine praktikaga.

  • Õppekava läbimisel on suur roll praktilistel tundidel ja iseseisval tööl.

  • Kolledži erialade rakenduslik iseloom toetab igakülgset osalemist erinevates projektides, sh välisprojektides.

  • Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmus+ vahetusüliõpilaste programmiga vastava valdkonna Euroopa ülikooli, valikuvõimalus on väga lai, näiteks aastal 2018 käisid kaks kolledži tudengit Tšehis Brno Tehnoloogia Ülikoolis.

  • Õpingute lihtsustamiseks pakub Tallinna Ülikool välja võimaluse kandideerida erinevatele toetustele ja stipendiumitele.

  • Haapsalu kolledž on Github Campus programmi partnerkool
    image-20230425112340-1

Õppekava- ja ained

Rakendusinformaatika õppimine on üks universaalsemaid valikuid, kuna IT ja selle keskmes oleva tarkvara tähtsus suureneb pidevalt kõikides eluvaldkondades. Tundes informaatikat, võid edasi liikuda mistahes elualale meditsiinist panganduseni.

Rakendusinformaatika õppekava erinevate moodulite eemärgid on järgmised:

Erialaainete mooduli eesmärgiks on luua eeldused süstemaatilise arusaamise tekkimiseks infotehnoloogia erinevate rakendusvaldkondade ja mõistete kohta ning anda ülevaade eelkõige veebiarendusest ja disainist, kuid ka riistvarast, operatsioonisüsteemidest, andmesidevõrkude ehitusest, erinevatest võrgutehnoloogiatest, andmeturbest jpm.

Praktika mooduli eesmärgiks on luua võimalused erialaste kogemuste omandamiseks läbi praktilise tegevuse ning arendada meeskonnatöö oskusi.

Tutvu õppekavaga

Õppevormi kirjeldus

Rakenduskõrgharidusõpe (nominaalõppeaeg 3 aastat)

Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Rakendusinformaatika õppekava kestus on 3 aastat. Õppe maht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP). Rakendusinformaatika õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh. sooritama kõik kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma lõputöö.

Sessioonõpe (õppetöö valdavalt N-L, kahel kuni kolmel päeval üle nädala). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka mõnel muul nädalapäeval.

Enne õpingute kavandamist tuleks arvestada, et sessioonõppe puhul on iseiseivatöö maht suurem ja auditoorseid tunde vähem.

Olulised erialaained

Infotehnoloogia erinevate rakendusvaldkondadega seotud õppeained:

  • Multimeedium - Omandatakse oskused põhiliste multimeediumielementide loomiseks.

  • Disaini alused - Omandatakse ülevaade disaini põhiprintsiipidest ning nende rakendamisest.

  • Kasutajaliideste disain - Omandatakse teoreetilised teadmised ja praktilised oskused kasutajakesksest disainiprotsessist ja baasmeetoditest.

  • Videomängude disain - Antakse ülevaade mängudisaini alustest. Toetatakse teadmiste ja oskuste kujunemist, mis aitavad üliõpilasel osaleda mängukavandi loomise protsessis.

  • Mobiilirakenduste arendamine - Omandatakse ülevaade mobiilirakendustega seotud tehnoloogiatest. Luuakse võimalused mobiilirakenduse loomiseks.

Tarkvaraarendusega seotud õppeained:

  • Programmeerimise alused - Luuakse eeldused programmeerimise olemuse, baasmõistete ja põhimeetodite tundmiseks.

  • Programmeerimine I-III -  Omandatakse oskused koostada ja arendada rakendusprogramme.

  • Veebiprogrammeerimine - Omandatakse oskused lihtsamate veebilehtede kujundamiseks ja programmeerimiseks.

  • Multimeediumi programmeerimine - Antakse ülevaade põhilistest multimeediumi programmeerimise juures kasutatavatest algoritmidest. Arendatakse oskusi nende rakendamiseks.

Disainiga seotud õppeained:

  • Kujundusgraafika - Antakse ülevaade kujundusgraafika vormidest, põhitõdedest ja tarkvaradest. Praktiliste ülesannete kaudu luuakse võimalused raster- ja vektorgraafika baasteadmiste ja -oskuste omandamiseks.

  • Sissejuhatus 3D graafikasse - Omandatakse baasoskused 3D modelleerimiseks ja animeerimiseks.

Eriala aineid toetavad kohustuslikud üldained: õppimine kõrgkoolis, üld- ja sotsiaalpsühholoogia ning erialasid lõimiv uuendus (ELU) mis toetab erialade vaheliste meeskonnatööoskust ja koostöökogemust probleemide lahendamisel. Rakenduskõrghariduses läbib üliõpilane erialase praktika 30 EAP mahus

Erialane praktika

Rakendusinformaatika erialane praktika on jaotatud kolmeks. Esimesel praktikal (multimeediumi praktika) saab rühmades rakendada pea kõike õpitut programmeerimise ja meedia valdkonnas. Teisena toimuva valikpraktika raames on võimalik meeskonnana teha rakendusi koostöös erinevate asutustega. Näiteks on Maanteeametiga koostöös valminud alkokalkulaator. Kolmas praktika (ettevõttepraktika) on individuaalne ja annab üliõpilasele võimaluse saada reaalne IT-valdkonnas töötamise kogemus mõnes ettevõttes.

Õppejõud

 

Martti Raavel on TLÜ Haapsalu kolledži rakendusinformaatika õppekava kuraator ja lektor. Ta on lõpetanud samas rakendusinformaatika eriala ja Tallinna Ülikoolis kaitsnud haridusteaduse magistrikraadi informaatikaõpetaja ja haridustehnoloogina. Tal on pikaajaline kogemus eraettevõtjana IKT alal. Haridusvaldkonnas on ta aastaid tegev olnud nii IT-juhi kui õpetajana.

 

 

 

 

 

 

Andrus Rinde on Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi multimeediumi lektor. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli matemaatika-informaatika erialal kaitsnud tehnikateaduste magistrikraadi multimeediumipõhiste õppematerjalide teemal. Töötamist ülikoolis alustas arvutiklassi hooldajana ning programmeerijana. Täiendanud ennast Kanadas ja Iiri Vabariigis. Osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides. TLÜ Haapsalu Kolledžis on õppetööd läbi viinud alates rakendusinformaatika eriala avamisest selles õppeasutuses.

 

 

 

Laura on multimeediumi ja disaini õppejõud alates 2013. aastast, ta viib läbi nii graafilise disaini kui ka kujundustarkvara loenguid. Tal on meedia ja reklaamidisaini alane rakenduskõrgharidus Kõrgemast Kunstikoolist Pallas ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi magistrikraad kommunikatsioonis. Õppejõu töös tugineb töökogemustele mitmetes meediaettevõtetes ning on seadnud eesmärgiks arendada tudengite käelisi oskusi ja analüüsivõimet süsteemsete disainilahenduste loomisel. Lisaks õppejõu tööle tegeleb erialaste projektidega graafilise disaini ja videograafika vallas.

 

 

Mitmete tarkvara arendusega seotud ainete õppejõud alates 1999 aastast. Aastal 1990 lõpetas Haapsalu I Keskkooli ning 1997 omandas TTÜ-s tehnikateaduste magistri kraadi. Peale selle oli Professor Raimund Ubari käe all TTÜ Arvutitehnika Instituudi digitaaldiagnostika laboris tööl teadurina. Õpingute ajal oli tal võimalus viibida mitmetes Euroopa ülikoolides (Darmstadt University of Technology (Saksamaa), National Polytechnical Institute Grenoble (Prantsusmaa), Royal Institute of Technology (Rootsi), University of Linköping (Rootsi)) nii vahetustudengi kui teaduri rollis, University of Ilmenau (Saksamaa) koostööprojekti algatajana, Helsinki University of Technology (Soome) laboritööde läbiviijana jne.

Lisaks õppetööle töötab Priidu tarkvara arhitektina firmas MARKUS Software OÜ, kus on loodud mitmeid modernsetel tehnoloogiatel baseeruvaid tarkvaralisi lahendusi, mida kasutakse paljudes riikides Euroopast Lähi-Idani. Selliste suurte lahenduste loomine on andnud palju väärtuslikku kogemust, mida ta ka oma loengutes tudengitele hea meelega edasi annab.

Priidu Paomets on saanud kahel korral riiklikul tudengitööde võistlusel esikoha (digitaaldiagnostika grupi koosseisus), Motorola korraldatud Baltimaa tudengitööde võistlusel kolmanda koha (samuti digitaaldiagnostika grupiga koos) ning Microsofti korraldatud mobiilirakenduste arendamise võistlusel esikoha. Lisaks meeldib Priidule osaleda erinevates Startup teemaga seotud projektides, olles näiteks Garage 48 üritustel osalenud nii mentori kui lihtosalise rollis. 2016 aastal osales ta koos Läänemaalt pärit tiimiga “Levidera” rahvusringhäälingu korraldatud Ajujahi saates, kus nende ideed „Levon“ hinnati 3. koha vääriliseks.

Vabal ajal meeldib Priidule lisaks tarkvara loomisele tegeleda ka fotograafia, enda igakülgse harimise, idamaiste ideoloogiate ja võitluskunstidega ning veeta aega pere ja sõprade seltsis.

Priidu Paomets LinkedIn-s

 

Argo Ilves on omandanud Tallinna Ülikoolis magistrikraadi Interaktiivse meedia ja teadmuskeskondade õppekaval ning töötab hetkel Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses IT projektijuhina. Lisaks tööülesannetega kaasnevale multimeedia sisutootmisele, on ta väga pühendunud disainile, mis keskendub kasutajale/mängijale/tarbijale/vaatajale. Teda käivitavad kõik uued ja huvitavad tehnilised lahendused ning heameelega haarab ta ka ise jootekolbi. Videode ja videomängudega tegelemiseks annab tuge tema hea visuaalne taju ning tugev pildikeel, mis on tulnud läbi kogemuste nii foto- kui videograafia vallas. Tema lemmikotsing on pildiotsing. Olles kohutav joonistaja võib ta siiski eksimatult kompositsiooni tunnetada ja aru saada, mis on kasutatav.

 

 

 

 

 

 

Liina Viiret on Haapsalu kolledži tudengitele toeks ainetega Õppimine kõrgkoolis, Uurimistöö alused ja meetodid ning viib läbi lõputööde valmimisega seotud uurimistöö seminare. Liina Viiret on ise kõrghariduse saanud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis ja peab oluliseks täiskasvanud töötava tudengi aja ja tööpingutuse väärtustamist. Toetatud ja hinnatud on üliõpilase soov enda õpinguid teadlikult planeerida ja eesmärke seada. Kuid oluline on ka protsessi väärtustada ning mõtestada, koos on ühised ülikooliaastad ja uued teadmised ning ettevõtmised vajalik osa meie kõigi erialasel kasvamisel.

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtt Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžisse toimub avaliku konkursi korras üks kord aastas, infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu. Dokumente, mida riiklikes andmebaasides ei ole, on võimalik  ise SAISi sisestada pdf või pildifailina (koolilõputunnistus, hinneteleht, nime muutuse korral seda tõendav dokument), lisaks võetakse vastavalt ajakavale paberkandjal lisadokumente vastu kolledži hoones Lihula mnt 12/1, Haapsalu. 
Kõrghariduse esimese astme õppesse kandideerimisel keskharidust tõendava dokumendi ja hinnetelehe koopia. Võõrkeelsete dokumentide notariaalselt või väljaandja poolt kinnitatud tõlge eesti või inglise keelde.
Kõrghariduse teise astmesse kandideerimisel rakenduskõrghariduse diplomi, bakalaureusekraadi või neile vastavat haridustaset tõendava diplomi koopia  ja akadeemiline õiendi koopia.

Vastuvõtueksam 100%

Sisseastumise ajakava vaata siit

NB! Eksami aega ei ole võimalik muuta.

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast:

  • arvutipõhine test, millega hinnatakse kandidaadi teadmisi ja baasoskusi informaatika valdkonnast.  Testi kestus 1 tund. Test moodustab vastuvõtueksami lõpptulemusest 50%.
  • vestlus vastuvõtukomisjoniga, kus hinnatakse kandidaadi õpimotivatsiooni ja sobivust erialale. Vestlusele pääsevad 50 kandidaati vastavalt testi tulemuste pingereale. Vestlusele pääsenute nimekiri ja ajakava antakse teada hiljemalt 1,5 tundi peale testi. Vestlus moodustab vastuvõtueksami lõpptulemusest 50%.

Vastuvõtupunktide jagunemine:

  • test 50% lõpptulemusest;
  • vestlus 50% lõpptulemusest.

Peamised hindamiskriteeriumid:

Testiga selgitatakse välja kandidaadi üldteadmised informaatikast ja disainist ning loogilise mõtlemise,  inglise keele (mõned ülesanded on inglise keeles) ja pseudokoodi lugemise oskus (ei eelda tingimata programmeerimise oskust, kuigi see tuleb kasuks).

Vestlusel hinnatakse sobivust erialale ja õpimotivatsiooni põhjendust.

Hindamise kirjeldus:

  • Test kuni 50 punkti, mis annab kokkuvõttes 50% vastuvõtueksami tulemusest.
  • Vestlusel on kaks hindajat, kes annavad kumbki kuni viis punkti viies kategoorias (eelnev õpi- ja töökogemus, huvi valdkonna vastu, eelteadmised õppekavast, õpimotivatsioon, suhtlemisoskus).
  • Vestlusel on võimalik saada kuni 50 punkti (kaks hindajat * (5 kategooriat * 5 punkti)).
  • Vestlusel saadud punktid annavad kokku 50% lõpptulemusest.
  • Vastuvõtueksami tulemus = testi tulemus + vestluse tulemus.
  • Maksimaalne vastuvõtueksami tulemus on 100 punkti.

Vastuvõtulävend on 65 palli.

NÄIDISKÜSIMUSED:
  • Loogika: Kõige noorem on 2-aastane. Iga järgnev laps on kahe aasta võrra vanem. Mitu last on peres, kui kokku on nende vanus 20?
  • Informaatika: Milline järgnevatest programmidest ei ole mõeldud teksti töötlemiseks: a) MS Word, b) Notepad c) LibreOffice Calc d) WordPad
  • Disain: Vali esitatud piltide hulgast parima kompositsiooniga pilt.
  • Programmeerimine: Kirjelda, mida teeb järgmine programmikood: number = input('Sisesta arv ühest kümneni) answer = input * 10 print('Vastus on', answer)

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased:

TLÜ Haapsalu kolledži rakendusinformaatika andis mulle mitmekülgsed baasteadmised erinevatest infotehnoloogia valdkondadest. Sõbralik ning kokkuhoidev kollektiiv inspireeris omandama ning koheselt ka rakendama uusi teadmisi. Juba esimesel aastal alustasin teadmiste praktiseerimist esimeste klientide näol.
Minu õpingute algust kuni tänase päevani iseloomustab kõige paremini USA kaitseministri Donald Rumsfeld-i tsitaat:
"On olemas teada-tuntud teadmised; me teame, et me teame. On olemas teada-tuntud mitteteadmised; me teame, et on mõningaid teadmisi, mida me ei tea. Kuid on ka teadmata mitteteadmised; need, mida me ei tea, et me ei tea."
Õpinguid alustades olin ma arusaamal, et mul on mõningane teadmistepagas omandatavast valdkonnast juba olemas. Teadsin ja tunnetasin oma teadmiseid ja oskuseid. Ülikooli lõpetades olin ma küll palju juurde omandanud, kuid saanud ka arusaama kõigest sellest, mida ma veel ei oska.
Tänaseks, olles omandamas magistrikraadi äriinfotehnoloogia erialal, juhtides kiirelt kasvavat iduettevõtet, võin selgelt väita, et kõige olulisem on endale lahti mõtestada tsitaadi viimane lause.
Minu sõnum tänastele sisseastujatele on see, et olge julged ja pealehakkamist täis, unistage suurelt, ning mis kõige tähtsam, katsuge olla praktilised.

 

Rakendusinformaatika on minu jaoks lahti mõtestatult “arvutiteadus praktiliselt”. Üks peamisi põhjuseid, miks otsustasin Haapsalu kasuks oligi see, et tegemist oli väga praktilise õppekavaga. See tähendas seda, et kogu õpitu tuli kohe praktikasse panna. Olin selleks ajaks aru saanud, et puhtalt teooriast ei piisa mitte ühegi õpingu juures. Uusi omandatud teadmisi saab kinnistada ainult läbi praktika, seejuures kolistades kõik võimalikud ämbrid läbi.

Informaatika õpingute käigus meeldis mulle kõige enam see, et arvuti tegi seda, mida ma tal palusin teha. Kui ta tegi midagi valesti, siis asi polnud selles, et tema ei saanud minust õigesti aru, vaid mina kommunikeerisin end temale valesti. Sama suhtlemise põhimõtet püüan ka igapäevaselt klientidega rakendada. Kui nemad ei mõista minu öeldut, siis asi pole selles, et nad pole piisavalt taibukad ITs, vaid mina olen liiga keerukalt olukorda selgitanud. Inimestega igapäevaselt suheldes tulebki aru saada, et indiviidid on erinevad ning igaühega neist tuleb rääkida nende “keeles”.

 

 

 

Õpingutest Haapsalus on ennekõike meeles personaalsus, mis õppima asunud noorele IT huvilisele osaks sai. Õppegrupid olid just paraja suurusega! Õppejõududel oli aega ning tähelepanu igale tudengile ja samas oli meid piisavalt palju, et erinevad ideed ja vaatenurgad pääseksid esile. Lisaks õppejõudude igakülgsele toele on kolledži tudengite kasutuses suurepärased õpitingimused. Õppisin kolledžis veel ajal, kui nii minul kui ka enamus kursusekaaslastest polnud kodus ei arvutit ega normaalset internetiühendust. Seega oli äärmiselt oluline, et saime koolis kasutada arvutilaboreid ja kogu seadmete parki ka õppetöövälisel ajal. Just need õhtused üheskoos veedetud tunnid ning kodu-, grupi- ja kursusetööde kallal pusimised andsid meile kõigile nii palju juurde. Meeldis ka see, et õppetöö ei jäänud liialt teoreetiliseks – loenguid viisid sageli läbi praktikud ja omal alal tuntud spetsialistid ning ka praktilise töö maht oli küllaltki suur. See andis selgema arusaamise tuleviku töö reaalsest olemusest. Võib öelda, et mulle hakkas Haapsalus suisa sedavõrd meeldima, et kuigi jätkasin peale lõpetamist IT-juhtimise magistriõppega Tallinnas, siis jäin veel aastateks kolledžiga seotuks. Andsin oma panuse õppekava arendusse ning seisin selle eest, et IT-valdkonna õpe oleks Haapsalu Kolledžis nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt akrediteeritud.

Tänaseks töötan Eesti suurimas telekomi ettevõttes ning juhin IT spetsialistide ning tehnikute toimetamist meie klientide juures üle vabariigi. Puutun kokku väga paljude telko ning IT valdkonna inimestega ning tajun üha selgemalt, kuivõrd olulised on teoreetiliste teadmiste kõrval praktilised oskused. Seega julgustan õppima asudes valima rakenduslikke erialasid, mis võimaldavad juba esimese 3 õpinguaastaga spetsialiseeruda ning omandada tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi. Samas loob rakenduslik õpe kõik eeldused õpingute jätkamiseks magistriõppes.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Tööd leiavad rakendusinformaatika eriala lõpetanud nii programmeerijate ja tarkvaraarendajatena kui ka kujundajate ja disaineritena reklaami- ja disainibüroodes ning tarkvara arendavates firmades. Lisaks võimaldavad õpingute käigus omandatud erialased baasteadmised töötada IT-spetsialistidena väga erinevates ettevõtetes. Üks on kindel: informaatika eriala lõpetanutel on tööturul suur konkurentsieelis!

Õppekava lõpetanu võib tööd leida näiteks järgnevatel ametitel:

  • Tarkvaraarendaja
  • Programmeerija
  • Infosüsteemide arendaja
  • 3D disainer
  • Graafiline disainer
  • Mängude kujundaja

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid on võimalik jätkata kõikidel Eesti ja välisülikoolide poolt pakutavatel magistriõppekavadel, mis annab võimaluse kitsamalt spetsialiseeruda soovitud suunal. Taas on avatud Digitehnoloogiate instituudis  informaatikaõpetaja, kooli infojuhi magistriõppekava.