Rakendusinformaatika

Rakendusinformaatika

Õppetase Rakenduskõrgharidus

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Sessioonõpe

Õpingud rakendusinformaatika õppekaval loovad eeldused infotehnoloogia olulisemate rakendusvaldkondade ning arengusuundade tundmaõppimiseks; toetavad tarkvaraarenduse ja disaini alaste pädevuste kujunemist; annavad baasteadmised ja oskused multimeediumi­vahenditel põhineva tarkvara loomiseks; loovad eeldused elukestvaks õppeks ning professionaalseks enesetäiendamiseks ning toetavad IT valdkonna arengut regioonis. 

Sellel õppekaval õppima asumisel on võimalik 50% eriala üliõpilastest taotleda erialastipendiumi 160 eurot kuus. Lisaks muudele Tallinna Ülikooli stipendiumitele on võimalik taotleda tasemeõppes osalemise toetust Eesti Töötukassast.

Keda ootame õppima?

Tarkvaraarenduse ja -disaini suunaline informaatika õpe sobib eelkõige neile, kes soovivad arendada oma loovust ja loogikat läbi infotehnoloogia erinevate tahkude. Kandidaadilt eeldame erialast huvi, aktiivset hoiakut, head analüüsivõimet, meeskonnatöö oskust ning pühendumist ülesannete lahendamisel.

Miks tulla meile õppima?

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži rakendusinformaatika eriala näol on tegemist praktilise suunitlusega õppekavaga. Õpitakse erinevaid programmeerimiskeeli, tarkvaraarenduse meetodeid, kasutajakeskse disaini põhimõtteid ning oskust luua veebi- ja mobiilirakendusi ning videomänge. Õppekavas on oluline koht erinevate meedialiikide töötlemisel (kujundamine, 3D, heli- ja videotöötlus) ja kasutamisel tarkvararakendustes.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

  • Rakendusinformaatika õppimine on inspireeriv! Õpetamise aluseks on teooriate sidumine praktikaga.

  • Õppekava läbimisel on suur roll praktilistel tundidel ja iseseisval tööl.

  • Eriala õpetajateks on Tallinna Ülikooli õppejõud, ning oma ala eksperdid üle Eesti.

  • Kolledži erialade rakenduslik iseloom toetab igakülgset osalemist erinevates projektides, sh välisprojektides.

  • Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmus+ vahetusüliõpilaste programmiga vastava valdkonna Euroopa ülikooli, valikuvõimalus on väga lai.

Õppekava- ja ained

Rakendusinformaatika õppimine on üks universaalsemaid valikuid, kuna IT ja selle keskmes oleva tarkvara tähtsus suureneb pidevalt kõikides eluvaldkondades. Tundes informaatikat, võid edasi liikuda mistahes elualale meditsiinist panganduseni.

Rakendusinformaatika õppekava erinevate moodulite eemärgid on järgmised:

Erialaainete mooduli eesmärgiks on luua eeldused süstemaatilise arusaamise tekkimiseks infotehnoloogia erinevate rakendusvaldkondade ja mõistete kohta; anda ülevaade riistvarast, operatsioonisüsteemidest, andmesidevõrkude ehitusest, erinevatest võrgutehnoloogiatest, andmeturbest jpm.

Praktika mooduli eesmärgiks on Luua võimalused erialaste kogemuste omandamiseks läbi praktilise tegevuse ning arendada meeskonnatöö oskusi.

Tutvu õppekavaga

Õppevormi kirjeldus

Rakenduskõrgharidusõpe (nominaalõppeaeg 3 aastat)

Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Rakendusinformaatika õppekava kestus on 3 aastat. Õppe maht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP). Rakendusinformaatika õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh. sooritama kõik kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma lõputöö.

Tsükliõpe (õppetöö valdavalt N-L, kahel kuni kolmel päeval üle nädala). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka kolmapäeviti.

Olulised erialaained

Rakendusinformaatika õppekaval puuduvad kõrvalerialad. Valikainete raames on võimalik valida tarkvaraarenduse või -disaini või mõlemal suunal.

Olulisemad erialaained:

  • Multimeedium
  • Veebiprogrammeerimine
  • Veebirakendused ja nende loomine (PHP)
  • Andmebaasid I
  • Programmeerimise alused
  • IT ja õigus
  • Videomängude disain
  • Mobiilirakenduste arendamine
  • Arvutivõrgud ja andmeside
  • Riistvara ja operatsioonisüsteemide alused
  • Veebiraamistikud
  • Kasutajaliideste disain
  • Andmeturve

Eriala valikained tarkvaraarenduse suunal on järgmised:

  • Programmeerimine I-III
  • Andmebaasid II
  • Multimeediumi programmeerimine

Tarkvaradisaini suunal:

  • Disaini alused
  • Digitaalne helikujundus
  • Reklaamidisain
  • Videotöötlus
  • 3D animatsioon
  • Kaameratöö ja videorežii alused

Eriala aineid toetavad kohustuslikud üldained: õppimine kõrgkoolis, üld- ja sotsiaalpsühholoogia ning erialasid lõimiv uuendus (ELU) mis toetab erialade vaheliste meeskonnatööoskust ja koostöökogemust probleemide lahendamisel. Rakenduskõrghariduses läbib üliõpilane erialase praktika 30 EAP mahus

Õppejõud

 

Andrus Rinde on Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi multimeediumi lektor. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli matemaatika-informaatika erialal kaitsnud tehnikateaduste magistrikraadi multimeediumipõhiste õppematerjalide teemal. Töötamist ülikoolis alustas arvutiklassi hooldajana ning progranmmeerijana. Täiendanud ennast Kanadas ja Iiri Vabariigis. Osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides. TLÜ Haapsalu Kolledžis on õppetööd läbi viinud alates rakendusinformaatika eriala avamisest selles õppeasutuses.

 

 

 

 

 

 

Laura on multimeedia ja disaini õppejõud alates 2013. aastast, ta viib läbi nii graafilise disaini kui ka videotöötluse ja fotograafia loenguid. Õppejõu töös tugineb töökogemustele mitmetes meediaettevõtetes ning on seadnud eesmärgiks arendada tudengite käelisi oskusi ja analüüsivõimet süsteemsete disainilahenduste loomisel. Lisaks õppejõu tööle tegeleb aktiivselt erialaste projektidega graafilise disaini ja videograafika vallas.

 

 

 

Konsultatsiooniajad: 

Kuupäev

Päev

Kell

21.09.2018

R

10.00-12.00

28.09.2018

R

14.15-15.45

05.10.2018

R

10.00-12.00

11.10.2018

N

16.00-17.30

26.10.2018

N

10.00-12.00

9.11.2018

R

10.00-12.00

30.11.2018

R

10.00-12.00

14.12.2018

R

10.00-12.00

 

 

Kairo Koik on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži IT arenduse erialal. Veebiarendusega on ta tegelenud juba aastast 2011 peamiselt PHP-keelele spetsialiseerudes. Ta on töötanud nii full-stack kui ka back-end arendajana erinevates Eesti veebiagentuurides nagu OKIA ja Reaktiiv. Lisaks täitnud konsultandi ja CTO rolli ühes kasvavas start-up ettevõttes. Hetkel juhib arendusettevõtet KOIK Solutions.

Kairo Koik LinkedIn-s

 

 

 

 

 

Mitmete tarkvara arendusega seotud ainete õppejõud alates 1999 aastast. Aastal 1990 lõpetas Haapsalu I Keskkooli ning 1997 omandas TTÜ-s tehnikateaduste magistri kraadi. Peale selle oli Professor Raimund Ubari käe all TTÜ Arvutitehnika Instituudi digitaaldiagnostika laboris tööl teadurina. Õpingute ajal oli tal võimalus viibida mitmetes Euroopa ülikoolides (Darmstadt University of Technology (Saksamaa), National Polytechnical Institute Grenoble (Prantsusmaa), Royal Institute of Technology (Rootsi), University of Linköping (Rootsi)) nii vahetustudengi kui teaduri rollis, University of Ilmenau (Saksamaa) koostööprojekti algatajana, Helsinki University of Technology (Soome) laboritööde läbiviijana jne.

Lisaks õppetööle töötab Priidu tarkvara arhitektina firmas MARKUS Software OÜ, kus on loodud mitmeid modernsetel tehnoloogiatel baseeruvaid tarkvaralisi lahendusi, mida kasutakse paljudes riikides Euroopast Lähi-Idani. Selliste suurte lahenduste loomine on andnud palju väärtuslikku kogemust, mida ta ka oma loengutes tudengitele hea meelega edasi annab.

Priidu Paomets on saanud kahel korral riiklikul tudengitööde võistlusel esikoha (digitaaldiagnostika grupi koosseisus), Motorola korraldatud Baltimaa tudengitööde võistlusel kolmanda koha (samuti digitaaldiagnostika grupiga koos) ning Microsofti korraldatud mobiilirakenduste arendamise võistlusel esikoha. Lisaks meeldib Priidule osaleda erinevates Startup teemaga seotud projektides, olles näiteks Garage 48 üritustel osalenud nii mentori kui lihtosalise rollis. 2016 aastal osales ta koos Läänemaalt pärit tiimiga “Levidera” rahvusringhäälingu korraldatud Ajujahi saates, kus nende ideed „Levon“ hinnati 3. koha vääriliseks.

Vabal ajal meeldib Priidule lisaks tarkvara loomisele tegeleda ka fotograafia, enda igakülgse harimise, idamaiste ideoloogiate ja võitluskunstidega ning veeta aega pere ja sõprade seltsis.

Priidu Paomets LinkedIn-s

 

 

Jüri Kurvits on Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi matemaatika didaktika lektor ning haridusteaduste instituudi õpetajakoolituse õppekavade arendusjuht. 2001. aastal lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli gümnaasiumi matemaatika ja informaatika õpetaja erialal. Hetkel Helsingi Ülikooli doktorant matemaatika didaktika alal. TLÜ Haapsalu Kolledžis teeb koostööd rakendusinformaatika eriala tudengitega aine „Praktiline matemaatika“ raames. Märksõnad, mis iseloomustavad seda koostööd:

  • elulised näited;
  • ei jää ainult teooria tasemele;
  • probleemipõhine lähenemine;
  • paindlikkus
  • õppijakeskne lähenemine;
  • koostöö ja üksteiselt õppimine;
  • tulemuslik digiõpe.

Aastal 2012 pälvis Tallinna Haridusameti tunnustuse „Aasta innovaatiline õpetaja“. Samuti on võitnud erinevaid õpetajate konkursse ning auhindu nii osalejana kui ka juhendajana:

  • 2011. aastal I koht konkursil „Huvitav veebivahend õppetöös“.
  • 2015. aastal sai juhendatud üliõpilastöö „Kuldlõiget otsides“ üleriigilisel konkursil „Teeme tunni huvitavaks“ eriauhinna "Lõimingu preemia gümnaasiumiastmes".

Jüri on aktiivselt esinemas konverentsidel, kindlasti vaata tema HITSA hariduskonverentsi „NUTT* tuleb peale“ ettekannet „Muuta ei tohi töötada vanaviisi ". Samuti on Jüri töötanud välja ning viinud läbi hulganisti õpetajate täiendkoolitusi nii Eestis kui ka välismaal, mõned näited pikaajalistest koolitustest:

  • Õppija kaasamine õppeprotsessi ning tema õppimise ja iseseisvuse toetamine IKT vahendite abil
  • Ümberpööratud klassiruum kui võimalus muuta õppeprotsess mõtestatuks ning õpilasekesksemaks
  • Ainetevaheline integratsioon reaal- ja loodusainete õpetamisel kasutades veebipõhiseid koostöövahendeid
  • Interaktiivsete haridustehnoloogiliste vahendite kasutamine tänapäeva klassiruumis

Jüri Kurvits Eesto Teadusinfosüsteemis

 

 

Argo Ilves on omandanud Tallinna Ülikoolis magistrikraadi Interaktiivse meedia ja teadmuskeskondade õppekaval ning töötab hetkel Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses IT projektijuhina. Lisaks tööülesannetega kaasnevale multimeedia sisutootmisele, on ta väga pühendunud disainile, mis keskendub kasutajale/mängijale/tarbijale/vaatajale. Teda käivitavad kõik uued ja huvitavad tehnilised lahendused ning heameelega haarab ta ka ise jootekolbi. Videode ja videomängudega tegelemiseks annab tuge tema hea visuaalne taju ning tugev pildikeel, mis on tulnud läbi kogemuste nii foto- kui videograafia vallas. Tema lemmikotsing on pildiotsing. Olles kohutav joonistaja võib ta siiski eksimatult kompositsiooni tunnetada ja aru saada, mis on kasutatav.

 

 

 

Konsultatsiooniajad:

Kuupäev

Päev

Kell

24.09.2018

E

09.00-10.00

22.10.2018

E

09.00-10.00

1.11.2018

N

09.00-10.00

15.11.2018

N

09.00-10.00

29.11.2018

N

09.00-10.00

13.12.2018

N

09.00-10.00

17.12.2018

E

09.00-10.00

04.01.2019

R

09.00-10.00

14.01.2019 E 09.00-10.00

Vastuvõtutingimused

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži rakendusinformaatika erialale sisseastudes on vaja esitada gümnaasiumi lõputunnistus, lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta või nendele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast:

  • kutsesobivustest, mis aitab hinnata üliõpilaskandidaadi seniseid teadmisi ja kokkupuudet IT valdkonnaga
  • vestlus, mille käigus selgub üliõpilaskandidaadi üldine silmaring ja motiveeritus erialal õppimiseks ning valmisolek enda õpingute juhtimiseks

Vastuvõtulävend on 65 palli.

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased:

TLÜ Haapsalu kolledži rakendusinformaatika andis mulle mitmekülgsed baasteadmised erinevatest infotehnoloogia valdkondadest. Sõbralik ning kokkuhoidev kollektiiv inspireeris omandama ning koheselt ka rakendama uusi teadmisi. Juba esimesel aastal alustasin teadmiste praktiseerimist esimeste klientide näol.
Minu õpingute algust kuni tänase päevani iseloomustab kõige paremini USA kaitseministri Donald Rumsfeld-i tsitaat:
"On olemas teada-tuntud teadmised; me teame, et me teame. On olemas teada-tuntud mitteteadmised; me teame, et on mõningaid teadmisi, mida me ei tea. Kuid on ka teadmata mitteteadmised; need, mida me ei tea, et me ei tea."
Õpinguid alustades olin ma arusaamal, et mul on mõningane teadmistepagas omandatavast valdkonnast juba olemas. Teadsin ja tunnetasin oma teadmiseid ja oskuseid. Ülikooli lõpetades olin ma küll palju juurde omandanud, kuid saanud ka arusaama kõigest sellest, mida ma veel ei oska.
Tänaseks, olles omandamas magistrikraadi äriinfotehnoloogia erialal, juhtides kiirelt kasvavat iduettevõtet, võin selgelt väita, et kõige olulisem on endale lahti mõtestada tsitaadi viimane lause.
Minu sõnum tänastele sisseastujatele on see, et olge julged ja pealehakkamist täis, unistage suurelt, ning mis kõige tähtsam, katsuge olla praktilised.

 

Rakendusinformaatika on minu jaoks lahti mõtestatult “arvutiteadus praktiliselt”. Üks peamisi põhjuseid, miks otsustasin Haapsalu kasuks oligi see, et tegemist oli väga praktilise õppekavaga. See tähendas seda, et kogu õpitu tuli kohe praktikasse panna. Olin selleks ajaks aru saanud, et puhtalt teooriast ei piisa mitte ühegi õpingu juures. Uusi omandatud teadmisi saab kinnistada ainult läbi praktika, seejuures kolistades kõik võimalikud ämbrid läbi.

Informaatika õpingute käigus meeldis mulle kõige enam see, et arvuti tegi seda, mida ma tal palusin teha. Kui ta tegi midagi valesti, siis asi polnud selles, et tema ei saanud minust õigesti aru, vaid mina kommunikeerisin end temale valesti. Sama suhtlemise põhimõtet püüan ka igapäevaselt klientidega rakendada. Kui nemad ei mõista minu öeldut, siis asi pole selles, et nad pole piisavalt taibukad ITs, vaid mina olen liiga keerukalt olukorda selgitanud. Inimestega igapäevaselt suheldes tulebki aru saada, et indiviidid on erinevad ning igaühega neist tuleb rääkida nende “keeles”.

 

 

 

Õpingutest Haapsalus on ennekõike meeles personaalsus, mis õppima asunud noorele IT huvilisele osaks sai. Õppegrupid olid just paraja suurusega! Õppejõududel oli aega ning tähelepanu igale tudengile ja samas oli meid piisavalt palju, et erinevad ideed ja vaatenurgad pääseksid esile. Lisaks õppejõudude igakülgsele toele on kolledži tudengite kasutuses suurepärased õpitingimused. Õppisin kolledžis veel ajal, kui nii minul kui ka enamus kursusekaaslastest polnud kodus ei arvutit ega normaalset internetiühendust. Seega oli äärmiselt oluline, et saime koolis kasutada arvutilaboreid ja kogu seadmete parki ka õppetöövälisel ajal. Just need õhtused üheskoos veedetud tunnid ning kodu-, grupi- ja kursusetööde kallal pusimised andsid meile kõigile nii palju juurde. Meeldis ka see, et õppetöö ei jäänud liialt teoreetiliseks – loenguid viisid sageli läbi praktikud ja omal alal tuntud spetsialistid ning ka praktilise töö maht oli küllaltki suur. See andis selgema arusaamise tuleviku töö reaalsest olemusest. Võib öelda, et mulle hakkas Haapsalus suisa sedavõrd meeldima, et kuigi jätkasin peale lõpetamist IT-juhtimise magistriõppega Tallinnas, siis jäin veel aastateks kolledžiga seotuks. Andsin oma panuse õppekava arendusse ning seisin selle eest, et IT-valdkonna õpe oleks Haapsalu Kolledžis nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt akrediteeritud.

Tänaseks töötan Eesti suurimas telekomi ettevõttes ning juhin IT spetsialistide ning tehnikute toimetamist meie klientide juures üle vabariigi. Puutun kokku väga paljude telko ning IT valdkonna inimestega ning tajun üha selgemalt, kuivõrd olulised on teoreetiliste teadmiste kõrval praktilised oskused. Seega julgustan õppima asudes valima rakenduslikke erialasid, mis võimaldavad juba esimese 3 õpinguaastaga spetsialiseeruda ning omandada tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi. Samas loob rakenduslik õpe kõik eeldused õpingute jätkamiseks magistriõppes.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Tööd leiavad rakendusinformaatika eriala lõpetanud nii programmeerijate ja tarkvaraarendajatena kui ka kujundajate ja disaineritena reklaami- ja disainibüroodes ning tarkvara arendavates firmades. Lisaks võimaldavad õpingute käigus omandatud erialased baasteadmised töötada IT-spetsialistidena väga erinevates ettevõtetes. Üks on kindel: informaatika eriala lõpetanutel on tööturul suur konkurentsieelis!

Õppekava lõpetanu võib tööd leida näiteks järgnevatel ametitel:

  • Tarkvaraarendaja
  • Programmeerija
  • Infosüsteemide arendaja
  • 3D disainer
  • Graafiline disainer
  • Mängude kujundaja

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid on võimalik jätkata kõikidel Eesti ja välisülikoolide poolt pakutavatel magistriõppekavadel, mis annab võimaluse kitsamalt spetsialiseeruda soovitud suunal. Taas on avatud Digitehnoloogiate instituudis  informaatikaõpetaja, kooli infojuhi magistriõppekava.