Sügis. Disainiöö. Ja hetk, mil tulevik jõuab kohale.
On see aeg aastas, mil sügis puudutab linna, jahedad tuuled toovad kaasa mitte ainult värvilisi lehti, vaid ka ootused – natuke rasked, natuke õhulised, natuke hingevärinat täis. Disainiöö. See on sündmus, mis kutsub kokku kõik, kes on seni piirdunud visandite ja väikeste unistustega, et lõpuks, ühel sügisesel nädalal, panna lauale oma parim.
Kuid see hetk, mis on olnud kuskil kauguses esimesest semestrist peale, jõuab kolmanda kursuse alguses ootamatult kätte. Seda teatakse, aga keegi ei ole päriselt valmis. Plaan? Plaani ei ole, vähemalt mitte kuni viimase hetkeni. Aga seal, viimasel sirgel, kui hing juba natuke ärevalt väriseb, võtad härjal sarvist, vajutad gaasi põhja ja vaatad, mis hakkab sündima. Sest kõik sõltub sellest, mis vundament on eelnevate aastatega laotud. Kuidas iga liigutus, iga õppetund, iga eksimus on kivina asetunud ühte suuremasse hoonesse, mille nurgakivi vajab nüüd leidmist.
KTD22 – see on mitmekülgne, kirev, mitte võistlev, vaid koostööle orienteeritud grupp. Selline, kus igaüks leiab oma koha, toob kaasa oma tugevused ja annab neile voli. Ja sellest sünnib midagi enamat kui lihtsalt näitus. Sellest sünnib rõõm – vaataja rõõm ja tegijate endi rõõm. Avamisel kostavad ühe õppejõu koolivenna sõnad, mis kummitavad hiljemgi: „Sel aastal on tunda ja näha tegemise rõõmu.“
„Materjalid ja Mõtted: Tulevik Käes“ – kolm märksõna, mis kannavad seda väljapanekut: käsitöö, taaskasutus ja AI.
Objektid, mis on sündinud prügist – vana kapi tammepuidust osad ja murdunud ploomipuu on leidnud uue elu toolina. Ning vanad vikatiterad, höövli võll ja veel üht koma teist, mis on vormunud kärbse kujuliseks valgusobjektiks. Tekstiilijäätmete probleem on valatud betooni, ja käbid, mis suvitajatel jalus, on saanud epoksiidvaigu abil elu dekoratiivmaterjalina – menüüalusteks, võtmehoidjateks, küünlaümbristeks.
Igas esemes peegeldub puidu ja metalli ilu, mis poleks saanud sündida mujal kui siin, Haapsalu kolledži seinte vahel. Siin, kus käsitöö ja disain kõnelevad üht ja sama keelt.
Ning AI, mis otsib oma kohta disainimaailmas, on leidnud sel näitusel soodsa pinnase tekstide loomisel. Kuigi loovkirjutamise loenguid õppekavas ei ole, toob tehisaru esile täpselt selle, mida autorid oma loomingu kohta avaldada tahavad. Promptimise oskus on tulevase disaineri töös loomingu kõrval ju samuti oluline kompetents.
Näitus ise on osa praktika moodulist – õigustatult. Sest mis õpetab paremini projekti juhtimist, meeskonnatööd, logistikat ja ressursside planeerimist kui see? Aga KTD22 on midagi enamat kui lihtsalt grupp. See on kooslus, mis suudab kõik vajaliku teha mängleva kergusega, isegi kui sügisene hingevärin saadab iga sammu.
Tulevik on siin.
