Hispaania keele ja kultuuri bakalaureuseeksam
Hispaania keele ja kultuuri bakalaureuseeksami kirjeldus.
Eksam koosneb kolmest osast:
a) kolme lühiessee kirjutamine bakalaureuseõppe eriala ainetes käsitletud ja omandatud teemade kohta (4 EAP);
b) Tõlkeharjutus ja lingvistiline analüüs (1 EAP);
c) Võõrkeelse teksti lugemine ja tõlgendamine (1 EAP).
1) Osade sisu, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid:
a) Kolm temaatilist küsimust, millele üliõpilane vastab kohapeal eestikeelse (soovi korral erialakeelse) lühiesseega (iga vastus ca 400 sõna). Küsimused puudutavad teemasid, mida on arutatud, õpitud ja omandatud kolmeaastase bakalaureuseõppe jooksul. Küsimused on seotud kas ühe õppeainega või eeldavad eri ainetes arutatud teemade tervik- või võrdlevat käsitlust. Küsimused valitakse välja bibliograafiaga varustatud kordamisküsimuste hulgast (ca 20), mis jagatakse üliõpilastele kolmanda aasta sügissemestril.
Õpiväljundid:
- omab teadmisi hispaania kirjanduse, ühiskonna ja kultuuri põhivaldkondadest ja arengusuundumustest; suudab nendel teemadel arutleda ja kaasa rääkida.
Hindamiskriteeriumid:
A Tunneb põhjalikult hispaania kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega, orienteerub väga hästi kirjanduse ja kultuurialases terminoloogias. Eksamitöös vastab selgelt, terviklikult ja struktureeritult küsimusele, esitab asjakohaseid fakte (sündmusi, pärisnimesid, daatumeid), oskab neid mõtestada, seostada ja konteksti paigutada, põhjendab oma väiteid veenvalt, ei korda ideid, toob näiteid ja lisab olulist teavet enda leitud lisaallikatest (näitab, et on teemaga põhjalikult tegelenud);
B Tunneb väga heal tasemel hispaania kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid ja oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega; kirjanduse ja kultuuri alase terminoloogia tundmises esineb üksikuid puudujääke. Eksamitöös vastab selgelt ja struktureeritult küsimusele, esitab asjakohaseid fakte ja seostab neid, põhjendab oma väiteid, ei korda ideid, toob näiteid, kuigi jätab välja osa aspekte, mida peaks mainima;
C Tunneb heal tasemel hispaania kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid; faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; kirjandus- ja kultuurialase terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Eksamitöö esitab õigeid fakte, oskamata neid alati piisavalt mõtestada; püsib teemas, aga vahel üldistab või teeb vigu, mis tulenevad üksikasjade ebapiisavast tundmisest;
D Tunneb hispaania kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Eksamitöös esitab õigeid fakte, aga ei oska neid piisavalt mõtestada; kohati kordab oma ideid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet;
E Tunneb hispaania kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb raskusi; terminoloogia tundmises esineb olulisi puudujääke. Eksamitöös esitab õigeid fakte, aga ei oska neid mõtestada või seostada; kohati kordab oma ideid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet;
b) Hispaaniakeelse proosateksti tõlge eesti keelde (1 lk). Originaali ja oma tõlkevalikute analüüsi põhjal arutab üliõpilane lingvistiliste küsimuste üle, keskendudes nii võõrkeele struktuuridele ja nende funktsioonidele kui ka vormilisele ja funktsionaalsele võrdlusele võõrkeele ja eesti keele vahel.
Õpiväljundid:
- tunneb keeleteaduslikke valdkondi ja omab teadmisi eriala keele süntaktilistest ja semantilistest eripäradest ning tunneb selle stiiliregistreid.
Hindamiskriteeriumid:
A Tunneb väga hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab suurepäraselt keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada. Mõistab keele teoreetilisi aspekte, oskab neile toetudes asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.
B Tunneb hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab väga hästi keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada. Mõistab keele teoreetilisi aspekte, oskab neile toetudes asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.
C Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust. Mõistab keele teoreetilisi aspekte, oskab neile toetudes näiteid tuua ja analüüsida.
D Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada, kuid esineb väheolulisi eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust. Mõistab üldjoontes keele- ja keeleajaloo teoreetilisi aspekte, kuid näidete toomisega ja analüüsimisega esineb ebakindlust ja puudujääke.
E Tunneb üldjoontes keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid pealiskaudselt iseloomustada, kuid esineb mõningaid eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat, kuid selle rakendamisel esineb eksimusi. Keele- ja keeleajaloo teoreetiliste aspektide mõistmises esineb ebakindlust, näidete toomisega on raskusi.
c) Lühike hispaaniakeelne ilukirjanduslik proosatekst (1 lk) ja teksti kohta püstitatud küsimused (võib olla sama mis tõlketekst). Üliõpilane loeb teksti ja pakub sellest kirjalikku tõlgendust (ca 400 sõna), lähtudes küsimusest ja luues seoseid õpingute jooksul omandatud teadmistega. Tõlgendust kirjutatakse eriala keeles.
Õpiväljundid:
- oskab tekste kriitiliselt analüüsida, tõlgendada ja väljendada nende kohta oma teadmisi ja seisukohti oma eriala keeles.
Hindamiskriteeriumid:
A Oskab suurepäraselt ja argumenteeritult analüüsida ja tõlgendada kirjanduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest; analüüsi keeleline tase on suurepärane (keelekasutus on asjakohane ja täpne);
B Oskab väga hästi analüüsida ja tõlgendada kirjanduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid analüüsis esinevad mitteolulised eksimused (nagu mõne detaili mitte arvesse võtmine), analüüsi keeleline tase on väga hea (keelekasutus on selge, korrektne ja kergesti mõistetav);
C Oskab analüüsida ja tõlgendada kirjanduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid terminoloogia vallas esineb eksimusi, analüüsi keeleline tase on hea (keelekasutus on selge ja üldiselt korrektne, aga piiratud);
D Oskab analüüsida kirjandustekste, analüüsi erinevate punktide seostamine tõlgendamisel on ebakindel, analüüsi keeleline tase on piiratud, kuid üldiselt korrektne;
E Oskab piiratud tasemel analüüsida kirjanduslikke tekste, tervikliku tõlgendamise koostamises on puudusi, analüüsi keeleline tase on piiratud, keelekasutuses esineb vigu.
2) Eksami korralduse kirjeldus
Eksam on auditoorne ja seda kirjutavad koos hispaania, itaalia ja prantsuse keele ja kultuuri tudengid. Eksam kestab kokku 6 tundi, osade vahel on üks pikem paus (30 minutit). Eksamil on võimalik kasutada kohapeal jagatavaid hispaania, itaalia ja prantsuse keele seletavat sõnaraamatut ja vene-eesti sõnaraamatut. Keelatud on kasutada internetti.
Eksamiosade korraldus:
a) Üliõpilastele jagatakse kaks kordamisküsimuste hulgast valitud küsimust (kasutatakse mitut küsimuste kombinatsiooni); kolmanda küsimuse valib üliõpilane ise ülejäänud kordamisküsimuste hulgast. Küsimustele vastamiseks on 3 tundi.
Paus: 30 minutit
b) Üliõpilastele jagatakse tõlgitav tekst. Üliõpilane tõlgib teksti ja vastab selle põhjal kirjandusalastele küsimustele, mille alusel ta pakub oma eralakeelse kirjalikku tõlgenduse tekstile. See eksami osa kestab 2,5 tundi.
c) Suuline vestlus. Üliõpilane vastab tõlgitud teksti põhjal lingvistilistele küsimustele. See eksami osa kestab u 30 minutit.
3) Eksamiks valmistumist toetav materjal
Kolmanda aasta sügissemestri vahenädalaks saab üliõpilane kätte u 20 kordamisküsimust ja mõningast nende uurimisele suunavat materjali (raamatud, artiklid, pildi- või videomaterjal), kusjuures kõikide küsimuste puhul rõhutatakse vajadust iseseisvalt lisamaterjali otsida, selleks, et kujundada antud küsimuse uurimisel originaalne vaatenurk. Eksami kodulehel Moodle’s on saadaval võõrkeelsed tekstid proovitõlgeteks ning nimekiri võimalike lingvistiliste küsimustega.