Antropoloogia (kõrvaleriala)

Sissejuhatus kultuurantropoloogiasse aitab sul mõista, kuidas antropoloogia on teadusena panustanud võrdlevasse kultuuride uurimisse. Õpid analüüsima, kuidas antropoloogid on propageerinud kultuurrelativistlikku lähenemist, et sügavuti mõista kultuuridevahelisi sarnasusi ja erinevusi. Avastad, kuidas ja miks on antropoloogid välja arendanud etnograafilise välitöö ja osalusvaatluse meetodi, mis aitab inimkogemust mõista uuritava enda vaatenurgast.

Antropoloogilise mõtte ajaloo kursus aitab sul mõista antropoloogia kui teaduse kujunemislugu. Uurime, kes olid antropoloogide varased eelkäijad ning kuidas erinevad antropoloogilised teooriad inimese ja kultuuri uurimisest kujunesid ja muutusid 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani.

Nüüdisaegsed antropoloogilised ideed on kursus, kus käsitletakse erinevaid antropoloogilisi teemasid ja teooriaid alates 20. sajandi keskpaigast tänapäevani. Loengute ja arutelude käigus on sul võimalus mõista tänapäevaste teooriate ja lähenemiste tugevusi ja nõrkusi. Sa tutvud moodsate antropoloogiliste debattidega ning arendad oma isiklikku arusaama, milliseid teooriaid ja lähenemisi eelistad kasutada oma tulevastes uurimistöödes eri kultuuridest.

Antropoloogia antropoloogiast on kursus, mille käigus õpid mõistma dilemmasid nii minevikust kui ka olevikust, mille üle on antropoloogid vaielnud. Näiteks on vaieldud selle üle, kas kultuuri ja loodust saab vastandada. Arutelude käigus õpid nägema seoseid nende dilemmade ja laiemate teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemide vahel, mis antropoloogias kui teadusdistsipliinis aset on leidnud.

Keskkonnaantropoloogia annab ülevaate antropoloogia suunast, mis uurib inimese ja keskkonna vastastikmõju. Tänapäeval nimetatakse seda haru keskkonnaantropoloogiaks. Keskkonnaantropoloogia osutab, et inimese ja keskkonna suhe on kahepoolne ning sõltub nii ajaloolisest ja kultuurilisest taustast kui ka sotsiaalsetest ja majanduslikest tingimustest. Loengus vaatame, kuidas keskkond, olgu see sotsiaalne, looduslik, kultuuriline, füüsiline või tehislik, on pidevas vastastikmõjus inimeste tegemiste, uskumuste ja arusaamadega.

Antropoloogilise filmi ajalugu uurib antropoloogilisi filme ja dokumentaalfilme ning nende eesmärke, metodoloogiaid, mõju ja retseptsiooni konkreetses ajaloolises kontekstis. Kursusel vaadeldakse, kuidas antropoloogias kasutatakse visuaalset materjali uurimistöö eesmärgil, kunstivormina või ka kaubana. Vaatluse alla võetakse erinevaid trende, mis on antropoloogilises filmis käibel olnud.

Majandusantropoloogia uurib, kuidas majandus, poliitika ja kultuuripraktikad omavahel põimuvad. Siin ei käsitleta majandust kui midagi kauget ja abstraktset, vaid kui suhete kogumit, mis on üsgavalt seotud meie igapäevase sotsiaalse eluga. Vaatleme etnograafilisi uuringuid, mis käsitlevad majandust kui midagi, mis on struktureeritud rahvuse, klassi-, kodakondsuse, soo- ja vanuserühmade suhete kaudu. Niisuguse antropoloogilise vaatenurga järgi ei ole raha ainult rikkuse hoidja – pigem võib rahal olla emotsionaalseid ja eetilisi tähendusi. Rikkus on suhteline meie vajadustega, palgatöö ei ole ainus töövorm ja võlg on pigem keeruline kohustuste võrk kui auk meie pangakontol. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas ülemaailmne ränne ja piiriülesed tavad mõjutavad neoliberaalset kapitalismi. 

Uurimismeetodid antropoloogias on kursus, mille käigus õpid tundma antropoloogilisi uurimismeetodeid, nagu osalusvaatlus, intervjuud, fookusgrupid jne. Kursus võimaldab sul analüüsida erinevaid osalemise viise välitööl ja representatsiooni tähendust hilisemas kirjatöös. Õpid mõistma, kuidas need erinevad viisid määravad uurimistöö iseloomu.

Carlo A. Cubero on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent ja antropoloogia eriala juht. Ta on saanud doktorikraadi Manchesteri ülikoolis visuaalantropoloogias, kus ta keskendus tänapäevasele Kariibi mere piirkonnale ja visuaalmeetodite kasutusele antropoloogias. Lisaks kirjalikule uurimistööle hõlmas tema doktoritöö ka etnograafilist filmi "Mangrove Music", mida on näidatud kümnel rahvusvahelisel filmifestivalil. 

Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa. 

• Carlo A. Cubero uurimistööde kohta loe veel siit.
• Carlo Cubero tutvustab antropoloogia eriala lähemalt humanitaarblogis.

Eeva Kesküla on sotsiaalantropoloog, kelle uurimisprojekt keskendub tööohutustehnika ja riski kultuurilisele analüüsile rasketööstuses. Eeva kaitses doktoritöö Goldsmithsis Londoni ülikoolis ning tegi järeldoktori Max Plancki etnoloogiainstituudis Halles Saksamaal. Ta on läbi viinud välitöid Eesti ja Kasahstani kaevanduspiirkondades.

Eeva Kesküla uurimisteemad on tööantropoloogia, töökaitse- ja ohutus, soorollid ja töö, sotsiaalne klass, sotsialism ja postsotsialism ning majandusantropoloogia. Ta kirjutab raamatut, mis võrdleb Kasahstani ja Eesti vene keelt kõnelevate kaevurite elu ja tööd. Tema peamiseks uurimisküsimuseks on, kuidas mõjutavad globaalsed kapitaliliikumised kohalikke olusid, kuidas muutuvad klassi-, soo- ja rahvuslikud suhted ning kuidas kaevurid üldse töötavad ja lõbutsevad.

Eeva Kesküla uurimistööde kohta loe veel siit.

• Eeva Kesküla "Killustamis- ja kurnamiskapitalism Eesti ja Kasahstani kaevandustes" (Vikerkaar, juuli 2018)

Marje Ermel on antropoloogia lektor ja õppekava kuraator. Huvi antropoloogia vastu tekkis tal Kanada Põliselanike Ülikoolis, kus ta õppis vahetusüliõpilasena sealset põliselanike ajalugu ja kaasaegseid ühiskonnaprobleeme ning tegi uurimistööd Saskatchewani erinevates reservaatides põliselanike kultuuriidentiteedist. Pärast õpinguid Kanadas ja rännakuid Austraalias ja aasias alustas ta antropoloogiaõpinguid Eesti Humanitaarinstituudis ning täiendas end Shotimaal Aberdeeni Ülikoolis. Praegu on tal käsil uurimistöö rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis Indias. Selles uurimistöös tunneb Marje Ermel huvi selle vastu, kuidas heli ja erinevad kuulamispraktikad mõjutavad inimese tajuprotsesse ja heaolutunnet.

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.

Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Hetkel on tal käsil doktoritöö kirjutamine, mis uurib kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Joonas on teinud välitöid Kihnu kalurikogukonnas ning on aktiivne liige rahvusvahelises uurimisrühmas Too Big to Ignore, mis uurib rannakalurite olukorda globaalses maailmas.  

Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastikuuuringud, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.