Bakalaureuseeksam koosneb kolmest osast (kirjalik uurimistöö, iseseisev lugemine ja vestlus eksamikomisjoniga). Eksamiga kontrollitakse üliõpilase erialaseid teadmisi ja oskusi ja nende vastavust bakalaureusekraadi nõuetele, et tagada nõutav miinimumtase filosoofia eriala lõpetanud üliõpilaste seas.

Kirjalik uurimistöö

Kirjaliku uurimistöö (mahuga vähemalt 8000 sõna ilma kasutatud kirjanduse nimekirja ja lisadeta) ettevalmistamine ja esialgse variandi kirjutamine toimub bakalaureuseseminaris, kus arendatakse põhilisi iseseisva uurimistöö jaoks vajalikke teoreetilisi ja praktilisi oskusi. Bakalaureuseseminaris tehtud kriitilised märkused ja soovitused töö esialgses variandis muudatuste tegemiseks (sisu, keel, vormistus) on aluseks uurimuse lõplikul vormistamisel bakalaureuseeksami jaoks.

Eksamikomisjon annab oma hinnangu uurimistööle kahes jaoks: esiteks uurimuse vastavus bakalaureusekraadi tasemele nii sisu kui vormi osas, teiseks üliõpilase võimekus kriitikat vastu võtta ning vastavalt saadud kriitikale oma uurimust iseseisvalt parandada ja täiendada.

Uurimus esitatakse bakalaureuseeksamile osutatud tähtajaks elektrooniliselt pdf-vormingus. Kirjalik uurimistöö moodustab 50% (ehk 3 EAP) bakalaureuseeksami koondhindest.

Bakalaureuse uurimistööst teeb üliõpilane eksamikomisjonile ülevaatliku slaidiesitluse (10 minutit), millega hinnatakse üliõpilase võimekust oma uurimust ja selle olulisi tulemeid lühidalt ja arusaadavalt kokku võtta ja esitleda. Kontrollitavate osaoskuste hulka kuuluvad oskus esitluse slaide vormistada ja uurimusest olulist infot välja tuua, võime ajalimiidist kinni pidada, kasutada akadeemilist väljendusviisi ning valmidust vastata küsimustele ja võtta arvesse esitatud kriitikat. Esitlusele järgnevad eksamikomisjoni liikmete esitatud täpsustavad küsimused ja nendele vastamine.

Iseseisev lugemine ja lugemispäevik

Iseseisev lugemine hõlmab eksamikomisjoni koostatud erialase kirjanduse iseseisvat süvendatud lugemist ja loetu põhjal kirjaliku lugemispäeviku pidamist. Iseseisva lektüüri maht on u 300–500 lk sõltuvalt tekstide keerukusastmest. Tekstid valib välja eksamikomisjon. Lugemispäeviku maht peab olema kokku vähemalt 1000 sõna (ülempiir ei ole fikseeritud).

Lugemispäeviku formaat on vaba, ent see peaks sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

  • korrektselt vormistatud teose kirjet;
  • kokkuvõtet teose või käsitletud autori peamistest teesidest, seisukohtadest ja väidetest;
  • argumenteeritud vastuväiteid teose või käsitletud autori seisukohtadele, kommentaare teose väärtusest ja kasulikkusest nii üldiselt kui isiklikus plaanis.

Iseseisev lugemine ja kirjalik lugemispäevik moodustavad 25% (ehk 1,5 EAP) bakalaureuseeksami koondhindest.

Vestlus eksamikomisjoniga

Vestlus eksamikomisjoniga (kuni 45 minutit) koosneb kahest põhiosast.

  1. Uurimistöö suulisest esitlusest (koos slaididega) ja selle üle arutlemisest koos eksamikomisjoni liikmetega.
  2. Vabas vormis arutlusest eksamikomisjoniga iseseisvalt loetud kirjanduse ja lugemispäeviku üle.

Vestlus eksamikomisjoniga moodustab 25% (ehk 1,5 EAP) bakalaureuseeksami koondhindest. 

Eksami sooritanud üliõpilane

  • oskab iseseisvalt kavandada ja läbi viia akadeemilist uurimistööd (esitada relevantset uurimisküsimust, valida sobiliku meetodi, leida adekvaatne uurimismaterjal, koostada uurimuse struktuur, viidata ja refereerida allikaid, moodustada allikakirjeid);

  • oskab vormistada teadustööd vastavalt TLÜs kehtivatele reeglitele;

  • saab aru esitatud kriitikast ning oskab sellele adekvaatselt reageerida nii kirjalikult (viies uurimuses sisse parandusi) kui suuliselt (vastates konstruktiivselt kriitikale);

  • oskab oma uurimusest lühidalt välja tuua peamise ning on võimeline etteantud ajalimiidi jooksul oma tööd esitlema;

  • oskab vormistada esitluse slaide ning esineda hea akadeemilise tava kohaselt;

  • oskab oma uurimistöö üle arutleda ja oma seisukohti kaitsta;

  • oskab iseseisvalt lugeda ja analüüsida erialast kirjandust;

  • oskab kriitiliselt arutleda loetud erialase kirjanduse üle;

  • on võimeline erinevates ainetes omandatud teadmisi analüüsima ja sünteesima.