Filosoofia (kõrvaleriala)

Filosoofia kõrvaleriala võimaldab sul rakendada aastatuhandetepikkust mõtlemistraditsiooni ja selles sisalduvaid mitmekesiseid mõtlemistehnikaid, et analüüsida ja mõtestada meid ümbritsevat maailma. Sellisena pakub filosoofia pidepunkte, kuidas paremini orienteeruda üha keerulisemas maailmas ja kuidas sealjuures oma elu sisukamalt ja tähendusrikkamalt elada.

Filosoofia kõrvaleriala annab hea ülevaate filosoofilise mõtlemise põhivaldkondadest nagu epistemoloogia, esteetika, poliitiline filosoofia, eetika ja metafüüsika, võimaldades nende valdkondade mõisteid ja probleeme rakendada laiemas ühiskondlikus kontekstis.

Kui soovid lisaks oma peaerialale saada avarama vaate maailmale, sügavama elutunnetuse ning täiustada oma analüüsi- ja arutlusoskusi, siis on filosoofia parim valik kõrvalerialaks.

Õppekava ja -ained

 

Epistemoloogia kursusel uurime meie teadmiste päritolu ja staatust. Arutleme järgmiste küsimuste üle: mida võime pidada uskumuseks ja mida teadmiseks ja millistele kriteeriumidele peaks uskumus vastama, et kvalifitseeruda teadmisena? Arutatame ka praktilisi küsimusi teadmiste rollist meie ajastul ja ühiskonnas.

Poliitikafilosoofia kursusel räägime, mis on võim ja kellele see peaks kuuluma. Miks peame ja millal ei peaks me olema seaduskuulekad? Mis on poliitika peamine eesmärk - aidata kaasa võrdsusele ühiskonnas, õiglusele või lihtsalt tagada rahu? Mis on õiglus - tugevama õigus, nõrgimate kaitsmine või hoopis midagi muud? Kas rahvusriik on vajalik ja õigustatud ka globaalses maailmas? Kas kodanikel on ainult õigused või ka kohustused? Mis on vabadus ja kas seda on võimalik saavutada?

Eetika kursuse esimeses osas käsitleme olulisemaid eetilisi teooriaid läbi klassikaliste ja kaasaegsete tekstide ning läbi moraalifilosoofia alusküsimuste, nagu mis on hea ja mis on halb. Õige ja väär? Õiglane ja ebaõiglane? Kas moraalihinnangud on objektiivsed või subjektiivsed? Kas väärtused on üldkehtivad ja absoluutsed või kultuuriliselt relatiivsed? Millised on inimolendite kohustused teiste kaasinimeste ees? Teises osas keskendume praktilisele eetikale ja mõnele spetsiifilisemale probleemküsimusele, nagu millised on inimolendite kohustused looduse ja keskkonna eest. Tulevaste põlvkondade ees? Kas tehnoloogia ja meditsiini arengule peaks kehtima mingid eetilised piirangud ja kui, siis millised? Kas sõda ja vägivald võib kunagi olla õigustatud ja õiglane - või mitte? Kas eutanaasia peaks olema legaliseeritud?

Esteetika kursusel arutleme järgmiste küsimuste üle: kas maitse üle saab ja tuleb vaielda? Kas ilu on üksnes subjektiivne maitseotsustus? Kas on loomi, kes sarnaselt inimesele teostavad esteetilisi otsustusi või loovad kunstiteoseid? Kas ja kuidas meie igapäevased tegevused saavad meile pakkuda esteetilist naudingut? Esteetika aitab paremini mõista, mis teeb elu elamisväärseks.

Keskkonnafilosoofia kursusel on fookuses keskkonnafilosoofilised küsimused looduskeskkonna tähendusest, looduse ja inimese suhetest, teiste liikide õigustest, looduse esteetilisest väärtusest ja ohustatud liikide moraalsest staatusest.

Filosoofia tüvitekstiseminaridel antiikajast, keskajast, uusajast ja tänapäevast vaatleme ühte võtmeteksti ühest ajastust. Need aitavad mõista mitte ainult selle teksti sügavamat tähendust ja ülesehitust, vaid ka selle rolli, mõju ja seoseid antud ajastus laiemalt. Tüvitekstiseminarid on suurepärane võimalus täiustada iseseisvat lugemis- ja analüüsioskust, aga ka kuulamis, arutlemis- ja suhtlemisoskust.

Õppejõud

 

Liisi Keedus on poliitilise filosoofia professor. Oma doktorikraadi kaitses Liisi Keedus Euroopa Ülikoolis Firenzes. Peale seda töötas ta teaduri ja õppejõuna Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudis, Helsingi Ülikoolis ja Yorki Ülikoolis. Liisi Keedus õpetab humanitaarteaduste instituudis sissejuhatust eetikasse ja poliitikafilosoofiasse. 
 
Liisi Keeduse teadustöö keskmes on 20. sajandi poliitiline teooria ja laiema mõtteajaloo poliitiline mõõde võrdlevas võtmes. Eriti huvitavad teda ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengute poliitiline kontekstuaalsus, seosed teaduse, kunsti, kirjanduse ja ühiskonna vahel, poliitilise mõtte interdistsiplinaarsus, aga ka sellised tavapärasemad poliitikateooria teemad nagu liberalism ja selle kriitikud, ratsionaalsus ja selle piirid poliitikas, kodanikuühiskond ja poliitiline osalus, inimõigused ja nende kaitsmisega seotud probleemid. Neid teemasid käsitleb ka tema esimene monograafia, The Crisis of German Historicism: The Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss (2015, Cambridge: Cambridge University Press). 
 
Alates juunist 2018 juhib Liisi Keedus ERC projekti "Aeg ja ajalikkus maailmasõdade vahelises Euroopa poliitilises mõttes", mille keskseks hüpoteesiks on, et I Maailmasõjale järgnenud historismi ja progressivismi allakäigust sai võtmeimpulss mitmetele uuenduslikele ühiskonnakriitilistele ja teoreetilis-metodoloogilistele hoovadele.
 
Liisi Keedus tutvustas projekti ERR Novaatoris.

Margus Vihalem on filosoofia dotsent. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:

Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.

Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).

Rein Raud meedias:

Oliver Laas on filosoofia nooremlektor ja doktorant. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias graafikat ja Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat ning jätkab õpinguid filosoofia doktorantuuris. Ta õpetab kriitilist mõtlemist, humanitaarteaduste metodoloogiat, sissejuhatavaid kursusi filosoofiasse, filosoofia ajalugu ja teadusfilosoofiat.

Teadustöö peamisteks suundadeks on metafüüsika (küsimused virtuaalsuse ja tegelikkuse vahekorrast ning vabast tahtest), keelefilosoofia (hägusus ja loomuliku keele ontoloogia), loogika (hägusloogika ja argumentatsiooniteooria), infotehnoloogia ja informatsioonifilosoofia (virtuaalreaalsus, virtuaalsed kogukonnad ja virtuaalne sõprus), semiootika (Charles S. Peirce'i märgiteooria), digitaalne meedia ja kultuur ning mängu-uuringud (ideoloogia, moraal ja retoorika videomängudes). Oliver Laasi uurimistööde kohta loe veel siit.

Oliver Laas meedias: