Filosoofia kõrvaleriala võimaldab sul rakendada aastatuhandetepikkust mõtlemistraditsiooni ja selles sisalduvaid mitmekesiseid mõtlemistehnikaid, et analüüsida ja mõtestada meid ümbritsevat maailma. Sellisena pakub filosoofia pidepunkte, kuidas paremini orienteeruda üha keerulisemas maailmas ja kuidas sealjuures oma elu sisukamalt ja tähendusrikkamalt elada.

Filosoofia kõrvaleriala annab hea ülevaate filosoofilise mõtlemise põhivaldkondadest nagu epistemoloogia, esteetika, poliitiline filosoofia, eetika ja metafüüsika, võimaldades nende valdkondade mõisteid ja probleeme rakendada laiemas ühiskondlikus kontekstis.

Kui soovid lisaks oma peaerialale saada avarama vaate maailmale, sügavama elutunnetuse ning täiustada oma analüüsi- ja arutlusoskusi, siis on filosoofia parim valik kõrvalerialaks.

Õppekava ja -ained

 

Epistemoloogia

Kursusel uurime meie teadmiste päritolu ja staatust. Arutleme järgmiste küsimuste üle: mida võime pidada uskumuseks ja mida teadmiseks ja millistele kriteeriumidele peaks uskumus vastama, et kvalifitseeruda teadmisena? Arutatame ka praktilisi küsimusi teadmiste rollist meie ajastul ja ühiskonnas.

Metafüüsika

Kursusel tegeleme küsimustega tegelikkuse loomusest: mida me teame tegelikkuse loomuse kohta? Kas nähtav maailm meie ümber on ainult illusioon? Kas hing on surematu? Kas inimesel on vaba tahe? Kas Jumal on olemas? Kas metafüüsilised küsimused on mõttekad?

Eetika ja poliitikafilosoofia

Kursusel uurime poliitika ja eetika tähendust ja tähtsust. Kuidas poliitikat tehakse? Kes selles osalevad? Kelle huve poliitika esindab? Aga ka: mida tähendab hea elu? Kas moraali tasub järgida? Kuidas mõista vabadust? – neid ja teisi küsimusi käsitleme loengutes.

Esteetika

Arutleme järgmiste küsimuste üle: kas maitse üle saab ja tuleb vaielda? Kas ilu on üksnes subjektiivne maitseotsustus? Kas on loomi, kes sarnaselt inimesele teostavad esteetilisi otsustusi või loovad kunstiteoseid? Kas ja kuidas meie igapäevased tegevused saavad meile pakkuda esteetilist naudingut? Esteetika aitab paremini mõista, mis teeb elu elamisväärseks.

Filosoofia tüvitekstiseminarid antiikajast, keskajast, uusajast ja tänapäevast

Neljas erinevas tüvitekstiseminaris vaatleme ühte võtmeteksti ühest ajastust. Need aitavad mõista mitte ainult selle teksti sügavamat tähendust ja ülesehitust, vaid ka selle rolli, mõju ja seoseid antud ajastus laiemalt. Tüvitekstiseminarid on suurepärane võimalus täiustada iseseisvat lugemis- ja analüüsioskust, aga ka kuulamis, arutlemis- ja suhtlemisoskust.

Õppejõud

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja on praegu TLÜ humanitaarteaduste instituudi direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:


Liisi Keedus on poliitilise filosoofia professor. Oma doktorikraadi kaitses Liisi Keedus Euroopa Ülikoolis Firenzes. Peale seda töötas ta teaduri ja õppejõuna Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudis, Helsingi Ülikoolis ja Yorki Ülikoolis. Liisi Keedus õpetab humanitaarteaduste instituudis sissejuhatust eetikasse ja poliitikafilosoofiasse.

Liisi Keeduse teadustöö keskmes on 20. sajandi poliitiline teooria ja laiema mõtteajaloo poliitiline mõõde võrdlevas võtmes. Eriti huvitavad teda ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengute poliitiline kontekstuaalsus, seosed teaduse, kunsti, kirjanduse ja ühiskonna vahel, poliitilise mõtte interdistsiplinaarsus, aga ka sellised tavapärasemad poliitikateooria teemad nagu liberalism ja selle kriitikud, ratsionaalsus ja selle piirid poliitikas, kodanikuühiskond ja poliitiline osalus, inimõigused ja nende kaitsmisega seotud probleemid. Neid teemasid käsitleb ka tema esimene monograafia, The Crisis of German Historicism: The Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss (2015, Cambridge: Cambridge University Press). 
 
Alates juunist 2018 juhib Liisi Keedus ERC projekti "Aeg ja ajalikkus maailmasõdade vahelises Euroopa poliitilises mõttes", mille keskseks hüpoteesiks on, et I Maailmasõjale järgnenud historismi ja progressivismi allakäigust sai võtmeimpulss mitmetele uuenduslikele ühiskonnakriitilistele ja teoreetilis-metodoloogilistele hoovadele.
 
Liisi Keedus tutvustas projekti ERR Novaatoris.


Margus Vihalem on filosoofia dotsent. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:


Andres Luure

Filosoofia lektor

Andres Luure on filosoofia lektor. Ta on õppinud Tartus ja Moskvas matemaatikat, Tallinnas ja Oxfordis filosoofiat ning Tartus semiootikat. Õpetab filosoofiat alates 1994. aastast. Ta on õpetanud paljusid väga erineva temaatikaga filosoofiakursusi. 

Teadustöö: Ta on soovinud luua senisest täiuslikumat ja teadlikumat loogikat, mis võimaldaks paljusid mõtlemise umbsõlmi ühtse võtmega lahti harutada ning jätta inimesed vabaks mõtete jaoks, mida loogika vähemalt esialgu haarata ei suuda. Mõtlemise arendamise võimsaimaks taganttõukajaks peab ta armastust, mis tekitab mõtlemisele kõige raskemini alluvaid ja mõtlemise põhjalikku ümbertöötamist nõudvaid küsimusi, mis on ühtlasi need, mille kõrvalejätmine ähvardab elu mõttele ja õnnele kriipsu peale tõmmata. Enamasti suubub tema mõtlemine kõnelustesse ja kirjavahetusse üliõpilaste ja teiste huvilistega.