Itaalia keele ja kultuuri bakalaureuseeksam

Itaalia keele ja kultuuri bakalaureuseeksami kirjeldus.

 

Eksam koosneb kolmest osast:

a) 4 lühiessee kirjutamine bakalaureuseõppe eriala ainetes käsitletud ja omandatud

teemade kohta (4 EAP);

b) Tõlkeharjutus ja lingvistiline analüüs (1 EAP);

c) Võõrkeelse teksti lugemine ja tõlgendamine (1 EAP).

1) Osade sisu, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid:

a) Neli temaatilist küsimust, millele üliõpilane vastab kohapeal eestikeelse (või soovi korral erialakeelse) lühiesseega (iga vastus ca 400 sõna). Küsimused puudutavad teemasid, mida on arutatud, õpitud ja omandatud kolmeaastase bakalaureuseõppe jooksul. Küsimused on seotud kas ühe õppeainega või eeldavad eri ainetes arutatud teemade tervik- või võrdlevat käsitlust. Küsimused valitakse välja bibliograafiaga varustatud  kordamisküsimuste hulgast (ca 20), mis jagatakse üliõpilastele kolmanda aasta sügissemestril – vt punkt 3.

Õpiväljundid:

- omab teadmisi itaalia kirjanduse, ühiskonna ja kultuuri põhivaldkondadest ja

arengusuundumustest; suudab nendel teemadel arutleda ja kaasa rääkida.

Hindamiskriteeriumid:

A Tunneb põhjalikult itaalia kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, oskab kirjandusja

kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega, orienteerub väga hästi kirjandus- ja

kultuurialases terminoloogias. Eksamitöös vastab selgelt, terviklikult ja struktureeritult

küsimusele, esitab asjakohaseid fakte (sündmusi, pärisnimesid, daatumeid), oskab neid

mõtestada, seostada ja konteksti paigutada, põhjendab oma väiteid veenvalt, ei korda ideid,

toob näiteid ja lisab olulist teavet enda leitud lisaallikatest (näitab, et on teemaga põhjalikult

tegelenud);

B Tunneb väga heal tasemel itaalia kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid ja oskab

kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega; kirjanduse ja kultuuri alase

terminoloogia tundmises esineb üksikuid puudujääke. Eksamitöös vastab selgelt ja

struktureeritult küsimusele, esitab asjakohaseid fakte ja seostab neid, põhjendab oma väiteid,

ei korda ideid, toob näiteid, kuigi jätab välja osa aspekte, mida peaks mainima;

C Tunneb heal tasemel itaalia kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid; faktide

seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; kirjandus- ja kultuurialase

terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Eksamitöö esitab õigeid fakte, oskamata neid

alati piisavalt mõtestada; püsib teemas, aga vahel üldistab või teeb vigu, mis tulenevad

üksikasjade ebapiisavast tundmisest;

D Tunneb itaalia kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, faktide seostamise osas

üldiste arengutega esineb ebakindlust; terminoloogia tundmises esineb puudujääke.

Eksamitöös esitab õigeid fakte, aga ei oska neid piisavalt mõtestada; kohati kordab oma ideid

või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet;

E Tunneb itaalia kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, faktide seostamise osas

üldiste arengutega esineb raskusi; terminoloogia tundmises esineb olulisi puudujääke.

Eksamitöös esitab õigeid fakte, aga ei oska neid mõtestada või seostada; kohati kordab oma

ideid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet;

b) Üliõpilane tõlgib lühikese (ca pool lehekülge) itaaliakeelset esseistliku teksti eesti keelde.

Originaali ja oma tõlkevalikute analüüsi põhjal arutab üliõpilane ühte või mitu lingvistilist

küsimust, keskendudes nii võõrkeele struktuuridele ja nende funktsioonidele kui ka

vormilisele ja funktsionaalsele võrdlusele võõrkeele ja eesti keele vahel.

Õpiväljundid:

- tunneb keeleteaduslikke valdkondi ja omab teadmisi eriala keele süntaktilistest ja

semantilistest eripäradest ning tunneb selle stiiliregistreid;

Hindamiskriteeriumid:

A Tunneb väga hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab

suurepäraselt keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada. Mõistab keele

teoreetilisi aspekte, oskab neile toetudes asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.

B Tunneb hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab väga hästi

keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada. Mõistab keele teoreetilisi aspekte,

oskab neile toetudes asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.

C Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab

keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust. Mõistab

keele teoreetilisi aspekte, oskab neile toetudes näiteid tuua ja analüüsida..

D Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada, kuid esineb

väheolulisi eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda

rakendada, kuid esineb ebakindlust. Mõistab üldjoontes keele- ja keeleajaloo teoreetilisi

aspekte, kuid näidete toomisega ja analüüsimisega esineb ebakindlust ja puudujääke.

E Tunneb üldjoontes keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid pealiskaudselt

iseloomustada, kuid esineb mõningaid eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku

terminoloogiat, kuid selle rakendamisel esineb eksimusi. Keele- ja keeleajaloo teoreetiliste

aspektide mõistmises esineb ebakindlust, näidete toomisega on raskusi.

c) Lühike (ca 2-3 lk või luuletus) itaaliakeelne ilukirjanduslik tekst ja teksti kohta püstitatud

küsimus või teemaarendus. Üliõpilane loeb teksti ja pakub sellest kirjalikku tõlgendust (ca

400 sõna), lähtudes püstitatud küsimusest/teemaarendusest ja luues seoseid õpingute

jooksul omandatud teadmistega. Tõlgendust kirjutatakse eriala keeles.

Õpiväljundid:

- oskab tekste kriitiliselt analüüsida ja tõlgendada ja väljendada nende kohta oma teadmisi

ja seisukohti oma eriala keeles;

Hindamiskriteeriumid:

A Oskab suurepäraselt ja argumenteeritult analüüsida ja tõlgendada kirjanduslikke tekste

kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest; analüüsi keeleline tase on

suurepärane (keelekasutus on asjakohane ja täpne);

B Oskab väga hästi analüüsida ja tõlgendada kirjanduslikke tekste kasutades õpitud

terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid analüüsis esinevad mitteolulised eksimused (nagu

mõne detaili mitte arvesse võtmine), analüüsi keeleline tase on väga hea (keelekasutus on

selge, korrektne ja kergesti mõistetav);

C Oskab analüüsida ja tõlgendada kirjanduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja

teadmisi meetoditest, kuid terminoloogia vallas esineb eksimusi, analüüsi keeleline tase on hea

(keelekasutus on selge ja üldiselt korrektne, aga piiratud);

D Oskab analüüsida kirjandustekste, analüüsi erinevate punktide seostamine tõlgendamisel on

ebakindel, analüüsi keeleline tase on piiratud, kuid üldiselt korrektne;

E Oskab piiratud tasemel analüüsida kirjanduslikke tekste, tervikliku tõlgendamise

koostamises on puudusi, analüüsi keeleline tase on piiratud, keelekasutuses esineb vigu.

2) Eksami korralduse kirjeldus

Eksam on auditoorne ja seda kirjutavad koos hispaania, itaalia ja prantsuse keele ja kultuuri

tudengid. Eksam kestab kokku 6 tundi, osade vahel on üks pikem (30 minutit) ja üks lühem (15

minutit) paus. Eksamil on võimalik kasutada kohapeal jagatavaid hispaania, itaalia ja prantsuse

keele seletavaid sõnaraamatuid ja vene-eesti sõnaraamatuid. Keelatud on kasutada internetti.

Auditooriumis viibivad korraga vähemalt kolm õppejõudu.

Eksamiosade korraldus:

a) Üliõpilastele jagatakse kolm kordamisküsimuste hulgast valitud küsimust (kasutatakse

mitut küsimuste kombinatsiooni); neljanda küsimuse valib üliõpilane ise ülejäänud

kordamisküsimuste hulgast. Küsimustele vastamiseks on 3 tundi.

Paus: 30 minutit

b) Üliõpilastele jagatakse tõlgitav tekst (kasutuses on mitu varianti) ning sellega seotud

lingvistilised küsimused. Üliõpilane tõlgib teksti ja analüüsib etteantud lingvistilisi

küsimusi. Toimub õppejõududega vestlus milles arutatakse analüüsitud küsimusi. See

eksami osa kestab 1,5 tundi.

Paus: 15 minutit

c) Üliõpilastele jagatakse tekst ja selle kohta püstitatud küsimus/teemaarendus, mille alusel

ta pakub oma kirjalikku tõlgendust tekstile. See eksami osa kestab 1,5 tundi.

3) Eksamiks valmistumist toetav materjal

Kolmanda aasta sügissemestri vahenädalaks saab üliõpilane kätte ca 20 kordamisküsimust ja

mõningast nende uurimisele suunavat materjali (raamatud, artiklid, pildi- ja videomaterjal, jne),

kusjuures kõikide küsimuste puhul rõhutatakse vajadust iseseisvalt lisamaterjali otsida, selleks, et

kujundada antud küsimuse uurimisel originaalne vaatenurk.

Sügis- ja kevadsemestri jooksul jagatakse üliõpilastele itaalia keele B2-taseme tundides

võõrkeelsed tekstid proovitõlgeteks ning nimekiri võimalike lingvistiliste

küsimuste ja keeleteaduslike käsitlustega, kust nende kohta lisaks uurida.