Itaalia keele ja kultuuri bakalaureuseeksam

Romaani keelte ja kultuuride bakalaureuse eksami kirjeldus

Eksam koosneb kahest osast ja toimub kahel päeval:
I päev I OSA: bakalaureusetöö kaitsmine (eelnevalt on esitatud kirjalik uurimistöö mahus 18– 25 sisulist lehekülge eriala või eesti keeles). 4 EAP
II päev II OSA: lühiessee erialaainetes käsitletud teema kohta ja küsimused erialakeelse ilukirjandusliku teksti kohta (arusaamine, kontekstualiseerimine, analüüsimine). 2 EAP.

Lõpueksami osade sisu ja õpiväljundid

I OSA

Tudeng esitleb kuulajatele akadeemilises stiilis ja ajast kinni pidades oma uurimistöö valdkonda ja objekti, põhjendab bakalaureusetöö uurimisküsimusi, struktuuri, teooriat, meetodit ja tulemusi. Selleks on ta ette valmistanud ja Moolde’isse laadinud eestikeelsed slaidid, kuid kõne on eriala keeles ja kestab 15 minutit. Seejärel vastab ta komisjoni liikmete ja kuulajate küsimustele 15 minuti vältel.

Õpiväljundid: Üliõpilane tunneb oma erialast uurimisvaldkonda; ta oskab koostada akadeemilist artiklit ja kirjeldada oma uurimistöö ülesehitust ja tulemusi akadeemilises keeles; ta suudab põhjendatult vastata valitud teemat ja oma tööd puudutavatele küsimustele.

II OSA

Kaks temaatilist küsimust, mille hulgast üliõpilane valib ühe, millele vastab kohapeal internetti kasutamata. Küsimused puudutavad teemasid, mida on käsitletud kolmeaastase bakalaureuseõppe jooksul. Küsimused moodustatakse kompleksselt bibliograafiaga või muude materjalidega varustatud kordamisküsimuste baasil. Kordamisküsimusi on 8–15 ja need on vähemalt neli kuud enne eksamit Moodle'is üleval. Eksamiks ettevalmistamisel ei tohi kasutada tehisintellekti, vaid materjale, mida on õppetöö käigus kasutatud või muid akadeemilisi allikaid. Essee kirjutatakse eesti keeles. Võib kasutada vene-eesti sõnaraamatut.
Õpiväljundid: üliõpilane tunneb oma eriala kirjandust, ühiskonda ja kultuuri; ta suudab rakendada erialaseid teadmisi nendest valdkondadest kirjutamisel; ta kirjutab akadeemilises eesti keeles.
Lühike (kuni 1,5 lk) erialakeelne ilukirjanduslik tekst ja selle kohta eriala keeles esitatud küsimused. Üliõpilane loeb teksti (erialakeekse seletava sõnaraamatu abil) ja vastab kuni viiele küsimusele. Näiteks paigutab teksti ajaloolisse, koolkondlikku ja autori elu või loomingu konteksti, luues seoseid õpingute jooksul omandatud teadmistega ja toetades oma vastuseid tekstinäidetega. Võib kasutada erialakeelset seletavat sõnaraamatut, mis on paberkandjal eksamiruumis olemas.
Õpiväljundid: üliõpilane mõistab erialakeelset originaalteksti; ta suudab teksti eriala keeles kriitiliselt analüüsida, kontekstualiseerida, tõlgendada. Suudab seostada oma tõlgendust stuudiumi jooksul omandatud teadmistega.

Eksami korraldus

Eksam toimub auditooriumis hispaania, itaalia ja prantsuse keele ja kultuuri tudengitele ühiselt. Eksami I osas ehk bakalaureusetöö kaitsmisel on igale tudengile sõnavõtuks võrdselt 30 minutit (15 min esitluseks ja 15 min aruteluks). Tudeng arvestab ajapiiranguga, pikem sõnavõtt katkestatakse. Soovitav on kuulata terve päeva esitlusi ja osaleda aruteludes. Kaitsmist võivad tulla kuulama ka nooremate kursuste tudengid. Hinde otsustab komisjon konsensuslikult pärast kõikide sõnavõttude lõppu. Eksami II osa kestab kokku 3 tundi. Eksamil on võimalik kasutada hispaania, itaalia ja prantsuse keele seletavat sõnaraamatut ja vajadusel vene-eesti sõnaraamatut. Vastused kirjutatakse selges käekirjas ja vähemalt 2 lk ulatuses. Nutiseadmete kasutamine on keelatud. Eksami mõlemad osad toimuvad väikese arvu lõpetajate korral samal päeval.

Hindamiskriteeriumid

Lõpueksami koondhinne kujuneb eksami kahe osa hinnete tulemusena. Eksam ei ole sooritatud, kui punktide kogusumma on alla 33. Koondhinne kujuneb nii:

A - 55–60 punkti
B - 49–54 punkti
C - 43–48 punkti
D - 38–42 punkti
E - 33–37 punkti
F - 0–32 punkti

I osa (sooritatud 22–40 punktiga)
Hinne kujuneb järgmiselt:

A - 37–40 punkti
B - 33–36 punkti
C - 30–32 punkti
D - 26–29 punkti
E - 22–25 punkti
F - 0–21 punkti (eksamitöö ei vasta minimaalsetele kriteeriumitele).

Kriteerium	10	7	5	3
Probleemi määratlemine ja töö olulisuse põhjendus; uurimisküsimuste ja töö eesmärgi kooskõla.	Probleem on määratletud ja töö olulisus põhjendatud selgelt; uurimisküsimus ja töö eesmärk on kooskõlas.	Probleem on üldiselt selgelt määratletud ja töö olulisus põhjendatud; uurimisküsimus ja töö eesmärk on üldiselt kooskõlas.	Probleemi määratlemisel on puudusi ja töö olulisus pole piisavalt põhjendatud; uurimisküsimus ja töö eesmärk on pigem kooskõlas.	Probleem ei ole määratletud piisavalt ja töö olulisus pole veenvalt põhjendatud; uurimisküsimus ja töö eesmärk on lahus.
Teooriate ja mõistete tähenduse tundmine, nende asjakohane kasutamine; teooriate vastavus püstitatud probleemile ja töö eesmärgile.Töö teoreetilise osa sidusus empiirilise osaga.	Tunneb teooriate ja mõistete tähendust ja kasutab neid asjakohaselt; teooria vastab probleemile ja eesmärgile. Töö teoreetilise osa on seotud empiirilise osaga.	Tunneb üldiselt teooriate ja mõistete tähendust ja kasutab neid; teooria vastab üldiselt probleemile ja eesmärgile. Töö teoreetilise osa on valdavalt seotud empiirilise osaga.	Pigem tunneb teooriate ja mõistete tähendust ja kasutab neid kohati; teooria ei vasta alati probleemile ja eesmärgile. Töö teoreetilise osa ei ole alati seotud empiirilise osaga.	Teooriate ja mõistete tähenduse tundmises ja kasutuses esineb olulisi vigu; teooria ei vasta üldiselt probleemile ja eesmärgile. Töö teoreetilise osa ei ole seotud empiirilise osaga.
Andmekogumise ja -analüüsi meetodite rakendamise korrektsus, tulemuste usaldusväärsus, põhjendatus.	Rakendab meetodeid korrektselt, tulemused on usaldusväärsed ja põhjendatud.	Rakendab meetodeid üldiselt korrektselt, tulemused on üldiselt usaldusväärsed ja põhjendatud.	Üldiselt ei rakenda meetodeid korrektselt, tulemused on kohati ebausaldusväärsed või põhjendamatud.	Ei rakenda meetodeid korrektselt, tulemused on ebausaldusväärsed või põhjendamatud.
Uurimistöö vormistus, viitamine ja allikad (piisavus, asjakohasus); keelekasutus, eneseväljendus kaitsmisel.	Vormistus, viitamine ja keelekasutus on akadeemilised, võivad esineda üksikud puudused või vead. Töö on loogilise struktuuriga ja vastab vormistusnõuetele. Laused on sisutihedad ja mõtted ei kordu. Esitlus on selge ja vastused kõikidele küsimustele piisavad.	Vormistus, viitamine ja keelekasutus on akadeemilised, esinevad mõned puudused või vead. Töö on loogilise struktuuriga ja vastab vormistusnõuetele, kuid seos lõikude vahel on mõnikord ebaselge. Laused on sisutihedad, aga vahel esineb mõttekordusi. Esitlus on üldiselt selge ja enamik vastuseid piisavad.	Vormistus, viitamine ja keelekasutus on üldiselt akadeemilised, esinevad mõned olulised või süstemaatilised vead. Struktuur on jälgitav, kuid kohati raskesti mõistetav. Mõtted korduvad. Esitlus on pigem selge, kohati lünklik või kõrvalekalduv, pooled vastused on piisavad.	Vormistus, viitamine ja keelekasutus on ebaühtlased: kohati akadeemilised, kohati mitte. Kasutab kirjakeelt,kuid esineb mõtet moonutavaid vigu. Struktuur on raskesti jälgitav. Mõned laused või lõigud on sisutühjad. Esitluses ja küsimustele vastamisel on mitmeid puudusi (lünklikkus, kõrvalekaldumine, vead faktidega jne).

II osa (sooritatud 11–20 punktiga).
Hinne kujuneb järgmiselt:

A - 19–20 punkti
B - 17–18 punkti
C - 15–16 punkti
D - 13–14 punkti
E - 11–12 punkti
F - 0–10 punkti (eksamitöö ei vasta minimaalsetele kriteeriumitele).

Punktid essee ja originaalteksti kontekstualiseerimise eest kujunevad nii:

Kriteerium	5	4	3,5	3
Teema analüüs essees	Teema on avatud põhjalikult; analüüs põhineb võrdlusel ja välja on toodud põhjus-tagajärg seosed.	Teema on avatud piisavalt, kuid ilma piisava analüüsita olles peamiselt kirjeldav-jutustav.	Teema on avatud pealiskaudselt, põhineb enamjaolt näidetel ilma neid analüüsimata.	Töö vastab teemale, kuid piirdub lihtsakoelise jutustusega, analüüs puudub või tekst on nõutust oluliselt lühem. Teemale mittevastav vastus annab 0 punkti.
Ajastu tundmine ja teaduspõhisus essees	Üliõpilane kirjeldab ammendavalt nii poliitilis- ühiskondlikku kui ka kultuuri- ja mõtteloolist tausta küsimuses esitatud aspektist lähtuvalt ja oskab seostada teemat tänapäevaga. Suudab liikuda sündmuste vahel vabalt, nende järjekorda segamini ajamata. Kasutab ammendavalt kordamisküsimustes ette antud allikates esinevaid ideid, argumente, mõisteid, terminoloogiat.	Üliõpilane kirjeldab korrektselt poliitilis-ühiskondlikku kui ka kultuuri- ja mõtteloolist tausta küsimuses esitatud aspektist lähtuvalt, kuid jätab käsitlemata vähemalt ühe olulisema ajastu või valdkonna. Oskab seostada teemat tänapäevaga. Kasutab oskuslikult kordamisküsimustes ette antud allikates esinevaid ideid, argumente, mõisteid, terminoloogiat.	Üliõpilane kirjeldab korrektselt poliitilis- ühiskondlikku ja kultuuri- ja mõtteloolist tausta küsimuses esitatud aspektist lähtuvalt, kuid eksib mõningate faktide või kronoloogiaga. Kasutab osaliselt kordamisküsimustes ette antud allikates esinevaid ideid, argumente, mõisteid, terminoloogiat, kuid mõnikord eksib nendes.	Ajastu poliitilis- ühiskondliku ja kultuuri- ja mõtteloolise tausta kirjeldus on pealiskaudne või vastab ainult osaliselt teemale või on liiga lühike. Esineb vigu. Kasutab vähe ja sageli ebakorrektselt kordamisküsimustes ette antud allikates esinevaid ideid, argumente, mõisteid, terminoloogiat.
Erialakeelse teksti mõistmine ja kontekstualiseerimine	Üliõpilane vahendab adekvaatselt teksti sisu ja mõtet. Paigutab teksti ajastu, kirjandusliku koolkonna ja vajadusel autoriloomingu konteksti. Seostab vastuse konkreetse tekstiga.	Üliõpilane vahendab üldiselt adekvaatselt teksti sisu ja mõtet. Paigutab üldiselt teksti konteksti, aga vastuses esineb üksikuid ebatäpsusi. Seostab vastuse üldiselt piisavalt tekstiga.	Üliõpilane vahendab lühidalt teksti sisu ja mõtte, kuid esineb mõningaid vigu. Üliõpilane paigutab teksti konteksti, aga esineb vigu; ta seostab vastuse nõrgalt tekstiga.	Üliõpilane vahendab minimaalselt teksti sisu ja mõtte. Esineb valesti mõistmisi, kuid säilib teksti peamõte. Üliõpilane paigutab teksti konteksti, kuid esineb raskusi selle lähema kirjeldamisega. Seostab vastuse nõrgalt tekstiga.
Vastuste struktuur ja keelekasutus	Kasutab akadeemilist kirjakeelt, võivad esineda üksikud vead. Vastus on loogilise struktuuriga. Laused on sisutihedad ja mõtted ei kordu.	Kasutab kirjakeelt, võivad esineda vead. Vastus on loogilise struktuuriga, kuid seos lõikude vahel on mõnikord ebaselge. Laused on sisutihedad, aga vahel esineb mõttekordusi.	Kasutab pigem kirjakeelt, kuid esineb süstemaatilisi vigu. Struktuur on jälgitav, kuid kohati raskesti mõistetav. Mõtted korduvad ja raskendavad arusaamist.	Kasutab kirjakeelele mittevastavat registrit ning esineb olulisi vigu. Struktuur on raskesti jälgitav. Mõned laused on sisutühjad.