Jaapani keel ja kultuur (kõrvaleriala)

Jaapani keele ja kultuuri kõrvaleriala pakub sulle võimalust õppida jaapani keelt ja omandada ülevaade jaapani kultuuri põhialustest. Kui soovid paremini mõista Jaapani ühiskonda, ajalugu, maailmavaateid või kirjandust, siis on see kõrvaleriala just sinu jaoks.

 

Kahe aasta jooksul omandatud keeleoskus võimaldab sul töötada iseseisvalt lihtsamate jaapanikeelsete tekstidega. Kombineerides oma keeleoskust loengutes omandatud teadmistega, on näiteks  kultuuriteooriale, antropoloogiale, filosoofiale, kirjandusteadusele või mõnele muule erialale keskendunud üliõpilasel võimalik kasutada oma iseseisvas uurimistöös jaapani allikaid ja vaadata maailma avaramalt.

 

Kõrvaleriala annab sulle piisava kvalifikatsiooni, et soovi korral astuda Jaapani uuringute magistriõppesse. Lisaks saad kandideerida vahetusprogrammidesse, mis annavad võimaluse ennast Jaapanis täiendada.

Õppekava ja -ained

Jaapani keel A1-B1

Kaheaastase intensiivse keeleõppe tulemusena omandad jaapani keele tasemel, mida saad kasutada oma igapäeva toimevaldkondades. Läbides kursuse oled võimeline suhtlema jaapani keelt emakeelena kõnelevate inimestega ning mõistma lihtsamate tekstide põhisisu.

Jaapani vanem ja uuem kultuur

Kursustel saad ülevaate vanema ja uuema Jaapani ühiskonna ja kultuuri kujunemisloost. Kursuse vältel vaadeldakse Jaapani arengut läbi ajaloo eri perioodide (Nara, Heian, Kamakura ning Meiji, Taishō, Shōwa, Heisei, Reiwa) ja käsitletakse nende muutuste seost tänapäeva Jaapaniga. Kursusel loetakse kultuuriloos olulisi tekste ning tutvustatakse tähtsamaid autoreid ja kunstiteoseid.

Jaapani kirjandus

Kursusel tutvutakse jaapani kirjanduse tähtsamate teostega 8. sajandist kuni tänapäevani. Kursuse jooksul loetavad tekstid kujutavad endast erinevate luule- ja proosažanrite (waka, monogatari, nikki, zuihitsu, haiku, haibun, shishosetsu) kõige iseloomulikumaid näited ja annavad aimu vastavas žanris kirjutatud tekstide eripäradest.

Jaapani filosoofia

Kursusel uuritakse, kuidas jaapanlased mõtestavad maailma kõige üldisemal tasandil. Täpsemalt, käsitleme Jaapani filosoofia põhitekste, keskendudes eeskätt Kyōto koolkonnale (Nishida, Tanabe, Nishitani jt). Loeme originaalide tõlkeid, asetame need ajaloolisse ja kultuurilisse konteksti ning rekonstrueerime argumente. Rõhk on lähilugemisel ja aruteludel, arendamaks tudengite analüüsivõimet ja argumenteerimisoskust. Kursuse lõpuks oskab tudeng kirjeldada kursusel käsitletud võtmemõisteid (nt "puhas kogemus", "eimiski"), seostada ideid nende ajalooga ning esitada oma seisukohti selgelt nii kirjalikult kui suuliselt. 

 

Õppejõud

 

Alari Allik on Jaapani uuringute dotsent.

Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

Akiko Masaki Kadarik on jaapani keele õpetaja. Ta õpetab Eestis jaapani keelt alates 2000. aastast. 

Ta on sündinud jaapanis ja lõpetanud Tokyo Gakugei ülikooli. Ta on omandanud Tallinna ülikoolis magistrikraadi. Tema magistritöö uuris jaapani keele õppimisel kasutatava vahekeele eripärasid eesti üliõpilaste hulgas.

Ta räägib eesti ja inglise keelt, õpetab jaapani keelt eesti keele baasil.

 

Miikael-Aadam Lotman õpetab alg- ja kesktasemel jaapani keelt ning filosoofiat, keskendudes uusaja filosoofiale, loogika filosoofiale ja Aasia mõtteloole. Lotmani uurimus on seni keskendunud filosoofia ajaloole, eriti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse filosoofia arengule Jaapanis. Ühtlasi huvitab keele seos maailmaga keelefilosoofia, loogika ja metafüüsika vaatevinklitest.

Ta on omandanud bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo erialal ning magistrikraadi Kyōto Ülikoolis Jaapani filosoofia ajaloo erialal. 2025. aastal kaitses ta Kyōto Ülikoolis doktorikraadi filosoofias.