Keskkond ja inimene (kõrvaleriala)

Kultuuriteaduse kõrvaleriala õppekava koosneb kaheksast ainest, mis jagunevad mõtteliselt kahte plokki.

Esimene aineteplokk annab ülevaate olulisematest kultuuri uurivatest teadusvaldkondadest ja loob eeldused kultuuri toimimise ja uurimisvõimaluste paremaks tundmiseks. Selles plokis on järgmised ained:

• kultuuriteooria,
• semiootika,
• kultuuriajalugu ja
• populaarkultuuri teooriad.

Teine aineteplokk on suunitluselt analüütilisem ja siin omandatakse olulisemad teadmised ja oskused erinevate kultuurinähtuste mõtestamiseks ja analüüsimiseks. Selles plokis leiduvad järgmised ained:

• kultuurikeskkonna analüüs,
• tekstianalüüs,
• filmi-, draama- või visuaalkultuuri analüüs ja
• religioossete protsesside analüüs.

Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.

Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:

• "Mis saab eesti kultuurist rändeajastul?", Päevaleht (4.06.2017)

Jaan Lahe on kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Doktorikraadi teoloogias sai ta 2009. a Tartu ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles gnostitsismi ja judaismi seoseid. Tema juhendajaks oli maailma üks tuntumaid gnostitsismi eksperte, professor Kurt Rudolph Saksamaalt. Jaan Lahe on täiendanud ennast õpingute ajal Marburgi ja Berliini Humboldti ülikoolis ning töötanud külalisteadurina Erfurti, Bonni ja Heidelbergi ülikoolis.

Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana.

Lauri Linask on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria lektor. Oma teadustöös tegeleb ta semiootika teooriaga, uurides kultuuri, mõtlemise ja tunnetuse suhteid ning nende suhete kujunemist lastel semiootika vaatenurgast. Samuti paeluvad Lauri Linaskit kultuuri ja tähenduslikkuse piirid ja suhted looduses, millesse kultuur on istutatud ja seotud.

Piret Peiker on Tallinna Ülikooli teadur.

Tõnis Kahu

Popkultuuriteooria lektor