Balti riikide Shakespeare'i lavastused on pandud ühte raamatusse, mille kaasautoriks on TÜHI rahvusvahelistumise koordinaator Maris Peters
Ilmunud on raamat "Shakespeare’s Reception and Interpretation in the Baltics". See on esimene kord, kus kolme Balti riigi Shakespeare lavastuste lood jõuavad lugejate lauale inglise keeles samade kaante vahel. Eestit puudutava peatüki autor on TÜHI rahvusvahelistumise koordinaator, Shakespeare'i-uurija, Maris Peters.
Kuidas ja millal tekkis võimalus raamatu "Shakespeare’s Reception and Interpretation in the Baltics" Eesti puudutava peatüki koostamiseks?
Raamatu sünniloo eellugu ulatub eelmisesse kümnendisse, 2014. aasta augusti lõppu, kui Läti kolleeg Guna Zeltina võttis minuga Luule Epneri soovitusel ühendust. Ta soovis oma lätikeelse Shakespeare’i alase raamatu jaoks Eestit käsitleva peatüki detaile täpsustada. Vahetasime kirju ja mõtteid ning 2016. aasta märtsis kirjutas Guna, et kaalub järgmise projektina raamatut "Shakespeare in the Baltics", mis ilmuks inglise keeles ja küsis, kas oleksin nõus kirjutama selle raamatu jaoks Eestit puudutavat peatükki. Nii me seda siis pisitasa kõigi muude toimetuste kõrvalt kokku kirjutama hakkasimegi. Aastate jooksul muutus muidugi kõik - alates sellest, millist raamatut me täpselt kirjutame, millal see ilmuda võiks, kus see välja antakse ja nii edasi. Aga Guna ei andnud alla ning tema utsitamisel ja eestvedamisel on raamat nüüd lõpuks kaante vahel.
Millest see peatükk täpsemalt räägib?
Eesti peatükk jutustab enam-vähem kronoloogiliselt Shakespeare’i näidendite lavastamise loo, alates kõige varasematest katsetustest 19. sajandi lõpust kuni päris viimaste lavastusteni välja (raamatu ilmumise protsess oli juba käimas, nii et Ojasoo-Semperi-Eltsi kõmulist "Macbethi" sai ainult mainida). Raamatu eelkõige välismaist lugejaskonda arvestades, on konteksti mõttes siin-seal markeeritud ka ajaloolist tausta ja sündmusi, kuid põhirõhk on ikka lavastustel endil.
Milliseid erilisi väljakutseid või huvitavaid avastusi täheldasid, kui kirjutasid Eestit puudutavat peatükki?
Väljakutseks oli kindlasti see, kuidas võimalikult palju huvitavat materjali sellisesse siiski lühikesse vormi ära mahutada. Kindlasti võib öelda, et see või teine lavastus oleks väärinud pikemat ja põhjalikumat käsitlust. Alguses oli plaanis käsitleda ka Shakespeare’i teoste tõlkelugu kolmes Balti riigis, aga ruumi puudusel sai otsustatud ka see käesolevast raamatust välja jätta. Huvitavaks teeb raamatu minu jaoks just see, et samade kaante vahel on kolme Balti riigi peatükid. Raamatu lisasse sai tehtud mahukas tabel, kus aastate kaupa on kirjas, milliseid näidendeid millises riigis on millal lavastatud. Kui spetsiifiliselt Eesti lavastustest rääkida, siis olen selle materjaliga päris pikalt tegelenud, nii et ma ei julge öelda, et selle raamatu kirjutamise käigus mingeid väga suuri üllatusi tuli, aga huvitavaid infokilde leiab alati juurde, kui teemaga tegeleda, sest materjali on tõesti väga palju.
Kuidas on Shakespeare'i teosed ja tema lavastused Balti riikides vastu võetud ja tõlgendatud erinevate ajastute ja kultuuride kontekstis?
Lühike vastus sellele on, et hästi. Kuigi ta on üks paljudest välisautoritest, on ta oluliselt paremini pildis kui paljud teised. Viitan oma peatükis Reet Neimari raamatule "Sajandi sada sõnalavastust", kus saja lavastuse hulgas on tervelt kümme Shakespeare’i lavastust. Muidugi on iga selline valik subjektiivne, aga see 10% on ikkagi kõnekas. Eestis on näiteks päris pikalt olnud juba tõeline Shakespeare’i-plahvatus, kus praktiliselt polegi aastat, kui vähemalt ühe näidendit ei mängitaks. Mõnel aastal on neid aga mitu. Seda, kuidas on tõlgendatud erinevate ajastute ja kultuuride kontekstis ei saa lühidalt kokku võtta, sellepärast me olemegi kirjutanud raamatu.
Kuidas näed Shakespeare'i teoste mõju ja kohalolu Eesti kultuuriruumis tänapäeval?
Kui ta inspireerib ja teda lavastatakse, siis vist ikka on kohal ja nähtaval. Kuid lisaks on Shakespeare’i ka muul kujul meie keskel ja me tahame, et ta oleks meie keskel. Näiteks kui 2010. aastal Heino Prunsvelt kujundas raamatuaasta logo, kandis tema töö pealkirja "Shakespeare" ning Tartu Vanemuises asub kohvik Shakespeare.
Mis sa arvad, kas see raamat võib kaasa aidata Shakespeare'i teoste paremale mõistmisele ja hindamisele laiemas rahvusvahelises kontekstis?
Kui mõelda sellele, millistes kogustes Shakespeare’iga seonduvat kirjandust igal aastal ilmub, siis on see raamat pigem nagu piisk merre. Aga väärt piisk, sest väga palju väärt materjali on laiemale avalikkusele tundmatu just selle tõttu, et see on kuskil väikestes rahvuskeeltes peidus. Kolm Balti riiki on nüüd andnud oma panuse, et meie asjad oleksid vähemalt sellises piiratud mahus kättesaadavad ka laiemale uurijaskonnale.