Eesti keele kui teise keele õpetaja eriala tudeng: igast loengust ja grupitööst saab midagi kaasa võtta
Eesti keele kui teise keele õpetaja eriala tudeng Anastassia Skiperskaja sõnul on õpetamine teda alati köitnud ning tundis, et temas on õpetajale omased omadused olemas. "Õpetaja peab oskama luua motiveeriva õpikeskkonna, arvestada võimalike õppimisraskustega ning kohandada õpet lähtuvalt õppijate vajadustest. Ja lisaks - mida laiem on õpetaja enda silmaring ning oskus seda tunni sisse lõimida, seda vägevam õpetaja on," selgitab ta oma valikut ja arvamust, miks ainult "õigetest" isiksuseomadustest ei piisa, et olla hea õpetaja.
Miks otsustasid tulla õppima eesti keele õpetajaks?
Kunagi kooliajal oli mul väga tark eesti keele õpetaja, kes oskas pehmelt suunata ja uskus minusse. Arvan, et tänu temale süvenes mu armastus eesti keele vastu. Õpetamine on mind alati köitnud ja tundsin, et minus on need "õpetajale omased" isiksuseomadused olemas, kuid tahtsin lünkasid täita ikka kvaliteetsete teadmiste ja uute kogemustega.
Millised on olnud lemmikteemad või -õppeained?
Ilmselt need teemad, mis mul endal koolis vajaliku tähelepanuta jäid, kuid täiskasvanuna mõistan, kui oluline on neid noorena käsitleda või vähemalt uurida. Nii õpetajakoolitus kui ka keeleõppe pool olid väga tasakaalustatud ja mitmekülgsed. Näiteks õpistrateegiate või tõhusate õppimismeetodite mõtestamine ja rakendamine oli vist üks minu lemmikutest ja avastusi pakkuv aine. Kuna ma õpin eesti keelt kui teise keele õpetajaks, siis mulle tundus didaktika ka väga praktilise ainena, kus me uurisime, mil moel keelt paremini õpetada. Tegelikult meil oli kõike - alates esmaabist kuni kaasava hariduseni ja igast loengust ja grupitööst sai midagi kaasa võetud.
Räägi enda mõnest põnevast projektist või praktikast.
Kõige põnevam oli siiski praktikal käimine kooliseinte vahel. Kui esimeste tundide eel oli veel pinget ja ebakindlust, siis hiljem asendus see sellist tüüpi uudishimuga, mis laseb ülikoolis saadud teadmiste ja oskuste koostöö mõjul aidata luua lastes midagi erakordset - mõjutada nende eluteed ja sisemaailma. Muidugi on kõige suurem projekt lõpuks magistritöö, mis minu puhul oli praktilise õppematerjali väljatöötamine. Magistritöö käigus valmis eesti keele töövihik täiskasvanud iseseisvale õppijale vene keele baasil. See kogemus viib uuele tasemele, suutes olla samaaegselt nii kõige raskem väljakutse kui ka üks kõige mõnusamaid tegevusi.
Milline on levinud väärarusaam, mida oled kuulnud oma eriala kohta?
Ma saaksin tuua näiteks väärarusaamu õppimise kohta üldiselt, aga eriala kohta ilmselt seda, et "piisab vaid eesti keele oskusest, et olla hea õpetaja". Õpetajaks olemine on tasakaalu leidmise kunst ja lõpmatu enesearendamise protsess. On vaja teadmisi keeleõppe metoodikast, õppijate keele- ja kultuuritaustade mõistmist, didaktilist oskust, psühholoogilist taiplikkust. Õpetaja peab oskama luua motiveeriva õpikeskkonna, arvestada võimalike õppimisraskustega ning kohandada õpet lähtuvalt õppijate vajadustest. Ja lisaks - mida laiem on õpetaja enda silmaring ning oskus seda tunni sisse lõimida, seda vägevam õpetaja on.
Mida soovitaksid neile, kes kaaluvad tulla õppima õpetajaks, kuid pole veel päris kindlad?
Parim tee vabaduseni on astuda oma hirmudele vastu. Kui kardad, et saab olema raske, siis tõenäoliselt saabki, aga õppimine teeb Sinust kindlasti parema Sinu. Ülikoolis on nii toetavad inimesed ja õhkkond - alati saab abi ja kindlasti tasub proovida, et hiljem mitte kahetseda!