Hanna-Liis Kaarlõp: ajalugu mõtestab, kes me oleme ja kuhu kuulume
Ajaloo didaktika nooremlektor Hanna-Liis Kaarlõp kirjutab, miks õppida ajalugu ja ühiskonda süvitsi tundma. Ning miks valida kõrghariduse omandamiseks Tallinna Ülikoolis ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja eriala.
Ajalooõpetuse eesmärk on traditsiooniliselt olnud maa ja rahva(ste) loo jutustamine, ühtse kodanikkonna kujunemine. Teine maailmasõda ja sellele järgnenud suured ühiskondlikud murrangud muutsid suhtumist Lääne-Euroopas ning püstitus küsimus, mis peaks olema ajalooõpetuse eesmärk demokraatlikus ühiskonnas. Ka Eesti ajalooõpetuses rõhutati taasiseseisvumise järel ühtse rahvuse kujundamise olulisust, sest Nõukogude okupatsiooniperioodil polnud võimalik oma lugu mõtestada, järgnevatel kümnenditel on aga ajalooõpetus teinud läbi suured muutused. Liigutud on kriitilise ja eetilise, erinevaid vaatenurki kaasava õpetuse suunas, unustamata samas ajalooõpetuse eksistentsiaalset olemust: aidata kõigil õppijatel mõtestada seda, kes nad on ja kelle hulka nad kuuluvad.
Liigutud on kriitilise ja eetilise, erinevaid vaatenurki kaasava õpetuse suunas, unustamata samas ajalooõpetuse eksistentsiaalset olemust: aidata kõigil õppijatel mõtestada seda, kes nad on ja kelle hulka nad kuuluvad.
Hariduses peegelduvad ühiskondlikud arengud. 2022. aastal puhkenud Ukraina sõda on muutnud pea kõiki Eesti ühiskonnaelu valdkondi, eriti tugevalt on muutused puudutanud haridussüsteemi. Nii õpib täna Eesti koolis umbes 8600 Ukraina päritolu õpilast, suurem struktuurne muutus on aga eestikeelsele aineõppele üleminek kõigis Eesti koolides aastaks 2030.
Eesti varasem lõimumispoliitika pole paraku olnud vähemuste kaasamisel edukas. Ka on vene õppekeelega kooli ajalooõpetus on olnud pikalt ühiskondlikult tundlik ja tekitanud erinevate kogukondade (sh õpetajate) vahel usaldamatust. Ukraina sõja mõjul on erinevate ajalootõlgendustega seotud vastuolud aktualiseerunud, polariseerides tugevalt ühiskonda.
Demokraatlikus ühiskonnas kooselamine eeldab ühiskondlikku diskussiooni vastuolulistel ajaloo teemadel, oskust hinnata kriitiliselt iseenda ja teiste seisukohti, analüüsida nende kooskõla teadusliku teadmise ning inimõigusi austava väärtuspildiga. Samas ei ole ajaloo mõistmine pelgalt ratsionaalne protsess ja ka demokraatia on oma olemuselt paradoks – inimene ei tugine otsustamisel vaid mõistusele ja kõigis keerulistes küsimustes ei ole võimalik jõuda kaalutletud arutelu teel üksmeelele. Oluline on õppida koos ebakõladega elama, samas loob piiravate arusaamade ümbermõtestamine võimaluse kõigi jaoks õiglasema ühiskonnakorra tekkeks.
Kui tunned, et Sind kõnetavad tänased Eesti hariduse ees seisvad väljakutsed ja tahaksid panustada neisse ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana, siis ootame Sind õppima Tallinna Ülikooli.
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja õppekava pakub mitmekülgseid võimalusi, et tutvuda kaasaegse lähenemisega ajaloole (nt visuaalne ajalugu, keskkonnaajalugu, ajalooteooria). Samuti aitab mõtestada õpilaste õppimist mõjutavaid tegureid nii klassiruumis kui laiemas kultuuriväljas. Ühtlasi toetavad omandatud teadmised kriitilist lähenemist ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamisele. Õppimine toimub sessioonõppe vormis, mis võimaldab paindlikult ühendada õppimist ja tööd.