Jaakko Raunamaa: soome keele oskus võimaldab Eestis saada kõrgemalt tasustatud töökohti
Käesolevast sügissemestrist õpetab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis (TÜHI) külalislektorina soome keelt Jaakko Raunamaa. Humanitaarblogi palus külalislektoril tutvustada oma tööd.
Milline on olnud Sinu senine akadeemiline tegevus?
Lõpetasin Helsingi Ülikooli 2015. aastal, põhiaineks oli soome keel. Pärast lõpetamist töötasin mõnda aega soome keele õpetajana erinevates gümnaasiumides. 2016. aastal alustasin doktoritöö kirjutamist, mis keskendub eelkristlikele soome isikunimedele. Doktorikraadi sain aastal 2021. aastal ning pärast seda töötasin mõnda aega taas õpetajana nii gümnaasiumis kui Helsingi Ülikoolis.
Mis tõi Sind õpetama soome keelt Tallinna?
2011. aastal olin Erasmuse vahetusprogrammiga Bratislavas ja seal kohtusin kohaliku soome keele õpetajaga. Mõtlesin toona, et tema töö on midagi sellist, mida ka kunagi tahaksin ise teha. 2013. aastal tegin õpetamispraktika Varssavi Ülikoolis, mis tugevdas mu huvi soome keele õpetamise vastu välismaal. Tean Eesti ajaloost palju ja olen siin korduvalt reisinud. Samas pole ma siin kunagi elanud. Ehk siis nüüd saan täita oma püüdlusi välismaal õpetada ja Eestit lähemalt tundma õppida.
Soome keele alg- ja kesktasemel omandavad paljud eestlased kas õppides või töötades Soomes või jälgides soomekeelset meediat. Miks peaks eesti noor tulema õppima soome keelt ülikooli?
Põhjuseid on palju, kuid toon siinkohal välja kolm. Esiteks on soome keel eesti keele kõnelejatele lähim ja lihtsaim keel. Teiseks oleme mõlemad väikesed rahvad, kes ei suuda tänapäeva maailmas üksi ellu jääda. Minu arvates tuleb kasuks (nagu kogemused kinnitavad), et eestlased oskaksid soome keelt ja vastupidi. Kolmandaks on soome keele oskus tööturul suur eelis. Kõik Lääne noored oskavad inglise keelt, kuid vähesed oskavad ka soome keelt. Statistika näitab, et soome keele oskus võimaldab Eestis saada kõrgemalt tasustatud töökohti (Simmul 2017).
Millised on olnud soome keele mõjud eesti keele kujunemisele käesoleval sajandil?
Minnes ajas piisavalt kaugele tagasi rauaaega ning asju veidi lihtsustades võib väita, et soome keele aluseks on eesti keel. Kuni 20. sajandini oli Eesti kultuuriliselt ja majanduslikult arenenum, nii et just soomlased olid sageli vastuvõtja rollis. Mis puudutab kirjakeelt, siis on tõsi, et eesti keel on osa asju laenanud soome keelest. Näiteks soome keelest laenati (või loodi soome keele baasil) päris palju sõnu 20. sajandi alguses: harrastada, hetk, häirida, kummaline jne.
Käesoleval sajandil on soome keele mõju ilmselt jätkunud, kuid peenemalt. Mõlema keele ühine joon on see, et paljud nüüdsed keeleuuendused pärinevad inglise keelest.
Kui pikalt planeerid Tallinnas oma õpetamise tööd jätkata?
Leping on sõlmitud üheks aastaks. Loodetavasti õnnestub seda hiljem pikendada.