Humanitaarblogi

Kultuurisoovitusi TÜHI-st

Soovitused kultuuriajaloo professorilt ja Aasia uuringute professorilt.

Kultuurisoovitusi Marek Tammelt ning Rein Raualt

Kultuurisoovitusi TÜHI kultuuriajaloo professorilt Marek Tammelt

"Leidsime ennast lõppenud nädalal olukorrast, kus elu on korraga probleem. Ma ei ole vist kunagi varem lugenud ajakirjandusest nii palju kõikvõimalikke soovitusi, juhendeid, õpetussõnu jne, mis kõik annavad nõu, kuidas eluga hakkama saada, kuidas eluga edasi minna. Isegi kultuurisoovitused on omandanud eksistentsiaalse alatooni, need peaksid meil aitama oma eluga kriisis paremini toime tulla." 

Mullu linastunud HBO seriaal "Chernobyl" on pungil mineviku paanikast. Stsenarist Craig Mazin ning režissöör Johan Renck on edukalt suutnud luua seriaali, mis on tõeliselt tegelikkuse efektiga. Selle kõrvale soovitab Marek Tamm lugeda Ameerika keskkonnaajaloolase Kate Browni vastset raamatut "Manual for Survival: A Chernobyl Guide to the Future“, mis esitab usaldusväärse rekonstruktsiooni sündmustest, selgitab katastroofi laiemat keskkondlikku tähendust ning pakub õppetunde tuleviku tarbeks.

Kuna reisimine on raskendatud, kui mitte lausa tabu, on alternatiiviks vabadus reisida oma mõtetes. Kujutluspildi loomisel tulevad abiks reisikirjad, näiteks Jaan Kaplinski Euroopa teos "Piirpääsukese Euroopa" ja Rein Kuresoo Aafrika-reisiraamat "Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed". Lisaks mõlema autori huvile suitsupääsukeste vastu ühendab neid veel - tähelepanelik pilk, suur reisikogemus ja hea stiilitaju.
Marek Tamm soovitab lugeda vahelduseks arvuti meilikastile ka varem kirjutatud kirju, näiteks Hannah Arendti kirju oma endisele abikaasale Günther Andersile "Schreib doch mal hard facts über Dich: Briefe 1939 bis 1975" ning lähimale sõbrannale, Ameerika kirjanik Mary McCarthyle "Between Friends: Correspondence Between Hannah Arend and Mary McCarthy, 1949–1975". 
Viimati luges Marek Tamm teost, mis pakkus põnevat ja harivat sissevaadet ühe 20. sajandi huvitavama kirjamehe argiellu, teos kannab nime "Letters 1941–1985". Järgmisena ootab lugemist Vladimir Nabokovi mahukas "Kirjad Verale".

"Kui kogu me kapitalistlik ühiskonnakord on korraks pausile pandud, siis on ehk sobiv hetk mõelda selle toimimisloogika üle. Ühe võimaliku allegooria, tõsi, päris jõhkra ja jõulise, ent seda meeldejäävama, esitab kapitalistlikust süsteemist hispaania mängufilm "El hoyo," mis hiljuti Netflixis esilinastus" ütleb Marek Tamm. Filmi soovitab ta eelkõige inimestele, keda ei hirmuta kannibalism ja vägivald.
Praegusel keerukal ajal märkame ja kogeme seni tähelepanuta jäänud käitumismustreid. Äsja ilmunud Jean de La Bruyère’i "Inimtüübid ehk meie ajastu kombed" kirjeldab inimtüüpe Louis XIV õukonnas, annab mõtteainet ning paneb võrdlema praeguse olukorra ja inimtüüpidega. Marek Tamm soovitab silma peal hoida ka kohalikel kultuuriajakirjanduse portaalidel, näiteks Vikerkaarel, mille märtsinumber ilmub lähipäevil.

"Kõledavõitu lumesegune aeg paneb kuulama Aafrika mandri muusikat. Minu kauaaegne nõrkus on Mali muusika. Praegu soovitan solidaarsusest kuulata eriti Rokia Traoré muusikat, sest see Mali tänapäeva säravamaid naismuusikuid on parasjagu Prantsusmaal kohtu all, süüdistatuna oma lapse päästmises vägivaldse abikaasa käest." 

Koroonauudiste varju on jäänud raamatud, mis ilmusid eriolukorra esimestel päevadel, näiteks Kaja Kanni teos "Tänavatüdruk", kus räägib seesama heitlik minajutustaja raamatust "Eratee". Maalt tagasi linnas, läheb ta ülikooli filosoofiat õppima. Teine kriisiajastu romaan, mida Marek soovitab on Ignar Fjuki "Valge vannikohvik". Ta kirjeldab seda kui kirjandushooaja suurt üllatust, omalaadi kirjanduslikku UFO-t, mis põhjustab vastandlikke lugemisreaktsioone.

Koroonakriis avaldab suurt mõju ka poliitilisele olukorrale. Esile kerkivad küsimused: mis on poliitiline suveräänsus ja mis on eriolukord? Kas õilis eesmärk (elu!) õigustab poliitikas kõiki vahendeid? Kas demokraatiat saab hoida ebademokraatlike meetmetega? Millised on erakorralise seisukorra õiguslikud ja poliitilised järelmid? Keda huvitav praegune poliitiline olukord ning eelmainitud põletavad küsimused, peaksid algatuseks lugema Carl Schmitti "Poliitilist teoloogiat," mille kõige kuulsam katke "Suveräänsuse definitsioon" on Vikerkaare kodulehel loetav eesti keeles.
Marek Tamme viimane soovitus on Giorgio Agamberni "Tulevane kogukond. Vahendid ilma eesmärkideta" ning "Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu". Need on teosed, mille põhiosa keerleb eespool nimetatud küsimuste ümber.


Kultuurisoovitusi TÜHI Aasia uuringute professorilt Rein Raualt

"Ajal, kus paljud selle maailma vägevad ei suuda jahmatavate muutustega vaimus sammu pidada ja senise korra alustalad ähvardavad üleöö tolmuks pudeneda, on mõtet pöörata pilk kõige selle poole, mis oma väärtust ei kaota. Ja polegi nii väga oluline, kas see on mõeldud inimhinge põhjani raputama või kergeks meelelahutuseks — mis on hea, see on hea."

Aasia uuringute professor Rein Raud soovitab lugeda mahukaid raamatud, näiteks Marcel Prousti "Kadunud aega otsimas" või George R.R. Martini "Jää ja tule laul". Rein Raud plaanib järgmisena lugeda Flauberti romaani "Bouvard ja Pécuchet".

Kuna toas püsimine ning sohval lebamine ei ole hea kehakujule, soovitab Rein Raud end liigutada Club des Belugas või Pink Martini retro-vintage-meeleoluga repertuaari rütmis. Kord plaadipoes käies, avastas ta kogumiku Neue Meister in Berlin, mille autor on Henrik Schwarz. Selle muusiku repertuaar ulatub deep-house muusikast kaasaaegse klassikalini - igaühele miskit!
Rein Raud soovitab Thelonious Monk repertuaarist Straight No Chaser plaati ja Riverside antoloogiat. 

On parim aeg enesetäiendamiseks. Saadaval on mitmeid tasuta loengukursuste lindistusi maailma tippülikoolidelt. Et meelt erksana hoida, soovitab Rein Raud keskenduda enesetäiendamisele interneti kursuste ja loengute abil ning hiljem uusi mõtteid ning teadmisi perega jagada.

Rein Raud soovitab vaadata ka seriaale "Line of Duty", "Downton Abbey", "Vampiiritapja Buffy".

Kaasaaegne filmivalik on Rein Rauale kaugeks jäänud. Ta nendib, et eelistab filmile raamatut, muusikat või teatrit, teisalt aga tõdeb, et Krzysztof Kieślowski "Kolm värvi" on tõsiselt hea.

"Juba mitmendat päeva ei jäta mind rahule mõte Artaud’ esseest "Teater ja katk". Nagunii hakkab pärast olukorra normaliseerumist — kui see kunagi normaliseerub — ilmuma kunstilisi kajastusi meeleoludest, mis praegu või lähitulevikus meid kummitavad, ning kui keegi juba praegu mõtleb, mida selles žanris teha, võiks Artaud’ kogumiku üles otsida küll."

Viimasena soovitab Rein Raud oma Jaapani lemmikut Mishima Yukio "Kuldset templit". Küll aga hoiatab, et kes konksu otsa jääb, otsib ise edasi.