Land-Sea-Act projekti käigus uuriti sinikasvu võimalusi

Projekt hõlmas rannikuga seotud testalasid Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Taanist ja Rootsist. Projekti tulemusena valmisid piirkondlikud juhtumanalüüsid, milles võrreldi ning töötati välja poliitikasoovitused rannikupiirkondade planeerimiseks.

Rannikualad on ikka inimesi meelitanud püsivalt elama või hooajaliselt puhkama. Samas on merd majandustegevuseks piisavalt vähe kasutatud. Projekti käigus uuritigi, kuidas seda teha jätkusuutlikult

Sinikasvu kontseptsioon on suhteliselt uus, olles jõudnud Euroopa taseme poliitikasse 2012. aastal. 10 aasta jooksul on seda mitu korda korrigeeritud, nimetades sinikasvu (Blue Growth) sinimajanduseks (Blue Economy) ja nüüd rohepöörde käigus säästlikuks sinimajanduseks (Sustainable Blue Economy). Eesti põhjarannikul läbiviidud küsitluses selguski, et elanikest (N = 758) oli sinimajandusest kuulnud 7% ning sama piirkonna laias plaanis selle sektori ettevõtetest (N = 100) 15%.

Projektiga samal ajal viidi läbi Eestis esimest mereplaneerimist, mis loodetavasti võetakse riigi tasandil vastu 2022. aasta alguses. Selle üks eesmärk on alade kooskasutuse määramine. Näiteks kas meretuuleparkide läheduses võiks kasvatada kalu, karpe, molluskeid või vetikaid. Ning millised on meretuuleparkide mõjud kohalikule kogukonnale ja turismile.

Eelnev toobki välja Land-Sea-Acti projekti tuuma. Riigi ja valdade tasanditel tegeletakse maa planeerimisega. Eestis kuulub meri riigile, aga näiteks Soomes saavad ka eraisikud merd omada. Lätis kehtestati hiljuti rannikumere planeerimise õigus kohalikele omavalitsustele 2 km ulatuses. Nii tekib vajadus vaadelda kahe planeeringu kokkupuutepinnal mõlemas suunas.

                               Sinimajanduse erinevad praktikad

Eesti põhjarannikul on peamiseks sinikasvu arendamisvõimaluseks puhkemajandus, millel on pikk traditsioon. Seejuures on oluline roll liikuvusel ja merekultuuri edumeelsel säilitamisel.

Projekt keskendus piirkonna väikesadamatele, kus leidub väga erinevaid lahendusi. Näiteks on Hara sadamas pileti lunastanutel võimalik tutvuda allveelaevade demagnetiseerimise infrastruktuuriga. Käsmu sadama laiendamisplaanid on aga jätkuvalt kohtumenetluses. Ning Eisma sadam on eraomanduses ning seega ei pääse sinna igaüks ja kogu aeg.

Samas on inimesed harjunud igaühe õigusega vabalt kallasrajal liikuda ning juurdepääsude takistamine tekitab pingeid. Mitmed väärtuspõhised vastuolud on tekkinud ka looduskaitse ja laieneva puhkemajanduse vahel. Militaarpärandi vastu on huvi kasvanud. Küsitluse käigus selgus, et kohalikud inimesed ja ettevõtted näevad endal olulist rolli rannamaastike säilitamisel.  

Eesti põhjaranniku elanikud ja sinimajanduse valdkonna ettevõtted pidasid kõige meeldivamaks ja tõenäolisemaks nn kohapõhise puhkuse stsenaariumi. Mille puhul turismis väärtustatakse üha enam autentsust (algupärasust) kohtades, ajaloos või toidus. Põhjarannikule minnaks kogema kohalikku miljööd ning looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ühes elurütmi aeglase kulgemisega. Peamisteks vaatamisväärtusteks on loodus ja rannakülad oma merekultuuriga. Populaarsust koguvad töötoad, kus kohalikud tutvustavad pärandit ja pakuvad osalemisvõimalusi traditsioonidel põhineva loomes.

Stsenaariumi kohaselt suurenevad kohalike omavalitsuse otsustusõigused ühe meremiili ulatuses rannikuäärse mereruumi kasutamisel. Samas vesiviljeluseks ja laineenergia tootmiseks kasutatavad rannikumere alad võivad tekitada mitmeid vastuolusid puhkemajandusega.

                              Koolitus merealade planeerijatele

2021. aasta sügisel viis TLÜ läbi koolituse merealade planeerijatele, kus tutvustas projekti käigus kasutatud lahendusi. Üritusel osales lisaks projekti liikmetele 37 inimest 30 organisatsioonist 10 riigist kuni Kariibideni välja.

Räägiti raskustest sinimajanduse sektorist andmete kogumisel ja sellest, mida tahavad ettevõtted. Praktilised sessioonid puudutasid nähtamatute kultuuriväärtuste kaardistamist ja kliimamuutustega arvestamisel satelliitpiltide kasutamist. Samuti ökosüsteemi teenuste analüüsi ja stsenaariumite koostamise võimalusi rannaala väärtuste käsitlemisel.

Lisaks panustasid koolitusel osalejad kahte projektis valminud dokumenti: “Ettevõtlikkuse ja sinimajanduse tegevusplaan” ning “Mitmetasandilise valitsemise kava sinimajanduses ja ruumilises planeerimises”.

Projekti tulemustega saab tutvuda SIIN.

 

Tarmo Pikner, Anu Printsmann ja Hannes Palang

Maastiku ja kultuuri keskus

 

Projekti finantseeris Interreg Baltic Sea Region #R098 Land-sea interactions advancing BlueGrowth in Baltic Sea coastal areas / Maa ja mere vahelised vastastikmõjud edendamaks sinist majanduskasvu Läänemere rannikualadel

 

Tunnuspilt: Aleksandra Ianchenko 2021