Humanitaarblogi

Merje Olm: keerulistel aegadel vajatakse uusi teadmisi

Käesolevast sügissemestrist on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) täiendusõppe koolitusjuht Merje Olm. Humanitaarblogi palus uuel koolitusjuhil tutvustada oma kogemusi ja plaane.

Merje Olm

Milline on Sinu senine hariduskäik ja töökogemus?

 

Olen õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis büroojuhtimist ning Tallinna Ülikoolis organisatsioonikäitumist. Samuti olen end täiendanud Rootsis projektijuhtimise erialal. Seega pean enda tugevuseks süsteemsust ja korrektsust, aga seda kõike mõõdukalt paindlikult. Töötanud olen erinevatel ametikohtadel peamiselt avaliku sektori asutustes. Tallinna Ülikooli tulin 2015. aastal, asudes tööle personaliosakonda, kus minu põhilised tööülesanded olid akadeemiliste töötajate hindamise ja värbamise korraldamine ning välistöötajate tööletulemise toetamine. Seitsme aasta jooksul olen kokku puutunud pea kõikide personalitöö valdkondadega alates värbamisest ja arvestusest kuni personaliarenduse ja koolitusteni. Hästi suure osa mu tööst moodustas ja loodetavasti moodustab ka edaspidi inimestega suhtlemine. 

Mis tõi Sind tööle TÜHIsse?

Personalitöö on küll hästi mitmekesine ja põnev, aga ühel hetkel tekkis tunne, et seda kõike on piisavalt tehtud ja nähtud. Mul ei olnud enam huvitav, ja soovisin vaheldust, et panna ennast proovile täiesti uues rollis ja teises keskkonnas. Samas ei soovinud ma Tallinna Ülikoolist lahkuda - organisatsioon on ju huvitav ja pakub palju positiivset. Nagu eelpool mainisin on minu senine töö eeldanud palju suhtlemist ning ühe vestluse tulemusel tulevase kolleegiga jõudsimegi arusaamisele, et just TÜHI-s ootavad mind senisest teistmoodi tegevused ja et just TÜHI on koht, kus end uues rollis proovile panna. Elame-näeme! Seni on olnud äärmiselt tore ja vaheldusrikas. 

Millised on Su esmased plaanid TÜHI koolitustegevuse korraldamisel?

 Esmalt teen endale selgeks meie võimalused ning koolitusturu ootused meie tugevustest lähtuvalt. Soovin kohtuda ja vestelda instituudi töötajatega, et teada saada, kes ja kui suures mahus on valmis koolitama ja koostööprojektides osalema. Jätkan hea meelega seniste koolituste pakkumist, mis on avalikkuses hästi vastu võetud, aga leian ka uusi põnevaid teemasid, mida turule tuua - olgu see siis lühike töötuba üldhariduskooli õpilastele või mikrokraad täiskasvanud õppijatele ning lisaks kõik muud formaadid, mis nende vahele jäävad. Kindlasti vaatan lootusrikkalt ka meie välispartnerite poole. Mõtted liiguvad, plaanid tekivad.

Kuidas hindad Eesti koolitusturu hetkeolukorda ning edasisi perspektiive?

Koolitusturgu alles õpin tundma. Igaüks ju näeb ja teab, et turul on hulgaliselt erinevaid teenuseid, tooteid ja koolitajaid. Millised neist on asjalikud, usaldusväärsed ja sisukad, see tuleb huvilistel endal selgeks saada. Usun, et Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi pakutavad koolitused on ajatud ja vajalikud ka nendel aegadel, kui üldiselt ei lähe hästi. Kes meist ei sooviks kaunilt ja õigesti rääkida või loovalt oma mõtteid kirja panna. Suur huvi on eesti keele kui teise keele õppimise vastu. Eestisse elama ja tööle tulnud inimesed peavad keelt õppima ning kui nõudlus on olemas, peaksime olema valmis ka seda pakkuma.  

Paadunud optimistina usun, et ka kõige keerulistematel aegadel vajab inimene uusi teadmisi ja enesearengut. Oleme siiski tark rahvas!