Nooremlektor Oliver Laas filosoofia erialast: tudengitel peaks olema vabadus ise otsustada, milliseid seisukohti nad pooldavad
Mis on filosoofia? Kas filosoofia on igaühele? Mis teemad on filosoofias huvitavad? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele vastas filosoofia nooremlektor Oliver Laas.
Mis iseloomustab filosoofiat?
Kui küsimus on selles, mis on filosoofiale eriomane, siis selle üle käivad elavad vaidlused. Osad filosoofid leiavad, et filosoofia sarnaneb oma meetodite ja ainese poolest matemaatikale. Sellest tulenevalt ei ole empiirilised andmed ega teaduslikud avastused filosoofilistele küsimustele vastamisel asjakohased. Teised filosoofid, mina nende hulgas, leiavad, et empiirilised andmed ning teaduslikud avastused on vähemalt osadele filosoofilistele küsimustele vastamisel asjakohased. Filosoofiale on selle vaate kohaselt eriomane selliste küsimuste küsimine, millele vastamiseks empiirilisi andmeid (veel) ei ole või millele empiirilistele andmetele tuginedes ammendavalt vastata ei saa.
Miks hakkasite filosoofiaga tegelema/õppima ja mis otsusel seda teekonda ka kuni lektoriks saamiseni jätkasite?
Huvi filosoofia vastu, sarnaselt paljudele teistele huvidele, pärineb teismeeast. Otsustasin üpris noorelt, et proovin oma elu elada nii, et saaksin võimalikult suure osa oma ajast veeta oma huvidega tegeledes. Kõik senised valikud nii hariduses kui ka tööelus on olnud sellest otsusest ajendatud. See on nüüdseks viinud filosoofia lektori ameti pidamiseni. Eks aeg näitab, kuhu see kõik välja viib.
Millised on teie õppemeetodid?
Filosoofia õpetamisel lähtun põhimõttest, et õppejõuna on minu ülesanne anda tudengitele ülevaade mingi teemaga seotud seisukohtadest koos neid toetavate ning kritiseerivate arutlustega. Tudengitel peaks aga jääma vabadus ise otsustada, milliseid seisukohti nad pooldavad. Seetõttu püüan uurija ning õppejõu rolle teineteisest selgelt eristada. Uurijana on mul mitmetes filosoofilistes küsimustes konkreetsed seisukohad. Õppejõuna pean aga võrdväärselt kohtlema nii endale meelepäraseid kui ka vastuvõetamatuid teooriaid ning filosoofia tegemise viise.
Keda kutsute erialale õppima?
Filosoofia erialale on oodatud kõik keda huvitavad filosoofilised küsimused ja probleemid. Mis on elu mõte? Mis on tõde? Mis teeb teo moraalselt heaks? Filosoofia erialal otsitakse vastuseid neile ning paljudele teistele sarnastele küsimustele. Kui säärased küsimused köidavad, siis tasub kaaluda filosoofia õppimist. Tänu selle laiapõhjalisusele saab filosoofia bakalaureuseõpingutelt edasi liikuda teistele aladele, kus on võimalik õpitut koos uute oskustega praktikas rakendada.
Kas filosoofia on igaühele?
Filosoof Mary Midgley järgi võiks öelda, et filosoofia on igaühele selles mõttes, et meie arusaamad elust, maailmast ja inimestest toetuvad (sageli selgelt sõnastamata) filosoofilistele eeldustel ning mõistetele, mille oleme kodust ning kultuurikeskkonnast "tervemõistuslikena" kaasa saanud. Kuna need eeldused ja mõisted väljendavad teatud perspektiive, siis varem või hiljem põrkume neid järgides teistsuguste perspektiividega. Filosoofiline analüüs aitab tekkinud erimeelsusi mõista ning mõnikord ka lahendada. Samuti hõlbustab see oma uskumuste ratsionaalset kontrollimist ning revideerimist. Filosoofia ei ole igaühele selles mõttes, et (akadeemiline) filosoofia kui amet või elukutse ei sobi kõigile.
Kas Teil on lemmikuid teemasid filosoofias?
Mind köidavad enim metafüüsika ja tehnikafilosoofia. Mõlemas näen sarnaseid puudusi, liigne üldisus ning vähene empiiriliste andmetega arvestamine, mis kannustavad ka neisse valdkondadesse panustama.
Mis on üks painav filosoofiline küsimus Teie jaoks?
Kuulduste kohaselt olevat filosoofilised küsimused Ludwig Wittgensteini jaoks nii painavad olnud, et ta sai neist puhata ainult kinos. Isegi kui see lugu tõele ei vasta, siis õnneks (või kahjuks) pole siiani ükski filosoofiline küsimus minu jaoks nii painavaks osutunud. Kui küsimusele vastuse otsimiseks kulutatud ajast lähtuda, siis võib seni kõige "painavamaks" pidada küsimust virtuaalsete nähtuste ontoloogilise staatuse kohta – kas need on digitaalsed, fiktiivsed või mingit muud tüüpi objektid? Doktoritöös ja artiklites pakutud vastuse – neid ei peaks üldse klassikalise metafüüsika mõistes objektidena käsitlema – väljatöötamiseks kulus pea 12 aastat.
Emil Cioran või David Benatar?
Sõltub meeleolust: kui soovin lugeda argumenteeritud pessimistlikke seisukohti, siis Benatar; kui soovin lugeda pessimistlikke aforisme, siis Cioran.