Filosoofia

Filosoofia

Ootame sind filosoofiat õppima, kui sa ei karda mõelda ja otsustada, sind huvitavad elu suured küsimused ning tunned vajadust ennast väljendada ja ühiskonnaelus kaasa rääkida.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Päevaõpe

Filosoofia on ajast aega tähendanud mõtlemist olulistest ja elulistest küsimustest. Filosoofia aitab paremini mõtestada seda, mida tähendab olla inimene ning milleks on meile vaja ühiskonda.

Filosoofia erialal õppimine võimaldab sul vaadata nii minevikku kui ka tulevikku, aidates seeläbi paremini orienteeruda olevikus.

Filosoofia eriala lõpetajad on tööturul hinnatud eelkõige selle poolest, et nad suudavad mõelda kastist väljas, langetada läbimõeldud otsuseid ning olla dünaamilised.

Ootame sind filosoofiat õppima, kui

  • sa ei karda mõelda ja otsustada;
  • tahad oma elu iseseisvalt ja loovalt kujundada;
  • sind huvitavad elu suured küsimused;
  • leiad, et elu mõtet ja sisu ei saa meie jaoks määratleda keegi teine peale sinu enda;
  • soovid uurida, kuidas maailma on varem mõtestatud ja milliseid mõtlemistehnikaid on selleks kasutatud;
  • tahad arendada järjekindlat mõtlemist ja kriitilist lugemisoskust;
  • tunned vajadust ennast väljendada ja ühiskonnaelus kaasa rääkida.

Miks tulla filosoofiat õppima?

Kui soovid alustada oma elu enese leidmisega, siis on filosoofia sinu jaoks õige eriala. 

Filosoofia eriala pakub sulle mitmekülgseid vahendeid selleks, et paremini mõista, mida tähendab mõtestatud elu, mida peame muutuvas maailmas silmas teadmise all või millised väärtused võimaldavad meil olla õnnelikud nii iseendas kui ka teistega.

Lisaks traditsioonilistele filosoofia põhivaldkondadele, nagu eetika, esteetika ja epistemoloogia, õpid paremini tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Näed ise, et filosoofia ei tähenda ainult tutvumist põnevate mõtlejatega ja nende tekstidega, vaid ka kirglikke arutelusid kõige põletavamatel teemadel, mis võivad elus ette tulla. Filosoofiat õppides saad seda siduda mõne teise erialaga ning seeläbi muuta end veelgi mitmekülgsemaks.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained annavad võimaluse uurida ja õppida epistemoloogiat, metafüüsikat, eetikat ja poliitikafilosoofiat ning esteetikat. Peale selle õpid  põhjalikumalt tundma mõningaid filosoofia ajaloo tüvitekste. Filosoofia eriala läbivad üliõpilased järgmised ained:

  • Esteetika. Esteetikas mõeldakse ilust ja inetusest, aga ka teistest esteetilistest väärtustest. Samuti tegeletakse esteetiliste kogemuste ning elamustega. Analüüsitakse seda, mida tähendab kunst, aga ka seda, kuidas arusaam kunstist on muutunud. Arutletakse veel näiteks järgmiste küsimuste üle: kas maitse üle saab ja tuleb vaielda? Kas ilu on kuidagi objektiivselt tunnetatav? Kas ka loomad võivad luua kunstiteoseid? Kas meie igapäevaseid tegevusi saab vaadelda esteetilise kogemusena ja kas need saavad meile pakkuda esteetilist naudingut?
  • Epistemoloogia. Epistemoloogias uuritakse meie teadmiste päritolu ja staatust. Arutletakse muuseas järgmiste küsimuste üle: mida võime pidada uskumuseks ja mida teadmiseks ja millistele kriteeriumidele peaks uskumus vastama, et kvalifitseeruda teadmisena? Miks on erinevatel ajastutel arusaam teadmiste loomusest nii erinev? Kas teadmised saavad olla objektiivsed ja universaalsed? Arutatakse ka praktilisi küsimusi teadmiste rollist meie ajastul ja ühiskonnas.
  • Eetika ja poliitikafilosoofia. Eetikas ja poliitikafilosoofias tegeletakse küsimustega, mis puudutavad meie arusaamu sellest, mida tähendab hästi ja õigesti elama. Arutatakse muuhulgas järgmisi küsimusi: kas elul on mõte? Mida tähendab õnn ja kas õnne saab mõista üksnes subjektiivselt. Kas õnne saab jagada? Mis on vabadus, mille jaoks on vabadus hea? Mis on ühiskond ja kas inimene saab elada ka väljaspool ühiskonda. Milline riigikord on parim? Kas meie oleme riigi või on riik meie jaoks?
  • Metafüüsika. Metafüüsika tegeleb selliste suurte küsimustega, millele me tihti elus vastuseid otsime, kuid millele teadused reeglina vastata ei suuda. Metafüüsika küsib näiteks: kas meid ümbritsev tegelikkus on tegelik ka tegelikult, või on see tegelikkus hoopis illusoorne? Kas nähtav ja tajutav maailm ongi selline, nagu me seda tajume? Kas surematu hing on olemas? Kas inimese vaba tahe on üksnes illusioon ja meie tegusid suunab hoopis saatus? Kas Jumal on olemas? Kas aeg on päriselt olemas või meile üksnes näib nii?
  • Filosoofia tüvitekstid antiigist kaasajani. Tüvitekstid on filosoofilised tekstid, mis aitavad paremini mõista ühe või teise ajastu keskseid filosoofilisi küsimusi ja probleeme, samuti seda, kuidas nendest küsimustest on mõeldud. Tüvitekstiseminarides loeme tuntud mõtlejate tekste ning arutame koos neis tõstatatud küsimuste üle. Tüvitekstikursused võimaldavad paremini tundma õppida ühe kindla ajastu ja filosoofi mõttemaailma, mõisteid ja lähenemisviisi eripära. Ja nii harjutame ka seda, kuidas ise filosofeerida.

Filosoofia praktilises õppes arendad uurimistöö koostamise, kirjutamise ja esitlemise oskusi. Sul on võimalus läbida erialapraktika, mis eeldab filosoofiahariduse kasutamist. See võib olla näiteks filosoofilise sisuga artikli kirjutamine perioodilisele väljaandele, esinemine raadios või televisioonis filosoofilisel teemal, filosoofilise sisuga artikli toimetamine, töö saatejuhi või toimetajana filosoofilise sisuga saate juures, avaliku filosoofilise diskussiooni korraldamine ja modereerimine, filosoofiat puudutava loengu, seminari või õppetunni pidamine.

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Kõrvaleriala 

Lisaks filosoofiale on sul võimalik valida kõrvaleriala. Filosoofiat saad siduda näiteks antropoloogia, ajaloo, sotsioloogiaga, kultuuriteadusedigihumanitaaria ja paljude teiste Tallinna ülikoolis pakutavate erialadega, mis võimaldavad sul omandada laiapõhjalist haridust ja mitmekülgseid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus asub filosoofia saal, mille riiulitel on filosoofiaalased teatmeteosed, teadus- ja õppekirjandus ning ajakirjad.
  • Eriala omandamist toetab modernne ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad sulle võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Vaata ülikoolilinnakus ringi siin.

Õppejõud

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja on praegu TLÜ humanitaarteaduste instituudi direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:


Liisi Keedus on poliitilise filosoofia professor. Oma doktorikraadi kaitses Liisi Keedus Euroopa Ülikoolis Firenzes. Peale seda töötas ta teaduri ja õppejõuna Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudis, Helsingi Ülikoolis ja Yorki Ülikoolis. Liisi Keedus õpetab humanitaarteaduste instituudis sissejuhatust eetikasse ja poliitikafilosoofiasse.

Liisi Keeduse teadustöö keskmes on 20. sajandi poliitiline teooria ja laiema mõtteajaloo poliitiline mõõde võrdlevas võtmes. Eriti huvitavad teda ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengute poliitiline kontekstuaalsus, seosed teaduse, kunsti, kirjanduse ja ühiskonna vahel, poliitilise mõtte interdistsiplinaarsus, aga ka sellised tavapärasemad poliitikateooria teemad nagu liberalism ja selle kriitikud, ratsionaalsus ja selle piirid poliitikas, kodanikuühiskond ja poliitiline osalus, inimõigused ja nende kaitsmisega seotud probleemid. Neid teemasid käsitleb ka tema esimene monograafia, The Crisis of German Historicism: The Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss (2015, Cambridge: Cambridge University Press). 
 
Alates juunist 2018 juhib Liisi Keedus ERC projekti "Aeg ja ajalikkus maailmasõdade vahelises Euroopa poliitilises mõttes", mille keskseks hüpoteesiks on, et I Maailmasõjale järgnenud historismi ja progressivismi allakäigust sai võtmeimpulss mitmetele uuenduslikele ühiskonnakriitilistele ja teoreetilis-metodoloogilistele hoovadele.
 
Liisi Keedus tutvustas projekti ERR Novaatoris.


Margus Vihalem on filosoofia dotsent ja kultuuriteooria suuna juht. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:


 

Oliver Laas on filosoofia külalislektor ja doktorant. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias graafikat ja Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat ning jätkab õpinguid filosoofia doktorantuuris. Ta õpetab kriitilist mõtlemist, humanitaarteaduste metodoloogiat, sissejuhatavaid kursusi filosoofiasse, filosoofia ajalugu ja teadusfilosoofiat.

Teadustöö peamisteks suundadeks on metafüüsika (küsimused virtuaalsuse ja tegelikkuse vahekorrast ning vabast tahtest), keelefilosoofia (hägusus ja loomuliku keele ontoloogia), loogika (hägusloogika ja argumentatsiooniteooria), infotehnoloogia ja informatsioonifilosoofia (virtuaalreaalsus, virtuaalsed kogukonnad ja virtuaalne sõprus), semiootika (Charles S. Peirce'i märgiteooria), digitaalne meedia ja kultuur ning mängu-uuringud (ideoloogia, moraal ja retoorika videomängudes). Oliver Laasi uurimistööde kohta loe veel siit.

Oliver Laas meedias:


Andres Luure

Filosoofia lektor

Andres Luure on filosoofia lektor. Ta on õppinud Tartus ja Moskvas matemaatikat, Tallinnas ja Oxfordis filosoofiat ning Tartus semiootikat. Õpetab filosoofiat alates 1994. aastast. Ta on õpetanud paljusid väga erineva temaatikaga filosoofiakursusi. 

Teadustöö: Ta on soovinud luua senisest täiuslikumat ja teadlikumat loogikat, mis võimaldaks paljusid mõtlemise umbsõlmi ühtse võtmega lahti harutada ning jätta inimesed vabaks mõtete jaoks, mida loogika vähemalt esialgu haarata ei suuda. Mõtlemise arendamise võimsaimaks taganttõukajaks peab ta armastust, mis tekitab mõtlemisele kõige raskemini alluvaid ja mõtlemise põhjalikku ümbertöötamist nõudvaid küsimusi, mis on ühtlasi need, mille kõrvalejätmine ähvardab elu mõttele ja õnnele kriipsu peale tõmmata. Enamasti suubub tema mõtlemine kõnelustesse ja kirjavahetusse üliõpilaste ja teiste huvilistega.

Vastuvõtutingimused

Riigieksamid

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 50%.
  • Vastuvõtueksam on 50%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalikuks osaks on kohapeal etteantud teemal kirjutatud lühiessee (1-2 lk).
  • Suuline osa on kollokvium ehk individuaalne vestlus sisseastumiskomisjoniga, mille eesmärk on tutvuda üliõpilaskandidaatidega ning hinnata nende sobivust filosoofia erialale õppima asumiseks. Vestluse aeg teatatakse kandidaadile vastuvõtueksami kirjaliku osa lõpus.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

"Humanitaarharidus koondub minu jaoks ennekõike filosoofia ümber – siin kohtuvad paljud suured inimtegevuse valdkonnad ja inimkonda läbi ajastute köitnud küsimused. Lisaks leiab filosoofiast ka sissejuhatuse paljudesse teadustesse ning kultuuri- ja ühiskonna võtmeküsimustesse. Toon mõned näited: kuidas mõtestada ja analüüsida ühiskondlike nähtuseid? Milline võiks olla parim riigikorraldus? Milline koht on kunstil ja religioonil kultuuris ja inimese elus? Kuidas on see kõik seotud ajalooga? Ja lõpuks suured filosoofilised teemad tõest, inimelu mõttest ning ajaliku ja igaviku omavahelisest suhtest. Nende teemade tundmaõppimine avab omamoodi aegade laeka inimese maailmadest, tema hoiakutest ja taotlustest oma eesmärkide püüdlemisel. See õpetab mõistma ka seda, millised ohud ja väljakutsed inimese hinge neis asjus ümbritsevad. Kohtumine maailma kultuuri- ja mõttevaramuga annab intellektuaalset enesekindlust ja arendab empaatilisust erinevate kultuuride, mõtteviiside ja inimestega suhtlemisel. Mäletan üht oma õppejõudu kunagi ütlemas: "Hari ennast nii palju kui saad." Sellega sai antud omamoodi lõpmatu ülesanne. Lõpmatud ülesanded ei ole ehk päriselt täidetavad, küll aga aitavad nad kaasa oma piiride tundmaõppimisel. Seeläbi on minu jaoks tekkinud kogemus ja mõtteruum, ilma milleta ei kujutaks ma oma praegust tööd ajakirjaniku ja toimetajana päriselt ette."

Joonas Hellerma on valitud Tallinna Ülikooli silmapaistvaks vilistlaseks 2017.


"Filosoofia õppimine aitab inimesena kasvada, maailma mitmetahulisemana näha. Tunnen, et minu filosoofiaõpingutest on sellist kasu olnud, mille täit mõju on mul endal keeruline aduda. Tunnen, et minu filosoofiaõpingutest on edasises elus kindlasti ära kulunud külge harjutatud analüüsiv mõtteviis ja argumentatsioonioskus, millega jõuab kaugele nii oma tegevust kui ka end ümbritsevat vaadeldes. Filosoofia õppimine Tallinna ülikoolis andis boonusena kaasa ka terve hulga huvitavaid ja kasulikke tutvusi."

 

 

 

 

 


"Filosoofia on eriala, mida ei tulda tihti õppima "kutse omandamiseks", aga sellest saadud oskused ja harjumused nagu kriitiline ja analüütiline mõtlemine, seoste loomine ja laiema pildi nägemine, erinevate perspektiivide mõistmine, eriarvamuste ja argumentide kaardistamise oskus, selge suuline ja kirjalik eneseväljendus on ülekantavad ja vajalikud väga erinevatel töökohtadel ning elus ettetulevates olukordades.

Mina läksin õppima filosoofiat puhtalt intellektuaalsest huvist ning soovist enda mõtlemist korrastada ja ma ei omanud mingit kavatsust sellel alal töötada. Tänaseks on aga juhtunud nii, et olen Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofia lektor ning olen filosoofiat õpetanud mujalgi. Seega on TLÜs filosoofia õppimine otseselt minu karjääri mõjutanud.

Parim filosoofia õppimise ja sellega tegelemise juures, on muidugi see, et filosoofia on nii võrratult paeluv, väljakutsuv ja samas tihti humoorikas. See annab võimaluse kohtuda huvitavate inimeste, tekstide, ideede ja argumentidega. On ääretult põnev ja vaimselt kasulik seada kahtluse alla neid asju, mida oled harjunud võtma iseenesestmõistetavana."


"Tallinna ülikoolis filosoofia õppimine oli üks mu noore elu parimaid otsuseid just sellepärast, et õpetas mind kriitiliselt ja analüütiliselt mõtlema. Õppejõud suudavad oma tegevuste ja mõttemaailmaga hoida õpilasi lähedal sel piiril, kus lõpeb teadmatus ja algab huvi. Nende tegevus on inspireeriv, olles toeks ja huvitunud. Filosoofia eriala üliõpilastel on kõigil üks ühisosa – usk mõtete olulisusesse. See loob sinu ümber sooja teadmistejanulise keskkonna, mis soosib töökust ja kirge oma tegevuse vastu. Filosoofia andis mulle oskuse end kireva sõnavaraga väljendada, julguse laialdaste mõttekäikudega mängida ja küsida maailma kohta seda, mida veel ei mõista."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Filosoofia eriala annab sulle rohkem kui lihtsalt ameti – see annab uue ja avarama lähenemise elule.

Filosoofia eriala lõpetajad on tööturul hinnatud eelkõige selle poolest, et nad suudavad mõelda kastist väljas, langetada läbimõeldud otsuseid ja olla dünaamilised. Senised lõpetajad töötavad ajakirjanduses, koolides ja ülikoolides, kultuuriasutustes, rahvusvahelistes organisatsioonides, eraettevõtluses ja mujal.

Edasiõppimisvõimalused

Filosoofia bakalaureus võimaldab sul õpinguid jätkata kõigil humanitaarerialadel, aga ka muudes valdkondades. Kui soovid jätkata filosoofiaga, siis saad seda teha Tallinna ülikoolis kultuuriteooria ja filosoofia magistrikaval.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Kultuuriteadus

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib laiapõhjalist humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, mõnest oma valikul võõrkeelest ja paljust muust. Parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Kuidas elati ja mõeldi teistel aegadel? Miks on asjad praegu nii nagu nad on? Kuidas näha ja jutustada Eesti minevikku hoopis teisest vaatenurgast? Kui niisugused küsimused kutsuvad sind kaasa mõtlema, siis tule õppima ajalugu Tallinna ülikooli!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Kultuuriteooria ja filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on interdistsiplinaarne õppekava, mis pakub süvendatud teadmisi nii kultuuriteooria kui ka filosoofia valdkonnas. See on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanud inimestele, kellel on sügavam huvi teoreetiliste küsimuste ja kultuurinähtuste mõtestamise suhtes.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekavale, kui sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled. Sa tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas ning omandada kõrgharidust, mis annab sulle tööturul rohkem valikuvõimalusi.

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Vaata eriala