Filosoofia

Filosoofia

Oled oodatud õppima filosoofiat, kui sind huvitavad elu suured küsimused, sa ei karda mõelda ja otsustada ning tunned vajadust ennast väljendada ja ühiskonnas kaasa rääkida.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Päevaõpe

 

 

Filosoofia eriala on sinu jaoks, kui

  • sa ei karda mõelda ja otsustada;
  • tahad oma elu iseseisvalt ja loovalt kujundada;
  • sind huvitavad elu suured küsimused;
  • soovid uurida, kuidas maailma on varem mõtestatud ja milliseid mõtlemistehnikaid on selleks kasutatud;
  • tahad arendada järjekindlat mõtlemist ja kriitilist arutlusoskust;
  • tunned vajadust ühiskonnaelus kaasa rääkida.

Miks tulla filosoofiat õppima?

  • Filosoofia on ajast aega tähendanud mõtlemist olulistest ja elulistest küsimustest ning aidanud paremini mõtestada seda, mida tähendab olla inimene ning milline ühiskonnakord on oma ajas parim.
  • Filosoofia erialal õppimine võimaldab sul vaadata nii minevikku kui ka tulevikku, aidates seeläbi paremini orienteeruda olevikus.
  • Filosoofia eriala lõpetajad on tööturul hinnatud eelkõige selle poolest, et nad suudavad mõelda kastist väljas, langetada läbimõeldud otsuseid ning olla dünaamilised.
  • Filosoofia eriala pakub sulle mitmekülgseid vahendeid ja oskusi mõistmaks, mida tähendab mõtestatud elu, mida peame muutuvas maailmas silmas teadmise all või millised väärtused võimaldavad meil olla õnnelikud nii iseendas kui ka teistega.
  • Lisaks traditsioonilistele filosoofia põhivaldkondadele, nagu eetika, esteetika ja epistemoloogia, õpid esitama täpsemaid küsimusi iseenda ja ümbritseva maailma kohta. Näed ise, et filosoofia ei tähenda ainult tutvumist põnevate mõtlejatega ja nende tekstidega, vaid ka kirglikke arutelusid kõige põletavamatel teemadel, mis võivad elus ette tulla. Filosoofia õpinguid saad siduda mõne teise erialaga ning seeläbi muuta enda teadmisi ja oskusi veelgi mitmekülgsemaks.
  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad sulle võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta. Osaleda saab välispraktikal.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained annavad võimaluse uurida ja õppida epistemoloogiat, metafüüsikat, eetikat ja poliitikafilosoofiat ning esteetikat. Peale selle õpid  põhjalikumalt tundma mõningaid filosoofia ajaloo tüvitekste. Filosoofia erialal läbivad üliõpilased järgmised ained:

  • Esteetika. Esteetikas mõeldakse ilust ja inetusest, aga ka teistest esteetilistest väärtustest. Samuti tegeletakse esteetiliste kogemuste ning elamustega. Analüüsitakse seda, mida tähendab kunst, aga ka seda, kuidas arusaam kunstist on muutunud. Arutletakse veel näiteks järgmiste küsimuste üle: kas maitse üle saab ja tuleb vaielda? Kas ilu on kuidagi objektiivselt tunnetatav? Kas ka loomad võivad luua kunstiteoseid? Kas meie igapäevaseid tegevusi saab vaadelda esteetilise kogemusena ja kas need saavad meile pakkuda esteetilist naudingut?
  • Epistemoloogia. Epistemoloogias uuritakse meie teadmiste päritolu ja staatust. Arutletakse muuseas järgmiste küsimuste üle: mida võime pidada uskumuseks ja mida teadmiseks ja millistele kriteeriumidele peaks uskumus vastama, et kvalifitseeruda teadmisena? Miks on erinevatel ajastutel arusaam teadmiste loomusest nii erinev? Kas teadmised saavad olla objektiivsed ja universaalsed? Arutatakse ka praktilisi küsimusi teadmiste rollist meie ajastul ja ühiskonnas.
  • Eetika ja poliitikafilosoofia. Eetikas ja poliitikafilosoofias arutatakse muuhulgas järgmisi küsimusi: mis on võim ja kellele see peaks kuuluma? Miks peame ja millal ei peaks me olema seaduskuulekad? Mis on poliitika peamine eesmärk - aidata kaasa võrdsusele ühiskonnas, õiglusele või lihtsalt tagada rahu? Mis on õiglus - tugevama õigus, nõrgimate kaitsmine või hoopis midagi muud? Kas rahvusriik on vajalik ja õigustatud ka globaalses maailmas? Kas kodanikel on ainult õigused või ka kohustused? Kas, miks ja kui jah, siis mis tingimustel peaks seadustama eutanaasia? Millised on teaduseksperimentide ja tehnoloogilise arengu eetilised piirid?
  • Metafüüsika. Metafüüsika tegeleb selliste suurte küsimustega, millele me tihti elus vastuseid otsime, kuid millele teadused reeglina vastata ei suuda. Metafüüsika küsib näiteks: kas meid ümbritsev tegelikkus on tegelik ka tegelikult, või on see tegelikkus hoopis illusoorne? Kas nähtav ja tajutav maailm ongi selline, nagu me seda tajume? Kas surematu hing on olemas? Kas inimese vaba tahe on üksnes illusioon ja meie tegusid suunab hoopis saatus? Kas Jumal on olemas? Kas aeg on päriselt olemas või meile üksnes näib nii?
  • Filosoofia tüvitekstid antiigist kaasajani. Tüvitekstid on filosoofilised tekstid, mis aitavad paremini mõista ühe või teise ajastu keskseid filosoofilisi küsimusi ja probleeme, samuti seda, kuidas nendest küsimustest on mõeldud. Tüvitekstiseminarides loeme tuntud mõtlejate tekste ning arutame koos neis tõstatatud küsimuste üle. Tüvitekstikursused võimaldavad paremini tundma õppida ühe kindla ajastu ja filosoofi mõttemaailma, mõisteid ja lähenemisviisi eripära. Ja nii harjutame ka seda, kuidas ise filosofeerida.

Filosoofia praktilises õppes arendad uurimistöö koostamise, kirjutamise ja esitlemise oskusi. Sul on võimalus läbida  erialapraktika, mis eeldab filosoofiahariduse kasutamist. See võib olla näiteks artikli kirjutamine perioodilisele väljaandele, esinemine raadios või televisioonis, filosoofilise sisuga artikli toimetamine, töö saatejuhi või toimetajana, avaliku diskussiooni korraldamine ja modereerimine, filosoofiat puudutava loengu, seminari või õppetunni pidamine.

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis arendab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Kõrvaleriala 

Lisaks filosoofiale on sul võimalik valida kõrvaleriala. Filosoofiat saad siduda näiteks antropoloogia, ajaloo, sotsioloogiaga, kultuuriteadusedigihumanitaaria ja paljude teiste Tallinna ülikoolis pakutavate erialadega, mis võimaldavad sul omandada laiapõhjalist haridust ja mitmekülgseid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Iga värske tudeng saab endale individuaalse akadeemilise mentori, kelleks on üks filosoofia õppejõududest. Igal semestril arutatakse koos läbi tudengi õpikava, tekkinud küsimused ja probleemid, hiljem ka praktika ning tööleidmise või edasiõppimise võimalused.
  • Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus asub filosoofia saal, mille riiulitel on filosoofiaalased teatmeteosed, teadus- ja õppekirjandus ning ajakirjad.
  • Eriala omandamist toetab modernne ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
  • Tudengite initsiatiivil tegutseb filosoofiaklubi. Regulaarselt üle nädala käiakse vabas vormis arutlemas ja mõtisklemas teemade üle, mis pole tingimata ametlikud ja akadeemilised, vaid ideaalis tekitavad entusiasmi ja inspiratsiooni filosoofiliste probleemide üle laiemalt. Filosoofiaklubiga on oodatud liituma kõik huvilised, esmakursuslastest professoriteni.
  • Iga kahe nädala tagant leiab aset filosoofia avatud seminar, mille eesmärk on tuua erialane teadustöö Eestist ja mujalt meie tudengiteni.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Vaata ülikoolilinnakus ringi siin.

Õppejõud

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:


Oliver Laas on filosoofia nooremlektor ja doktorant. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias graafikat ja Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat ning jätkab õpinguid filosoofia doktorantuuris. Ta õpetab kriitilist mõtlemist, humanitaarteaduste metodoloogiat, sissejuhatavaid kursusi filosoofiasse, filosoofia ajalugu ja teadusfilosoofiat.

Teadustöö peamisteks suundadeks on metafüüsika (küsimused virtuaalsuse ja tegelikkuse vahekorrast ning vabast tahtest), keelefilosoofia (hägusus ja loomuliku keele ontoloogia), loogika (hägusloogika ja argumentatsiooniteooria), infotehnoloogia ja informatsioonifilosoofia (virtuaalreaalsus, virtuaalsed kogukonnad ja virtuaalne sõprus), semiootika (Charles S. Peirce'i märgiteooria), digitaalne meedia ja kultuur ning mängu-uuringud (ideoloogia, moraal ja retoorika videomängudes). Oliver Laasi uurimistööde kohta loe veel siit.

Oliver Laas meedias:

 


Liisi Keedus on poliitilise filosoofia professor. Oma doktorikraadi kaitses Liisi Keedus Euroopa Ülikoolis Firenzes. Peale seda töötas ta teaduri ja õppejõuna Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudis, Helsingi Ülikoolis ja Yorki Ülikoolis. Liisi Keedus õpetab humanitaarteaduste instituudis sissejuhatust eetikasse ja poliitikafilosoofiasse.

Liisi Keeduse teadustöö keskmes on 20. sajandi poliitiline teooria ja laiema mõtteajaloo poliitiline mõõde võrdlevas võtmes. Eriti huvitavad teda ühiskonna- ja humanitaarteaduste arengute poliitiline kontekstuaalsus, seosed teaduse, kunsti, kirjanduse ja ühiskonna vahel, poliitilise mõtte interdistsiplinaarsus, aga ka sellised tavapärasemad poliitikateooria teemad nagu liberalism ja selle kriitikud, ratsionaalsus ja selle piirid poliitikas, kodanikuühiskond ja poliitiline osalus, inimõigused ja nende kaitsmisega seotud probleemid. Neid teemasid käsitleb ka tema esimene monograafia, The Crisis of German Historicism: The Early Political Thought of Hannah Arendt and Leo Strauss (2015, Cambridge: Cambridge University Press). 

Alates juunist 2018 juhib Liisi Keedus ERC projekti "Aeg ja ajalikkus maailmasõdade vahelises Euroopa poliitilises mõttes", mille keskseks hüpoteesiks on, et I Maailmasõjale järgnenud historismi ja progressivismi allakäigust sai võtmeimpulss mitmetele uuenduslikele ühiskonnakriitilistele ja teoreetilis-metodoloogilistele hoovadele.

Liisi Keedus tutvustas projekti ERR Novaatoris.

 


Margus Vihalem on filosoofia dotsent ja Humanitaarteaduste instituudi direktor. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:


Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis. Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).


Vastuvõtutingimused

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

  • Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 60% (motivatsioonikiri on 25% ja vestlus 35%).

  • Vastuvõtulävend on 65 punkti.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalikuks osaks on lühike (umbes üks lehekülg) motivatsioonikiri, milles võetakse lühidalt kokku põhjused, miks soovitakse tulla õppima filosoofia erialale Tallinna Ülikooli. Motivatsioonikiri esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i keskkonnas.
  • Suuline osa on kollokvium ehk individuaalne vestlus sisseastumiskomisjoniga, mille eesmärk on tutvuda üliõpilaskandidaatidega ning hinnata nende sobivust filosoofia erialale õppima asumiseks. Vestluse kellaaja saab kandidaat teada SAIS-is avalduse esitamisel.

Nii motivatsioonikirjas kui ka vestlusel peaks kandidaat olema valmis iseloomustama oma seniseid kontakte filosoofiaga: milliseid filosoofilisi tekste või filosoofilisi probleeme puudutavat ilukirjandust ollakse varem lugenud või kas ollakse filosoofiaga mingil muul viisil kokku puutunud (podcast’id, videod jms). Samuti tuleb kandidaadil nii motivatsioonikirjas kui ka vestlusel argumenteerida, miks ta peab end sobivaks filosoofia erialal õppimiseks ja millised olemasolevad võimekused seda võiksid toetada. Samuti tuleb valmis olla küsimusteks humanitaaria, üldise silmaringi ja ühiskonnaelu vallas.

Vastuvõtueksami osakaalud: Motivatsioonikiri maksimaalselt 40 punkti ja vestlus maksimaalset 60 punkti.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse kandidaadi sobivust ja valmisolekut filosoofia erialal õppima asumiseks, samuti üldisemalt huvi filosoofia ja humanitaaria vastu ning oskusi oma valikut põhjendada. Vestlusega hinnatakse oskusi erialavalikut põhjendada, samuti hinnatakse vestluse käigus eeldusi ja huvi humanitaaria suunal õppimiseks.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja hindavad kõik komisjoni liikmed individuaalselt. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kes võivad küsida küsimusi nii motivatsioonikirja kui ka kandidaadi erialase valmisoleku ja silmaringi kohta. Vestluste järel toimub komisjoni kinnine arutelu, mille käigus otsustatakse konsensuslikult motivatsioonikirja ja vestluse tulemuste põhjal kandidaadi vastuvõtueksami punktid.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

"Humanitaarharidus koondub minu jaoks ennekõike filosoofia ümber – siin kohtuvad paljud suured inimtegevuse valdkonnad ja inimkonda läbi ajastute köitnud küsimused. Lisaks leiab filosoofiast ka sissejuhatuse paljudesse teadustesse ning kultuuri- ja ühiskonna võtmeküsimustesse. Toon mõned näited: kuidas mõtestada ja analüüsida ühiskondlike nähtuseid? Milline võiks olla parim riigikorraldus? Milline koht on kunstil ja religioonil kultuuris ja inimese elus? Kuidas on see kõik seotud ajalooga? Ja lõpuks suured filosoofilised teemad tõest, inimelu mõttest ning ajaliku ja igaviku omavahelisest suhtest. Nende teemade tundmaõppimine avab omamoodi aegade laeka inimese maailmadest, tema hoiakutest ja taotlustest oma eesmärkide püüdlemisel. See õpetab mõistma ka seda, millised ohud ja väljakutsed inimese hinge neis asjus ümbritsevad. Kohtumine maailma kultuuri- ja mõttevaramuga annab intellektuaalset enesekindlust ja arendab empaatilisust erinevate kultuuride, mõtteviiside ja inimestega suhtlemisel. Mäletan üht oma õppejõudu kunagi ütlemas: "Hari ennast nii palju kui saad." Sellega sai antud omamoodi lõpmatu ülesanne. Lõpmatud ülesanded ei ole ehk päriselt täidetavad, küll aga aitavad nad kaasa oma piiride tundmaõppimisel. Seeläbi on minu jaoks tekkinud kogemus ja mõtteruum, ilma milleta ei kujutaks ma oma praegust tööd ajakirjaniku ja toimetajana päriselt ette."

Joonas Hellerma on valitud Tallinna Ülikooli silmapaistvaks vilistlaseks 2017.


"Filosoofia õppimine aitab inimesena kasvada, maailma mitmetahulisemana näha. Tunnen, et minu filosoofiaõpingutest on sellist kasu olnud, mille täit mõju on mul endal keeruline aduda. Tunnen, et minu filosoofiaõpingutest on edasises elus kindlasti ära kulunud külge harjutatud analüüsiv mõtteviis ja argumentatsioonioskus, millega jõuab kaugele nii oma tegevust kui ka end ümbritsevat vaadeldes. Filosoofia õppimine Tallinna ülikoolis andis boonusena kaasa ka terve hulga huvitavaid ja kasulikke tutvusi."

 

 

 

 

 


"Filosoofia on eriala, mida ei tulda tihti õppima "kutse omandamiseks", aga sellest saadud oskused ja harjumused nagu kriitiline ja analüütiline mõtlemine, seoste loomine ja laiema pildi nägemine, erinevate perspektiivide mõistmine, eriarvamuste ja argumentide kaardistamise oskus, selge suuline ja kirjalik eneseväljendus on ülekantavad ja vajalikud väga erinevatel töökohtadel ning elus ettetulevates olukordades.

Mina läksin õppima filosoofiat puhtalt intellektuaalsest huvist ning soovist enda mõtlemist korrastada ja ma ei omanud mingit kavatsust sellel alal töötada. Tänaseks on aga juhtunud nii, et olen Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofia lektor ning olen filosoofiat õpetanud mujalgi. Seega on TLÜs filosoofia õppimine otseselt minu karjääri mõjutanud.

Parim filosoofia õppimise ja sellega tegelemise juures, on muidugi see, et filosoofia on nii võrratult paeluv, väljakutsuv ja samas tihti humoorikas. See annab võimaluse kohtuda huvitavate inimeste, tekstide, ideede ja argumentidega. On ääretult põnev ja vaimselt kasulik seada kahtluse alla neid asju, mida oled harjunud võtma iseenesestmõistetavana."


"Tallinna ülikoolis filosoofia õppimine oli üks mu noore elu parimaid otsuseid just sellepärast, et õpetas mind kriitiliselt ja analüütiliselt mõtlema. Õppejõud suudavad oma tegevuste ja mõttemaailmaga hoida õpilasi lähedal sel piiril, kus lõpeb teadmatus ja algab huvi. Nende tegevus on inspireeriv, olles toeks ja huvitunud. Filosoofia eriala üliõpilastel on kõigil üks ühisosa – usk mõtete olulisusesse. See loob sinu ümber sooja teadmistejanulise keskkonna, mis soosib töökust ja kirge oma tegevuse vastu. Filosoofia andis mulle oskuse end kireva sõnavaraga väljendada, julguse laialdaste mõttekäikudega mängida ja küsida maailma kohta seda, mida veel ei mõista."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Filosoofia eriala annab sulle rohkem kui lihtsalt ameti – see annab uue ja avarama lähenemise elule.

Filosoofia eriala lõpetajad on tööturul hinnatud eelkõige selle poolest, et nad suudavad mõelda kastist väljas, langetada läbimõeldud otsuseid ja olla dünaamilised. Senised lõpetajad töötavad ajakirjanduses, koolides ja ülikoolides, kultuuriasutustes, rahvusvahelistes organisatsioonides, eraettevõtluses ja mujal.

Edasiõppimisvõimalused

Filosoofia bakalaureus võimaldab sul õpinguid jätkata kõigil humanitaarerialadel, aga ka muudes valdkondades. Kui soovid jätkata filosoofiaga, siis saad seda teha Tallinna ülikoolis kultuuriteooria ja filosoofia magistrikaval.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Päevaõpe
Vaata eriala

Kultuuriteadus

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib mitmekülgset humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, populaarkultuurist, soouuringutest ja feminismist, linnauuringutest, võõrkeeltest ja paljust muust. See on parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
23
Päevaõpe
Vaata eriala

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Kuidas elati ja mõeldi teistel aegadel? Miks on asjad praegu nii nagu nad on? Kuidas näha ja jutustada Eesti minevikku hoopis teisest vaatenurgast? Kui niisugused küsimused kutsuvad sind kaasa mõtlema, siis tule õppima ajalugu Tallinna ülikooli!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
30
Päevaõpe
Vaata eriala

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekavale, kui sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled. Sa tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas ning omandada kõrgharidust, mis annab sulle tööturul rohkem valikuvõimalusi.

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Päevaõpe
2100
Vaata eriala