Otto Jastrow: „Kõigist paikadest, kus elanud olen, meeldib mulle Tallinn kõige rohkem.“

1jaanuaril jõustus senati otsus emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetuse andmise kohta. Seega on Tallinna Ülikoolis kuus vastset emeriitprofessorit ja kolm emeriitdotsenti. Kes nad on, mida peavad oma tähtsaimateks tööalasteks saavutusteks ning millised on nende tulevikuplaanid, kõnelevad nad oma blogipostituses. Aasta alguse seisuga on Tallinna Ülikoolil 36 emeriitprofessorit ja 26 emeriitdotsenti.

Emeriitprofessor Otto Jastrow

„Sündisin 1942. aastal Saarlouisis Saarimaal, Eestis elades naljatlesin tihtilugu, et olen saarlane.“

Olen uuest aastast Humanitaarteaduste instituudi araabia keele ja kultuuri emeriitprofessor. Sündisin 1942. aastal Saarlouisis Saarimaal, Eestis elades naljatlesin tihtilugu, et olen saarlane. 
Õppisin Saarbrückeni, Tübingeni ja Istanbuli ülikoolides, kus minu põhiaineteks olid semiidi keeled, araabia filoloogia, turkoloogia, islamiõpetus, foneetika ja üldkeeleõpetus.
1967. aastal sain doktorikraadi Saarbrückeni ülikoolis, kus kaitsesin väitekirja teemal Midini uus-aramea dialekt Tur Abdinis. Seejärel alustasin nelja-aastase projektiga, mis viis mind Türki, Liibanoni, Süüriasse, Iisraeli ja Iraaki.

1971. aastal alustasin Erlangeni ülikoolis abiprofessorina, pärast oma teise väitekirja kaitsmist 1974. aastal atesteeriti mind dotsendiks ning 1980. aastal professoriks. Aastal 1998. naasin Erlangeni ülikooli, kus olin kuni 2007. aasta kevadeni. 
Sama aasta sügisel kutsus toonane Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud mind araabia keele ja kultuuri professoriks. Olin sellel ametikohal 2019. aasta augustini. Nüüd olen emeriitprofessor.
Üheskoos lektor Helen Geršmaniga alustasime Tallinna ülikoolis esmakordselt Araabia uuringute programmiga. Mina ja Helen Geršman olime ilmselt väikseim meeskond, kes õpetas terviklikku BA programmi.

Alustasin üsna varakult uus-aramea ja araabia dialektide uurimisega, olen nende uurimisele pühendunud palju aega ja vaeva. Minu nimistusse kuulub 13 raamatut ning umbes 100 artiklit.

„Suurimaks saavutuseks pean Tallinna Ülikoolis Araabia uuringute bakalaureuseõppe programmi avamist.“

Suurimaks saavutuseks pean Tallinna Ülikoolis Araabia uuringute bakalaureuseõppe programmi avamist. Veel tänaseni kuulen endistelt tudengitelt, kuivõrd nad oma õpinguid nautisid ning kui kasulikuks osutusid õpingud nende hilisemas karjääris.

Teadustööd ei arendanud ma Tallinnas kuigipalju, kuna professori töö nõudis küllalt energiat ja aega. Mul õnnestus kirjutada aastas keskmiselt kaks teadusartiklit ning koostöös Berliinis töötava kolleegiga avaldasin 2019. aasta kevadel raamatu. 
Kõigist paikadest, kus elanud olen, meeldib mulle Tallinn kõige rohkem, see tekitab minus õdusa nostalgiatunde. Mulle meeldisid minu tudengid, kolleegid ja üleüldine õhkkond ülikoolis. See oli minu elu ülimalt tähtis osa.

„Kõigist paikadest, kus elanud olen, meeldib mulle Tallinn kõige rohkem, see tekitab minus õdusa nostalgiatunde.“

Tulevikuplaanide osas soovin tugevdada koostööd oma kolleegi, professor Shabo Talayga Freie ülikoolist, oleme üheskoos visandanud põhjaliku uus-aramea sõnaraamatu. Projektidest puudu ei tule. Nagu roomlased ütlesid vita brevis, ars longa, elu on lühike, kunst pikk. Kui pöörata see mõte teistpidi, siis õppetöö ei lõpe kunagi, elu aga küll.