Peep Nemvalts: eesti teaduskeel teadmusühiskonna alustalana

Täppiskeelse teaduse edendajate konverentsi avas TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas. Tervituse saatis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Brüsselist ELi teadusministrite kohtumiselt, kus lubas rõhutada ka rahvuskeelse teadusmõtte ja teaduse populariseerimise vajalikkust.

Konverentsil käsitleti eri valdkondade terminitarvitust ja -arendust, Eesti ülikoolide doktoriõppurite keelehoiakuid ja -muresid ning teadustekstide tõlkimist. Ettekandeid pidasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu ülikooli teadlased-õppejõud.

Mitme riikliku arengukava 2021–2035 strateegiliste sihtide seas on eestikeelse teaduse ja kõrghariduse edendamine. Teaduse, arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava panustab kõrghariduse ja teaduse seotusse eesti eriala- ja teaduskeele arendamisega, mis loob eeldused teadmiste kasvuks, kvaliteetsemaks hariduseks, eestikeelse teaduse ja kõrghariduse kestlikkuseks.

Haridusvaldkonna arengukavaga toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Selleks toetatakse eesti keele arengut kõrgharidus- ja teaduskeelena, sh eestikeelse oskussõnavara loomist ja kasutuselevõttu ning eestikeelsete kõrghariduse õppekavade säilimist ja arendamist, ühtlasi tõhustades välisüliõpilaste ja -õppejõudude eesti keele õpet.

Eesti keele arengukava strateegilisi eesmärke on toetada eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist, sh eestikeelse oskussõnavara loomist ja kasutamist kõikides teadus- ja eluvaldkondades

Nagu on tõdenud Marju Lepajõe: „Ükskõik kui suur on sündimus või kui hasartne on majandus, otsustav rahva püsimajäämisel on ikka see, mis keeles antakse haridust, millises mõõtkavas elab tunnetuskeel, emakeel. Seepärast ei ole emakeelsele ülikoolile alternatiivi, kui mitte just ihaleda võimalikult kiiret hääbumist.“ (Tarkus ja õiglus kaitsevad kõiki: Reformatsiooni mõjust hariduskäsitusele. – Akadeemia 2017 nr 1 lk 3.)

Eesti teaduskeel teadmusühiskonna alustalana aitab ellu viia visiooni: „Aastal 2035 .. on Eesti kohanemisvõimeline teadmuspõhine ühiskond, kus mõistetakse teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni vajalikkust, teadmus on ringluses ning teadustöö tulemusi kasutatakse loovalt, oskuslikult ja keskkonda säästvalt Eesti sotsiaalse ja majandusliku heaolu ning eesti keele ja kultuuri kestlikkuse hüvanguks.“ (TAIE arengukava 2021–2035, lk 11.)

Konverentsi videosalvestist saab näha siit ning ministri tervitust lugeda ja ettekannete kuvastikke vaadata teaduskeelekeskuse võrgukodust.