Saara Mildeberg: olulised on eetilised otsused, mis sillutavad tee kunsti ja teaduse vahel

Sel puhul pöördus Humanitaarblogi kolme küsimusega värske laureaadi poole.

Palun kirjeldage oma oma kogumistöö eesmärke ja tulemusi?

Premeeritud kogumistöö ehk projekt “Käsmu inimesed ja majad” sai laiemas mõistes alguse juba 1990ndatel aastatel, kui kunstnik ja toona Käsmut iga-aastase suvitajana külastanud Eve Kask alustas rannaküla elanike üks- või perehaaval üles pildistamisega. Mahukast fotoseeriast sündisid raamat ja rändnäitus “Käsmu inimesed 1999—2004” ning osa neist pea 20 aastat tagasi tehtud fotodest on leidnud endale püsiva näitusepinna Käsmus Dellingshauseni kabelis. 

Kui Kaske seob Käsmuga pikk isiklik ajalugu ja tugev kohatunne, mis on kunagisest suvitajast teinud mitmepaikse elaniku, siis mina sattusin projekti juurde üpris juhuslikult, otsides 2018. aasta hilissuvel oma etnoloogiharidusele rakendust. Kask tutvustas mulle projekti ning samal sügisel taotlesime pärast mõningat mõttevahetust äsja välja kuulutatud Eesti Kunstiakadeemia esimest loomegranti. Saadud toetuse abil andsime projektile koos uue hoo ja hingamise ning korraldasime ka folklorist Elo-Hanna Seljamaad (Tartu Ülikool) kaasates Käsmus antropoloogilise kunstipraktika, kus osalesid EKA, TÜ ja Tallinna Ülikooli tudengeid. Antropoloogilise kunstipraktika jooksul kaardistasime Käsmut, viisime läbi intervjuusid ja osalusvaatlust ning harjutasime etnograafiliste meetoditega kogutud materjalide kasutamist loometöös. Nii suvepraktika raames kui varasematel aastatel tehtud intervjuude põhjal koostatud ja läbi kohalike “häälte” Käsmu eluolu avav tsitaadikogumik ilmus 2019. aastal koos Eve Kase fotodega raamatus “Käsmu inimesed ja majad 2013–2019. Kakskümmend aastat hiljem” ning 2020. aastal toimus uurimisrühma isiklikest Käsmu-kogemustest tõukuvalt Tallinnas kaks kontseptuaalset kunstinäitust: kevadel pilootnäitus “Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata” Vent Space’i projektiruumis ning aasta lõpus juba mahukam samanimeline väljapanek Noblessneri laevatehase aladel, kus oma töid eksponeerisid ka mitmed teised Käsmuga seotud inimesed.

Mida tähendab Teile presidendilt tunnustuse saamine rahvaluule kogumispreemia näol?

Seega on projekt seni laiemat avalikku tähelepanu pälvinud pigem tänu ilmunud raamatule ja näitustele. Rahvaluule kogumispreemia tähendab minu jaoks eelkõige tunnustust välitöid ja väljundeid ümbritsenud korraldus- ja korrastamisprotsessidele ning eetilistele otsustele, mis sillutavad tee kunsti ja teaduse vahel. Nende protsesside hulka kuuluvad loomingulisemad ettevõtmised nagu intervjuusid struktureeriva küsimuskava loomine (oluline, et mitte langeda heade jutuvestjate lõputa lugude lõksu!), aga ka kordusi täis tegevused nagu kogutud materjali litereerimine või teiste transkribeeritud töö toimetamine, intervjueeritutelt intervjuude arhiveerimiseks ja avaldamiseks loa küsimine ning fotode ja intervjuude metaandmestikuga varustamine. Praktikas tähendab see lugematuid üksinda helendava ekraani ees veedetuid tunde — mis on väga erinev uusi ja lõbusaid kohtumisi ja kogemusi täis etnograafilistest välitöödest suvises rannakülas.   

Millised on Teie edasised tegevusplaanid kultuuriteaduse vallas?

Muidugi ei jää Eesti Rahvaluule Arhiiv Käsmu inimeste ja majade viimaseks puhkepaigaks. Vastupidi: lisaks kogumisele ja säilitamisele teeb arhiiv materjalid ka teistele uurijatele kättesaadavaks. Iga lõpp on millegi uue algus — nii saab projekti üks seniseid väljundeid, raamat “Käsmu inimesed ja majad 2013–2019”, teejuhiks uutele mõttearendustele ja teadusartiklitele maaelu ja -elulaadi muutuste, inimese ja paiga suhete, hoonete funktsiooni ning aasta- ja hooaegade vaheldumise, erinevate institutsioonide kogukondliku rolli ning palju muu kohta, mida nüüd arhiivi jõudnud fotod ja intervuud põhjalikult kirjeldavad. Mind ennast huvitab näiteks väga elu Nõukogude Liidu piiritsoonis, aga ka kohalike suhe Lahemaa rahvuspargiga, ehk igapäevane toimetulek institutsionaalsete piirangutega.

***

Fotokollaažil on Saara Mildeberg ülal ning ülesvõtted intervjuude ja seminaride läbiviimisest (all). Fotodel intevjuu Käsmu koduloo-uurija Eerik Kaarendiga ja TÜ folkloristikatudeng Hildegard Reimann.