Sisserännanutega kommunikatsiooni parandamine kriisideks valmisolekuks: õppetunnid COVID-19 kriisist
TÜHI teadur Tanya Escudero juhib alates 1. oktoobrist rahvusvahelist projekti, mille raames uuritakse COVID-19 õppetundide näitel migrantidega kommunikatsiooni parandamise võimalusi, et olla paremini valmis kriisideks ning hõlmata kõiki sihtgruppe. Projekt kestab kuni 2022. aasta septembri lõpuni ning seda rahastab Läänemeremaade Nõukogu (CBSS). 2021. aastal oli CBSS taotlusvoor suunatud piirkondlike innovaatiliste lahenduste leidmiseks, et parandada toimetulekut kriisidega. Esitati 55 taotlust, neist rahastuse sai 8.
Projektis osalevad lisaks Tanya Escuderole Jekaterina Maadla TÜHIst ning Mari-Liis Jakobson ja Ivan Polõnin ÜTIst. Meeskonda kuuluvad veel Helsingi Ülikooli Keeleosakonnast Simo K. Määttä, Tuija Kinnunen ja Svetlana Probirska. Riias asuvast MTÜst Loovad Ideed on projekti kaasatud Alise Vitol ja Sanita Putnina, kellel on laiaulatuslik integratsiooniprojektide alane kompetents. Kuna Eestis, Lätis ja Soomes on erinevad rändemudelid, erinevaid keeli kõnelevad grupid ja erinevad tõlkimise poliitikad, siis võimaldab see teha riikidevahelise võrdleva analüüsi ja leida head praktikad, mis oleksid aluseks tõlkestrateegiate soovitamisel.
Käesolev COVID-19 kriis on näidanud informatsiooni jagamisega seotud teemad nagu ligipääsetavus, usaldusväärsus ja valeinformatsioon mõjutavad ühiskonda kui tervikut ning kiire jõudmine erinevate ühiskonnagruppideni oluline, et tagada kõigi turvalisus. Üks haavatavaid gruppe on migrandid, eelkõige äsja riiki saabunud, kes riigikeelt ei oska ning kellel seetõttu on kriitilistes situatsioonides nagu praegune pandeemia suuremad raskused ja kõrgemad riskid toimuvast arusaamisel. Olukorras, kus neil puudub adekvaatne info, võivad nad pöörduda teiste, muuhulgas ka küsitavate allikate poole, mis kriisi ajal võib põhjustada ebaadekvaatset käitumist, pikemas perspektiivis aga nõrgemat integratsiooni ning madalamat usaldust ametiasutuste vastu.
Seetõttu on teadlaste eesmärgiks välja arendada tõhusatel tõlkimise praktikatel ja –poliitikatel põhinevad vahendid ja strateegiad, mis võimaldaksid kiiresti tõlkida mitte-ametlikesse keeltesse ja jagada kriiside ennetamise ja juhtimisega seotud infot migrantide kogukondades ning mis oleks kohandatav ka võimalikes tulevastes erakorralistes olukordades. Samuti püütakse tugevdada Läänemereriikide koostööd piiriüleste hädaolukordadega tegelemiseks ja kasutada sellest koostööst tekkinud teadmisi kohalikul või riigi tasemel probleemide lahendamiseks.
Esimese ülesandena analüüsitakse kolmes riigis COVID-19 pandeemia ajal ja selle kohta muukeelsetele sihtgruppidele edastatud informatsiooni: allikate kättesaadavus, tõlgitud informatsiooni hulk ja kvaliteet, keeled, milles informatsiooni levitati võrreldes peamiste migrantide gruppidega igas riigis, info edastamise kiirus, kanalid, mida sisserännanud info saamiseks kasutavad ja sihtgruppideni jõudmise tõhusus. Saadud tulemuste alusel kirjeldatakse parimad praktikad ja pakutakse välja juhised informatsiooni tõlkimiseks riigikeele mittevaldajatele. Projekti praktilise väljundina valmivat juhendmaterjali, kuidas jagada sisserännanutele olulist teavet mitmes keeles, saab kasutada nii praegusest kriisist taastumisel kui ka kohandades seda tulevaste võimalike kriisisituatsioonide puhul.