“Soome keel ei ole muu keel, see on meie keel!”

Päev oli meeleolukas ja tihe – ettekannetega vaadati minevikku, anti ülevaade tänapäevast ja unistati tulevikust. Kohal oli nii seltsi liikmeid kui ka teisi, kuid meeleolu oli kõigil ühine. Ettekannetest ja omavahelistest jutuajamistest jäid kõlama üksteise toetamine ja innustamine, uhkus tehtud töö üle ning motivatsioon veel parema tuleviku nimel tööd teha. Puudu ei jäänud ka tänulikkusest – ette ja taha kiideti Soome instituuti, kes seltsile kõiges toeks on olnud ja kavatseb seda ka edaspidi olla. Muidugi leidub põhjust ka muretsemiseks. Nagu üldiselt Eesti õpetajad, on ka soome keele õpetajate kogukond vananemas, sest noori ei tule palju peale. 

Seminaripäev lõppes paneelaruteluga, kus arutleti soome keele õppimise tänapäevast ja tulevikust. Tähtsaima küsimusena kerkis esile, et miks üldse tuleks soome keelt õppida. Õpilase vaatepunkti esindanud gümnasist Marleen Mägi tõi lisaks üldisele võõrkeelte oskuse kasulikkusele välja, et soome keel on hea alternatiiv vene keelele, pidades silmas koolis õpitavaid keeli. Soome instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi rõhutas tugeva ülelahesuhte olulisust, sest ükski teine riik pole ei Soomele ega Eestile nii lähedane, kui me oleme üksteisele. “Keel on meie meel, keel on meie identiteet, keel on see, mis kujundab, kes me oleme”. Ta iseloomustab Eesti ja Soome suhte erilisust sellega, et kuna meie keeltel on sugulaskeeltena ühine tüvi, on ka meie mõtlemisel ühine tüvi. Nagu eelkõnelejate jutustki kõlama jäi, aitab keelte õppimine maailmast paremini aru saada. Valkeeniemi lisas, et soome keele õpe aitab eestlasel ka ennast paremini tundma õppida.

Ühe kõneka teemana jäi seminari ettekannetest silma veel soome keele õppe populaarsus. On näha, kuidas aastakümnete jooksul on see nii tõusnud kui langenud. Praegusel ajal on kahjuks menu pigem väike, ehkki Eesti soome keele õpetajate selts on teinud ära suure töö selle aspekti murranguks. Nii on lisaks pingutustele näha ka rõõmustavaid samme muutuste suunas. Näiteks on sel õppeaastal lisandunud mitu uut gümnaasiumi, kes on otsustanud soome keelt õpetama hakata. Ka on positiivne, et riiklikus õppekavas on soome keel muutunud teiste keelte seas võrdseks ning ei paigutu enam “muu keele” kategooriasse. “Soome keel ei ole muu keel, see on meie keel!” ütles seltsi juhatuse liige Karola Velberg teema lõpetuseks.

Kõrgkoolides ja kutsehariduskoolides võiks aga soome keele huvi kindlasti suurem olla. Näiteks näeme meie üliõpilastena Tallinna ülikoolis, et põhjuseks võib olla lihtsalt teadmatus. Kuna soome keelt ei saa õppida peaerialana, siis ei olda kursis ka kõrvaleriala ja vabaaine võimalusega. Samuti on probleem tudengite motivatsioon, kuna ei teata, milliseid võimalusi soome keel tööturul juurde võib anda. Tegelikkuses avab keel inimesele aga täiesti uue maailma ning selle oskamisel on elus silmapaistev väärtus. Lisaks keele õppimisele on tähtis ka huvi soome keele õpetaja erialal edasi õppida, et oleks järelkasvu ameti praegustele pidajatele. Soome keele õppe ja populaarsuse saavad tulevikus tagada ainult värsked ja innustunud õpetajad, kes oskavad sarnaselt tänastele õpetajatele luua nii õpihimulist klassiruumi kui ka anda edasi teadmisi.

Nii nagu muutub kiiresti maailm ja tehnoloogia, toimuvad muutused ka õpetamises ja õpetaja rollis. Digivahendid on saanud elu igapäevaseks osaks ning seega seotakse neid üha rohkem ka õppetööga. Nende abil saab keeleõppe igal juhul mitmekülgsemaks muuta ja leida rohkem erilaadi võimalusi keele praktiseerimiseks. Tudengitena oleme ka ise seda soome keele loengutes tunda saanud, et digimaailm muudab õppimise palju efektiivsemaks ja põnevamaks. Digivahendite kasutamine on nüüdsest keeleõppe lahutamatu osa nii kontakttundides kui ka iseseisvas õppes. Ka selle aspektiga peaksid kõik nii praegused kui ka tulevased õpetajad ja õppejõud arvestama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et soome keel on meile oluline ja selle tõestamiseks on vaja näha ka vaeva. On vaja luua uusi ja huvitavaid õppematerjale ning leida viise, kuidas panna õppureid erinevate keelte oskust rohkem väärtustama. Eesti soome keele õpetajate seltsi seminaripäev lõppes ülevas ning lootusrikkas meeleolus. Oli tunda, et motivatsiooni arenguks ning uuteks sihtideks jagub nüüd pikaks ajaks ja soome keele õpe hakkab Eestis veel rohkem õitsema.

Autorid:

Kristiine Saart (Tallinna Ülikool. Peaaine: eesti filoloogia ja kõrvalaine: soome keel ja kultuur)

Lisel Adelman (Tallinna Ülikool. Peaaine: eesti filoloogia ja kõrvalaine: soome keel ja kultuur)

Tunnuspilt: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi soome keele õpetaja Karola Velberg (seisab) koos  soome keele üliõpilastega, kes aitasid seltsi juubeliseminari korraldada