TLÜ kalender 2021: Millega tegeleb baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath?
TLÜ 2021. aasta kalendri septembrikuu fookuses on humanitaarteaduste instituudi baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath. Uurime, mis on tal hetkel käsil ja kuidas ta oma vaba aega sisustab.
Mis uuringud hetkel pooleli ja käsil on?
Tegelen paralleelselt liiga paljude teemadega – nendeks on balti kliima-, toidu- ja loomajalugu ning Baltisaksa kirjanduse-, ökonoomia ja tehnoloogiaajalugu. Küsimus, kuidas keskkond on mõjunud inimesi ja kuidas inimesed omalt poolt on mõjutanud keskkonda, võiks olla kõik nende väga erinevate teemade kattuv osa. Sellest on ka mu praegu pooleliolev rühmagrandi projekt "Eesti keskkonnaliikumisest pikal 20. sajandil" (PRG908), mille raames analüüsime arenguid keskkonnaga seotud mõtlemises ja liikumistes. Viisid, kuidas keskkonnast mõelda ja kuidas probleemidele reageeriti, on olnud mitmesugused. Kliimakriisi ajastul tasub vaadata korraks ajalukku, mitte ainult selleks, et saada aru, miks ja kuidas me oleme kriisi sattunud, vaid ka selleks, et saada inspiratsiooni, milliseid viise on enne meid kasutatud selleks, et oma hoolivust keskkonna suhtes väljendada ja probleemidest jagu saada.
Mis Teid elus inspireerib ja sütitab?
Mulle meeldib tunne, et heas grupis on võimalik palju enamat ära teha kui üksi. Usun koostöösse teistega, millest võib sündida midagi suuremat, kui oleme ise võimelised ette kujutada ja ära teha. Millised need grupid on, kas peresisesed, sõpruskonnas või tööalased, ei mängi siin enam rolli. Inimestel on sama palju jõudu hävitada kui ka säilitada ja ehitada. Säilitamisega on meil olnud küll suurimaid probleeme, kuna progressi usk on justkui ära keelanud võimaluse, et olukord lihtsalt püsiks. Püüaks ikka elada nii, et ka teistele on hea. Ja siin ma ei mõtle ainult inimeste peale.
Lisaks teadusele - kas teil on ka mõni hobi või tegevus, mis keha ja vaimu virgutab?
Hea on tegeleda loomadega. Vutid on viimastel aastatel palju rõõmu mu ellu toonud. Linnud on toredad ja lausa rõõm on vaadata, kuidas interaktsioon teiste loomadega toimub. Mu kassid on hakanud vuttide eest hoolima ning karjatavad neid koju tagasi, kui keegi neist põgeneb. Loomulikult on see näide sellest, et kassid on hästi toidetud, aga ka sellest, et ka loomade tegemisvõimalused on palju mitmekesisemad, kui esmalt looduse poolt tundub.
Kuhu teadus liigub?
Väljapaistvate üksikteadlaste kõrval tekib järjest koosmõtlemise ja -kirjutamise vajadus ja harjumus. Inimkond on hakanud mõtlema grupiti ja kollegiaalselt, kuna teemad, millega on vaja tegeleda, on liiga suured ja komplekssed ühe aju jaoks. Koosmõtlemine on teaduse ja äkki inimkonna kõige suurem trump ja kindlasti tee, mis viib meid edasi. Hoolimata sellest on endiselt vaja ka silmapaistvad üksikteadlased, kes omas ajus suudavad sünteesida probleeme ja luua veenvaid ja nauditavaid narratiive. Mõlemad suunad on vajalikud. 21. sajandi jaoks, aga tundub, et koosmõtlemine on suurem ja vajalikum väljakutse, kui solitaarne suund.