Humanitaarblogi

TLÜ kalender 2021: Millega tegeleb vanemteadur Tauri Tuvikene?

TLÜ 2021. aasta kalendri aprillikuu fookusteadlaseks on humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Tauri Tuvikene. Uurime, mis on tal hetkel käsil ja kuidas ta oma vaba aega sisustab.

Tauri Tuvikene

Millised uuringud on Teil hetkel käsil? 
„Mind huvitab linnade liikuvuskultuur. Ehk siis see, kuidas ja miks inimesed liiguvad, mis on väikesed praktikad ja taktikad toimetulemisel ning mis ühiskondlikult omistatud tähendused. Näiteks võib selgelt öelda, et mitte ainult Eestis, vaid maailmas domineerib autoliikuvus (inglise keeles automobility) ehk ühe objekti ümber koondunud taristu, majandussuhted, sotsiaalsed praktikad ja tähendused ja nii edasi. Seega ükskõik, mis liikumisviisi vaadata, tuleb näha ka selle seoseid ja suhteid autoliikuvusega. Võib öelda, et Eestis on autoliikuvus läbipõimunud postsotsialismiga ehk siis liikumisviisidele omistatud tähenduste ja suhete osas, mis peegeldavad nõukogude aega, kusjuures nii püsivusena kui ka vastandusena. Indiviidi vabadusele orienteeritus, mida ka autoliikuvus kannab, on selgelt kantud nõukogude aegsete suhetest, nendele vastandumise tõlkimisega isegi põhiseadusesse omandiõiguse kaitsena.

Hetkel kannab minu mõtlemist idee, et ühistransport on avalik ruum, mille uurimisele andis oma toetuse Euroopa humanitaarteaduste võrgustik (HERA). Hetkel huvitab mind ja projektimeeskonda eriti see, kuidas ühistransport pandeemia olukorras muutub. Ühiskonnas on suurenev pelgus teiste inimeste läheduse vastu, samas kui ühistransport ongi just selline ruum. Seda ennekõike võrreldes autodega, millest on saanud mugavuse etalon, millega teised liikumisviisid peavad kohanema. Hetkel teeme oma PUTSPACE projektis uurimistööd saamaks aru koroona pandeemia ja seotud kriiside mõjust inimeste ühistranspordi kogemusele. Eelmise aasta lõpus sai valmis pandeemia esimese laine raport, aga nüüd vaatame edasi, kuidas on praegune olukord võrreldes varasemaga.

Peale selle projekti oleme kolleegide algatanud ka Tallinna ülikooli uuringufondi toel uurimisgrupi "Linnad, töö ja digitaalsed platvormid", kus käsitleme platvormistumisega seotud muutusi linnades, töö paindlikumaks, aga samas ka ebakindlamaks muutumist, digitaalsuse ühiskondliku tähendust ja nii edasi. Meie peamine eesmärk on luua valdkonna teadlaste ja praktikutega tegusat võrgustikku, aga samal ajal teeme ka ise uuringut platvormitöötajate oludest just praegusel koroonaajal.“

Mis Teid elus inspireerib ja sütitab?
„Soov olla liikumises ja soov teha seda, mis ka midagi tähendab. Üldiselt olen uurija ja teadlase vaimuga ja ei kujuta oma elu teise inimesena ette. Töö ülikoolis õppejõu ja teadlasena tundus juba ülikooli esimestel aastatel see, mida tegema hakkan. Teadlase töö võlu on selle pidev võime inspireerida ja sütitada. Palju on lahtist ja määramatut. See tähendab muidugi, et võib teha ka asju, mis nagu otseselt kasulikud olegi, kuigi uurimistöö olemus ongi ka see, mis esmalt tundub vähetähtis, on lõpuks vägagi oluline. Igal juhul hoiab teadlase ja õppejõu töö vaimu värskena: alati on midagi avastada, uut teha ja otsida.“

Lisaks teadusele - kas teil on ka mõni hobi või tegevus, mis keha ja vaimu virgutab?
„Teadus on töö ja hobi. Aga pea saab värskeks ja vaimu selgeks jooksmisega. Kahtlemata on minu vaba aja sisustaja praegu ka peatselt kaheseks saav laps, kes alles ise maailma avastab. Temale asjade selgitamine on hea treening mõtte selguse jaoks: kuidas teha midagi selgeks inimesele, kellel veel nii paljudest sõnadest ja asjade toimimisest mitte mingit arusaama pole?“

Kuhu teadus liigub?
„Süvateadusest praktilisema suunas, vähemasti sotsiaal- ja humanitaarteadustes ja vähemasti väljaspool tippülikooli ja uurimiskeskusi. Küsimused lähevad järjest konkreetsemaks, soov teadmistes ka lühemas perspektiivis kasu ühiskonnale järjest tugevam. Osa sellest suunast on kindlasti hea – sest lõppeks peabki teadus olema avalikkuse teenistuses. Ent liiga palju rakenduslikkust suretab mõtte avaruse ja ambitsiooni. Ilma fundamentaalsema teaduseta on mõistmine maailmast palju tühjem. Vaadates, mida oodatakse rahastusskeemides, on meie töö siin Eesti humanitaarteadustest mõelda, kuidas ühildada kultuuri uurimine ühiskondlike probleemidega. Vähemasti liikuvusega seotud uuringutes on suhe küll selge: kestliku arengu suunas toimetamine tähendab ka arusaamist, mida inimesed teevad ja miks. Ehk siis on vaja mõista nii tähendusi kui ka kõige lihtsamaid argipraktikaid ja nende tegemise põhjuseid.“