Ulrike Plath: "Maailmas on selge, et inimese tegevus peab muutuma, aga kuidas, seda ei teata."

Millises seoses on omavahel ajalugu, kunstiteadus, teoloogia ning keskkonna teemad?

Ulrike Plath "Plekktrummis"

Millises seoses on omavahel ajalugu, kunstiteadus, teoloogia ning keskkonna teemad?

Hiljuti pani TÜHI baltisaksa uuringute ning keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath kokku keskkonnahumanitaaria töörühma, mis uurib keskkonnaliikumise arengut 20. sajandi Eestis ning, mille eesmärk on näidata tausta, mille sees Eesti loodusmõte on arenenud.

Ulrike tõdeb, et Roheliste partei positsioon Eestis on nõrk. "Puudub tugev diskursus keskkonnaprobleemidest rääkimisel, arutelus puudub sild teadlaste ja keskkonnateemaliste emotsioonide vahel. Saksamaal rohelised tõlgendavad teadlaste räägitavat rahvale, Eestis seda ei ole olemas."

Keskkonnajaloolane vaatab, kuidas loodus on mõjutanud inimkultuure ning kuidas inimkultuurid omakorda keskkonda. 
Tegelikult on loodus ning keskkond mõlemad võrdlemisi keerulised terminid. Loodust peetakse kui konstruktsiooni, mis on inimese poolt puutumata. Keskkond on miski, millesse on sekkunud inimene ning on seda enda käe järgi kujundanud. "Selge on, et inimmõju maakerale on praegu tugevam kui ükskõik milline loodusvõim: tuuled, kliima, sest inimene mõjutab neid kõiki." 

Ulrike Plath nendib, et inimpsüühika ei talu teadmist, kui halvasti kõik on ning  sellega tuleb ka arvestada keskkonna ajaloost kõneldes. Keskkonnaajaloos on manitsevad hääled pigem need, mis on kõlama jäänud. Uus märksõna aga on slow hope, mis tähendab, et isegi kui kõik see, mis meid ümbritseb on masendav, ei saa me kaotada lootust.

Ulrike Plath käis ETV saates "Plekktrumm" ning rääkis ajaloost, keskkonnast, loodusest ning kõigest huvitavast.

Vaata saadet