Võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes räägib oma uurimusest Yale Macmillan Center lehel
Järgnev intervjuu moodustab osa kogumikust „Kohapealsed vaatepunktid“, mis on valminud Euroopa Uuringute Nõukogu ning Ladina-Ameerika ja Ibeeria Õpingute Nõukogu koostöös. Sarja eesmärk on heita valgust ühistele raskustele ja tutvustada parimaid viise, kuidas praegusel ebaharilikult keerulisel ajal koostööga jätkata.
Eneken Laanes on Tallinna ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor ja Euroopa Teadusnõukogu projekti „Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil“ juht. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis ja Berliini vabaülikoolis. Ta on töötanud Juris Padegsi teadurina Yale’i ülikoolis (2013–2014) ja Kone stipendiaadina Helsingi Kolleegiumis (2019. a sügis). Ta on avaldanud raamatu „Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis“ (eesti keeles, Tallinn: UTKK, 2009) ning on erinumbrite „Entangled Cultures in the Baltic Region“ (Journal of Baltic Studies, 2020) ja „Cultural Memory Forms“ (Memory Studies, 2021, koostöös Hanna Meretojaga) toimetaja.
Intervjuus Eneken Laanesega räägib ta sellest, kuidas Tallinna ülikoolis on paljud pingutused keskendunud sellele, et pakkuda teadustuge, mis aitab haridusega seotud probleemide ning digitaalsete õpetamis- ja suhtlusmeetoditega toime tulla. Haridusteaduste instituudi teadurid hindavad kiirkorras seda, kuidas koolieelsete lasteasutuste õpetajad ja vanemad hädaolukorras hakkama saavad. Ühes teises projektis uuritakse Eesti üldhariduskoolide kaugõppekogemusi ning tehakse kindlaks eri osaliste kogetud raskused, head tavad ja arendamist vajavad valdkonnad. Uuringu tulemused annavad ülevaate teguritest, mis mõjutavad kaugõppekogemust kooli, klassi ja õpilase tasandil, ning panevad aluse nii õppetöö edasise juhtimise kavandamisele kui ka digilahenduste ja -õppevahendite arendamisele ja kasutamisele.
Neid algatusi on toetanud digitehnoloogiate instituudi projekt, kus selgitatakse samuti välja kaugõppega seotud kogemused ja selle mõju Eesti haridussüsteemile digitehnoloogiate vaatenurgast. Eesti on olnud õppetöö digitehnoloogiate rakendamises esirinnas, kuid kestev pandeemia on tekitanud nii õpetajatele kui ka perekondadele uusi ja ettenägematuid probleeme.
Kohe pärast seda, kui Eestis kehtestati liikumispiirangud, alustas üks Tallinna ülikooli psühholoog projekti, mille kaudu hinnata elanike vaimset tervist ja heaolu eriolukorra ajal ning pärast seda. Sotsiaalteadlased aga panustavad üleeuroopalisse uuringusse selle kohta, kuidas on kogukonnad kasutanud liikumispiirangute kontekstis sotsiaalmeediat, et suurendada teadlikkust ja lahendada sotsiaalprobleeme.
Humanitaarteaduste instituudis, kus Eneken Laanes ka ise tegutseb, on inimgeograafid kokku pannud valdkondadevahelise uurimisrühma „Linnad, töö ja digitaalsed platvormid“, et uurida pandeemia mõju Tallinna digitaalsetele tööplatvormidele. Võttes arvesse seda, et pandeemia on suuresti keskkonnaprobleem, on hoogu juurde saanud ka ökokriitika ja keskkonnahumanitaaria uuringud. Arutletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja selle üle, kuidas pandeemiast tingitud liikumispiirangud mõjuvad haavatavatele rühmadele.
Nagu igal pool mujal, on laboritööle seatud piirangud mõjunud uurimistööle negatiivselt. Reisikeeldude tõttu on muutunud võimatuks välitööd, õpiränded raamatukogudesse ja partnerasutustesse ning isiklik osalemine konverentsidel. Üsna üllatuslikult on märgatud, et tänu vähenenud reisi- ja akadeemilistele kohustustele on olnud rohkem aega keskenduda kirjutamisele ja avaldamisega seotud projektidele.
Eneken Laanes juhib praegu Euroopa Teadusnõukogu grandiprojekti „Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik“, mille põhiteemad on Teise maailmasõja olemus kultuurimälus ning sotsialistlikud riigikorrad Kesk- ja Ida-Euroopa kirjanduses ja filmikunstis. Meeskond on pidanud kolima mõne oma ürituse internetti ja lükkama edasi need, mille puhul tundsid, et näost näkku kokkusaamine on hädavajalik. Sündmuste asemel on koondatud oma tähelepanu kirjutamisele ja koostöös avaldatavatele projektidele, mida koroonaviiruse piirangud nii tugevalt ei mõjuta. Mõni meeskonnaliige oli kavandanud välitöid eri mälestuspaikades ja muuseumites Venemaal ja Ukrainas, samuti õpirändeid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide raamatukogudes. Koroonaviiruse tõttu on need plaanid pooleli jäänud ja määramatult edasi lükatud, sest ei teata, milliseks kujuneb olukord teistes riikides isegi siis, kui vaktsiin muutub kättesaadavaks.
Loe 2020. aasta mõjude ja Eneken Laanese kohta edasi siit:
On the Ground Perspectives: Q&A with Professor Eneken Laanes