Prantsuse keele ja kultuuri kõrvaleriala annab oskused töötamaks ametikohal, mis eeldab head prantsuse keele valdamist ja Prantsusmaa ajaloo- ja kultuurikonteksti tundmist. Kõrvaleriala läbides õpid tundma nii Prantsusmaa minevikupärandit kui ka nüüdiskultuuri ning omandad lisaks oskuse ühiskondlikke ja kultuurilisi nähtusi kriitiliselt hinnata ja analüüsida.

Tööd võid leida paljudes valdkondades (turism, rahvusvahelised suhted, äriettevõtted, kultuurivahetus), mis vajavad kompetentseid vahendajaid Prantsusmaa ja Eesti vahel. Kõrvaleriala loob ka eeldused jätkata õpinguid magistritasemel näiteks õpetajakoolituse, suulise ja kirjaliku tõlke, kultuuriteooria vm erialal.

Õppekava ja -ained

 

Prantsuse keel A1, A2, B1.1 ja B1.2

Meie keeleõpe on tihedalt integreeritud teiste erialaainetega. Lisaks keele omandamisele suhtlustasandil saad palju teada Prantsusmaa, tema ühiskonna, kultuuri, kommete ja ajaloo kohta. Lisaks õpid siinsetel kursustel analüüsima prantsuse keelt ka filoloogilisest aspektist.

Prantsusmaa ajalugu, ühiskond ja kultuur

Sellel kursusel õpid tundma mineviku Prantsusmaad, alates selle kujunemisest kuni Prantsuse revolutsioonini 18. sajandi lõpul. Saad ülevaate peamistest ajaloosündmustest ning eri aegade mentaliteedist ja maailma mõtestamise viisidest.

Tänapäeva Prantsusmaa kujunemine

Sellel kursusel õpid tundma kaasaegset Prantsusmaad. Alustame lähiajaloost (19. sajand) ja jõuame praeguste probleemide ja suundumusteni ühiskonnas ja nüüdiskultuuris. Õpid analüüsima ühiskonna võtmeküsimusi ja kultuurimustreid ning mõistma tänapäeva Prantsusmaa probleemide kontekste ja tagamaid.

Prantsuse kirjanduse suured raamatud

Sellel kursusel õpid tundma prantsuse tähtsamaid kirjandusteoseid keskajast kuni 19. sajandi lõpuni. Õpid eristama eri aegade narratiivseid tavasid ja esteetikat ning analüüsima kirjandusteoseid lähtuvalt tänapäeva kirjandusteoreetilisest raamistikust.

Prantsuse filmikunst

Sellel kursusel omandad teadmisi prantsuse filmikunsti klassikast. Vaatleme filmikunsti arengut seoses koolkondlike liikumistega muudel kunstialadel (kirjandus, kujutav kunst, fotograafia). Selle käigus õpid defineerima filmikeelt üldisemalt, samuti eristama eri perioodide filmiesteetikat ja tuntumate režissööride loomingulist käekirja.

Õppejõud

Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.


Ülo Siirak on romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus, sissejuhatus romanistikasse. 2016/2017. õppeaasta kevadest annab ta ka prantsuse keele ajalugu ning maailmakirjanduse kursuse raames loengut ja seminari Apuleiuse "Kuldse eesli" kohta. Prantsuse keele eriala ainetest on ta andnud prantsuse keele morfoloogiat ja süntaksi, prantsuse keele leksikoloogiat ja fonoloogiat, erikursusena ka seminari Prantsuse humanistidest. Läbi aastate on ta andnud kursust Prantsusmaa ajalugu ja ühiskond pärast Prantsuse revolutsiooni.

Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus, mille üheks näiteks on Einhardi "Karl Suure eluloo" tõlke ilmumine "Keskaja kirjanduse antoloogias".

Ülo Siirak on olnud aastaid tegev leksikograafina ja teeb aktiivselt kaastööd „Suure eesti-prantsuse sõnaraamatu“ koostamisel. Tegemist on rahvusvahelise projektiga, mille üheks eestipoolseks partneriks on Eesti Keele Instituut. Ta kuulub ka sõnaraamatu projekti elluviimiseks loodud Eesti-Prantsuse Leksikograafiaühingu juhatusse.


Merilyn Meristo on prantsuse keele lektor. Lisaks prantsuse keelele koolitab ta tulevasi õpetajaid ja koordineerib võõrkeeleõpet Tallinna ülikoolis.

Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Merilyn Meristot on mitmel korral kutsutud külalislektoriks Sri Lanka Kelanyia ülikooli, kus ta koolitas tulevasi prantsuse keele õpetajaid ja viis läbi võõrkeeleõpetajate täiendkoolitust. Sri Lankaga seob teda ka teadusuuringute tegemine. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.


Ana Sofia Chermont de Magalhães on portugali keele õpetaja. Pärast keelte, kirjanduse ja kultuuride ning tõlke õpinguid Lissaboni ülikoolis tuli ta koostöös Camõesi instituudiga Eestisse õpetama. Alates 2012. aastast juhib ta Portugali Kultuurikeskust, mis pakub õppetööväliseid tegevusi, näiteks võimalust laulda rahvamuusikakooris, osaleda filmiõhtutel ja näitegrupis ning korraldada üritusi. Ta räägib kõrgtasemel inglise ja prantsuse keelt (mida ta õpetab ka Tallinna ülikoolis) ning teeb keelespetsialistina koostööd keeleprogrammiga Lingvist. 

Teaduslikud huvid: kultuuridevahelisus, tõlketeooria ja -praktika, evolutsiooniline lingvistika ja keelemuutused.