Referent-toimetaja eriala annab olulised oskused töötamaks ametikohal, mis eeldab kõrgtasemel eesti keele valdamist, oskust töötada dokumentidega ning toimetada eri tüüpi tekste. Kõrvaleriala läbides saad ühelt poolt oskuse toimetada tekste, muuta need selgeks, ladusaks ja korrektseks, ning teiselt poolt õpid, kuidas tekste koostada. Lisaks tead dokumentide haldamise ja koostamise põhimõtteid, tunned eri andmeallikaid ning oskad tekste refereerida. Praktikakohtade tagasiside on näidanud, et referent-toimetaja eriala oskustega inimene on hinnas mis tahes asutuse töötajate hulgas.

Õppekava ja -ained

Referent-toimetaja kõrvaleriala koosneb kaheksast ainest.

Keelelise toimetamise kursuse lõpus oskad keeleliselt ja sisuliselt toimetada eri liiki tekste ning tunned tekstide toimetamise ja korrektuuri põhimõtteid. Saad põhjalikke teadmisi, kuidas toimetada tõlketekste. Kursuse käigus tuleb ette palju praktilist toimetamistööd: semestri jooksul toimetad pikemaid ja lühemaid tekste ning saad selle kohta õppejõult tagasisidet.

Andmeallikate ja refereerimise kursuse käigus õpid kasutama eri tüüpi andmeallikaid (näiteks sõnastikke, andmebaase ja muid elektroonilisi infoallikaid), saad ka tuttavaks terminite kasutuspõhimõtetega. Omandad refereerimise põhioskused, suudad eristada fakte ja oskad välja tuua olulist. Samuti oled osav protokollimises ja memode koostamises.

Kursuse Eesti keel asjaajamiskeelena käigus saad ülevaade dokumendihaldusest ja õpid, kuidas kasutada ametisuhtluses korrektset keelt. Saad teada, miks on ametisuhtluses hädavajalik keeleline viisakus ja kuidas seda väljendada. Õpid kasutama lihtsat ja ühemõttelist ametlikku keelt.

Ingliskeelsete tekstide refereerimise kursuse käigus saad teada, mille pooles erinevad eesti- ja ingliskeelsed tekstid eri žanrites. Saad ülevaate tekstide organiseerimise põhimõtetest, lähemalt tutvud ajakirjandus-, poliitika- ja majandustekstide eripäraga.

Akadeemilise kirjutamise kursuse käigus õpid, kuidas leida erialakirjandust ja seda refereerida. Tead, kuidas analüüsida teiste autorite töid ja analüüsi tulemusi korrektselt tekstina vormistada. Kursuse lõpus oled saanud hädavajaliku oskuse viidata korrektselt ja tead, kuidas vältida plagiaati.

Erialane toimetamisprojekt on praktiline aine, kus seisad silmitsi pikema tekstiga, mis vajab toimetamist. Valid umbes 15-leheküljelise originaal- või tõlketeksti, mille kallal saab rakendada oma toimetajaoskusi. Lisaks tuleb koostada parandustest ülevaade. Kursus on hea proovikivi tulevasele toimetajatööle.

Bakalaureuseseminari käigus saad ettevalmistuse, mis aitab hiljem soovi korral keeletoimetaja kutseeksamit sooritada. Kursuse käigus järgid keeletoimetaja tavalisi tööülesandeid etappide kaupa, paned proovile varasemates toimetamisainetes omandatud teadmised ja oskused ning saad õppejõududelt tagasisidet.

Erialane praktika on aine, mille läbid reaalses töökeskkonnas. Täidad toimetaja tööülesandeid mõnes kirjastuses, ajalehe või ajakirja juures või hoopis riigiasutuses. Õpid tundma keeletoimetamise protsesse ning saad oma teadmiste ja oskuste kohta väärtuslikku tagasisidet. Lisaks saad teada, mida teeb referent, ning proovid kätt dokumentide koostamises ja haldamises.

 

Õppejõud

Reili Argus on eesti keele professor.

Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist.

Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.


Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeeleõpetuse aluseid ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid. Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Merilin Aruvee õpib ka Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorantuuris lingvistika erialal.

Tema põhiline teaduslik huvi on emakeeleõpetus, täpsemalt funktsionaalne keeleõpe ja teksti ning õigekeelsust ühendav metoodika. Merilin Aruvee on töötanud ka õppekirjanduse toimetajana ning on mitme põhikooli kirjanduse töövihiku autor.

  • Merilin Aruvee on Vikerraadio e-etteütluse meeskonna liige ning ta rääkis 2018. aasta e-etteütluse teemal ETV saates "Terevisioon" (14.03.2018)
  • Merilin Aruvee viis nippi õpetajatele

 


Triin van Doorslaer on kirjaliku tõlke lektor, kelle peamine uurimishuvi on seotud tõlkijahariduse ning tõlkeprotsessiga, samuti kognitiivsete ja retrospektiivsete tõlkeuuringutega. Lisaks on ta töötanud juba üle 20 aasta tõlkijana (nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide tõlkijana), töökeelteks inglise, saksa ja hollandi keel.

2007. aastal lõpetas Triin van Doorslaer (end. Pappel) Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke magistriõppekava ja 2015. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi teemal „Tõlkimise mõtestamine kui teadlikkust tõstev käsitlusviis tõlkijahariduses“.

Aastatel 2014-2019 töötas ta vabakutselise tõlkijana, kuid naasis tõlkijate õpetamise juurde 2019. aasta sügisel. Ta on Eesti Tõlkemagistrite Liidu liige, juhendanud kümneid Tallinna Ülikooli bakalaureuse- ja magistritöid ning osalenud mitmes tõlkijakoolitust edendavas rahvusvahelises projektis.

 


Tiina Rüütmaa

Eesti keele kui teise keele dotsent.

Tiina Rüütmaa (PhD) on teadustöös keskendunud keelte kõrvutamisele (tõlkepõhine kontrastiivlingvistika), õpetab peamiselt tõlke toimetamist, aga ka eesti keele leksikoloogia ja süntaksi erialaaineid, juhendanud on (tõlke) toimetamise, terminoloogia- ja kontrastiivlingvistika-, aga ka eesti keele kui teise keele teemalisi üliõpilastöid.