Saksa keel ja kultuur bakalaureuseeksam

Peaeriala saksa keel ja kultuur bakalaureuseeksam

1. Peaeriala saksa keel ja kultuur bakalaureuseeksam on auditoorne kirjalik eksam, mida hindab eksamikomisjon. Eksami abil kontrollitakse õppekava läbides saadud teadmisi saksakeelsete maade kirjandusest, kultuuriloost ja keeleteadusest.

Kirjalik eksam koosneb kolmest osast, mis jaguneb
I. Kirjandus- ja kultuurilooline valdkond 40%
II. Tekstianalüüs, mis sisaldab ülesannet ühe teksti kohta. 350 sõna. 20%
III. Keeleteaduslik valdkond, rakendusülesanded tekstide põhjal 40%

2. Osade sisu, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid

I. Kirjandus- ja kultuurilooline valdkond

Tuleb vastata küsimustele, mis on modifitseeritud eksamiks ettevalmistamiseks antud kordamisküsimustest. Küsimused käsitlevad kolmeaastase bakalaureuseõppe jooksul läbitud teemasid. Ettevalmistamiseks kasutatakse kohustuslikku ja soovituslikku lugemist vastavalt läbitud õppeainetele, loengu- ja seminarimaterjale ja lisalugemist. Küsimused võivad olla seotud mõne konkreetse õppeainega või eeldada erinevates ainetes arutatud teemade tervik- või võrdlevat käsitlust.

Õpiväljundid

Väljund 1. Üliõpilane omab teadmisi saksakeelsete maade kirjanduse ja kultuurloo põhivaldkondadest ja arengusuundumustest.

Hindamiskriteeriumid:

A Tunneb põhjalikult saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid, oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega, orienteerub väga hästi kirjandus- ja kultuurialases terminoloogias. Vastus on formuleeritud selgelt, terviklikult ja struktureeritult, üliõpilane esitab asjakohaseid fakte (sündmusi, pärisnimesid, daatumeid), oskab neid mõtestada, seostada ja konteksti paigutada, põhjendab oma väiteid veenvalt.
B Tunneb väga heal tasemel saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid ja oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega; kirjandus- ja kultuurialase terminoloogia tundmises esineb üksikuid puudujääke. Vastused on formuleeritud selgelt ja struktureeritult, üliõpilane esitab asjakohaseid fakte ja seostab neid, põhjendab oma väiteid ja toob näiteid, kuigi jätab välja osa aspekte, mida peaks mainima.
C Tunneb heal tasemel saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid; faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; kirjandus- ja kultuurialase terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Vastustes esitab õigeid fakte, oskamata neid alati piisavalt mõtestada; püsib teemas, aga vahel üldistab või teeb vigu, mis tulenevad detailide mittetundmisest.
D Tunneb saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid, faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Vastustes esitab õigeid fakte, aga ei oska neid piisavalt mõtestada.
E Tunneb saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid, faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb raskusi; terminoloogia tundmises esineb olulisi puudujääke. Vastustes esitab õigeid fakte, aga ei oska neid mõtestada ega seostada, kohati kordab oma ideid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet.

II. Tekstianalüüs

Väljund 2. Üliõpilane oskab tekste kriitiliselt analüüsida ja tõlgendada ning väljendada nende
kohta oma teadmisi ja seisukohti oma eriala keeles.

Hindamiskriteeriumid:

A Oskab suurepäraselt ja argumenteeritult analüüsida ja interpreteerida (kirjanduslikke) tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, analüüsi keeleline tase on suurepärane (keelekasutus on asjakohane ja täpne).
B Oskab väga hästi analüüsida ja interpreteerida (kirjanduslikke) tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid analüüsis esinevad mitteolulised eksimused (nagu mõne detaili mitte arvesse võtmine), analüüsi keeleline tase on väga hea (keelekasutus selge, korrektne ja kergesti mõistetav).
C Oskab analüüsida ja interpreteerida (kirjanduslikke) tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid terminoloogia vallas esineb eksimusi, analüüsi keeleline tase on hea (keelekasutus on selge ja üldiselt korrektne, aga piiratud).
D Oskab analüüsida (kirjanduslikke) tekste, analüüsi erinevate punktide seostamine interpretatsiooniks on ebakindel, analüüsi keeleline tase on piiratud, kuid üldiselt korrektne.
E Oskab piiratud tasemel analüüsida kirjanduslikke tekste, tervikliku interpretatsiooni koostamises on puudusi, analüüsi keeleline tase on piiratud ja keelekasutuses esineb vigu.

Väljund 3. Üliõpilane valdab saksa keelt kõrgel tasemel, oskab luua akadeemilistele nõuetele vastava sidusa ja grammatiliselt korrektse kirjaliku teksti.

Hindamiskriteeriumid:

A Suurepärane teksti sidusus, mõtteid väljendatakse selgelt ja ladusalt; suurepärane argumentatsioon; rikas sõnavara; keerulisi struktuure ja ajavorme kasutatakse grammatiliselt õigesti.
B Väga hea teksti sidusus, mõtteid väljendatakse selgelt ja arusaadavalt, teksti on lihtne jälgida; väga hea argumentatsioon; lai sõnavara; keerulisi struktuure ja ajavorme kasutatakse grammatiliselt õigesti.
C Hea teksti sidusus, teksti on üldiselt lihtne jälgida, esineb ebakindlust mõtete väljendamisega; sõnavara pigem lihtne, kuid korrektne; hea argumentatsioon mõningate puudustega; keerulisi struktuure ja ajavorme välditakse, kohati esineb grammatika vigu.
D Tekst ei ole alati sidus; mõtete väljendamises ja argumentatsioonis esineb ebakindlust; sõnavara üldiselt korrektne; esineb grammatika vigu, keerulisi struktuure ja ajavorme välditakse või kasutatakse ebakorrektselt.
E Tekst ei ole sidus, mõtte väljendamine lünklik, kuid üldiselt jälgitav; sõnavara piiratud või ebakorrektne; argumentatsioonis on puudusi, esineb grammatika vigu, ajavormide ja lause struktuuri kasutamises esineb puudujääke.

III. Keeleteaduse valdkond

Väljund 4. Üliõpilane tunneb keeleteaduslikke valdkondi ja omab teadmisi saksa keele morfoloogilistest, süntaktilistest ja semantilistest eripäradest.

Hindamiskriteeriumid:

A Tunneb väga hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab suurepäraselt keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, näiteid tuua ja analüüsida.
B Tunneb hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab väga hästi keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.
C Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust. Oskab näiteid tuua ja analüüsida.
D Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada, kuid esineb väheolulisi eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust ja näidete toomisega ja analüüsimisega esineb ebakindlust ja puudujääke.
E Tunneb üldjoontes keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid pealiskaudselt iseloomustada, kuid esineb mõningaid eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat, kuid selle rakendamisel võib eksida, näidete toomisega on raskusi.

3. Eksami korralduse kirjeldus

Eksam toimub kolmanda aasta kevadsemestri lõpus.

BA seminari raames korraldatakse üliõpilastele infotund, kus räägitakse eksami korraldusest, hindamiskriteeriumitest ja jagatakse kätte kordamisküsimused eksamiks ettevalmistamiseks.

Eksam kestab kokku 4 tundi (täistundi).

Üliõpilastele jagatakse välja küsimused ja teemad. Esimeses osas täidetakse keeleteaduslikud rakendusülesanded (ca 90 min min); seejärel korjatakse kõik eksamitööd ja toimub lühike paus (15 min); seejärel toimub kirjandusteadusliku ja tekstianalüüsi osa (ca 2 tundi/ 120 min).

Hindamine

Töid hindab komisjon hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.