Saksa keel ja kultuur bakalaureuseeksam

Peaeriala saksa keel ja kultuur bakalaureuseeksam

1. Peaeriala saksa keel ja kultuur bakalaureuseeksam koosneb kahest osast: kirjalik uurimistöö ja selle kaitsmine ning auditoorne kirjalik eksam. Eksamit hindab eksamikomisjon. Eksami abil kontrollitakse õppekava läbides saadud teadmisi saksakeelsete maade kirjandusest, kultuuriloost ja keeleteadusest.
Kirjalik uurimistöö moodustab 50% bakalaureuseksami lõpphindest (3 EAP).
Kirjalik eksam moodustab 50% bakalaureuseeksami lõpphindest (3 EAP).
Eksami sooritamiseks peavad mõlemad eksami osad sooritatud vähemalt hindele E.

2. Kirjaliku uurimistöö sisu, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid

Kirjalikku uurimistööd hinnatakse järgmiselt:

Uurimistöö – 80%

Kaitsmine - 20%

Kirjaliku uurimistöö maht on vähemalt 15 lk ilma tiitellehe, kasutatud kirjanduse nimekirja ja lisadeta.

Kirjalik uurimistöö keskendub ühele saksa keele, kirjanduse või kultuuriloo aspektile. Uurimistöö peab tuginema teaduslikule metoodikale.

Kirjalikust uurimistööst teeb üliõpilane eksamikomisjonile ülevaatliku slaidiesitluse (max 10 minutit), millega hinnatakse üliõpilase võimekust oma uurimust ja selle olulisi tulemeid lühidalt ja arusaadavalt kokku võtta ja esitleda. Kontrollitavate osaoskuste hulka kuuluvad oskus esitluse slaide vormistada ja uurimusest olulist infot välja tuua, võime ajalimiidist kinni pidada, kasutada akadeemilist väljendusviisi ning valmidust vastata küsimustele ja võtta arvesse esitatud kriitikat. Esitlusele järgnevad eksamikomisjoni liikmete esitatud täpsustavad küsimused ja nendele vastamine.

Uurimistöö peab olema iseseisev. Kui kasutatakse tehisintellekti abi, tuleb seda märkida, nt millised töö osad selle abil loodi, kuidas seda rakendati. Tuvastatud ja mitte viidatud tehisintellekti kasutamine võrdub plagiaadiga.

Õpiväljundid

Kirjalik uurimistöö

Üliõpilane oskab koostada teaduslikule metoodikale tuginevat uurimistööd, mis analüüsib ühte saksa keele, kirjanduse või kultuuriloo aspekti, oskab leida ja kasutada akadeemilisi allikaid, viidata neile korrektselt, neid kriitiliselt hinnata ning integreerida neid oma
argumentatsiooni.

Üliõpilane on võimeline esitama oma ideid loogilises ja arusaadavas vormis, järgides akadeemilise kirjutamise reegleid.

Kaitsmine

Üliõpilane suudab slaidiesitluse abil lühidalt ja arusaadavalt esitada oma uurimistöö põhiseisukohti, uurimistulemusi ja olulisimaid järeldusi, kasutades esitluses ja diskussioonis asjakohast akadeemilist saksa keelt; oskab vastata komisjoni liikmete küsimustele ja arvestada esitatud kriitikat.

Hindamiskriteeriumid

Kirjalik uurimistöö ja kaitsmine

A (suurepärane)

Kirjalik töö:

Uurimistöö analüüs ja tulemused on loogilised ja toetuvad asjakohastele akadeemilistele allikatele. Viitamine on laitmatu ja töö keelekasutus täpne ning akadeemiline. Töö struktuur on selge ja vastab täielikult akadeemilistele nõuetele.

Kaitsmine:

Esitlus on hästi struktureeritud, ajapiirangust peetakse täpselt kinni, slaidid on visuaalselt hästi kujundatud, korrektses keeles ja toetavad esitlust. Üliõpilane vastab pädevalt komisjoni küsimustele, kasutades akadeemilist väljendusviisi.

B (väga hea)

Kirjalik töö:

Uurimistöö on asjakohane, teema on käsitletud hästi, analüüsis võib esineda mõningaid vigu. Viitamine ja keelekasutus on enamasti korrektsed, kuid esineb üksikuid väiksemaid vigu. Töö struktuur ja vormistus vastavad enamasti nõuetele.

Kaitsmine:

Esitlus on hästi struktureeritud, ajapiirangust peetakse täpselt kinni, slaidid on visuaalselt hästi kujundatud, võib esineda väiksemaid vigu keeles ja esitluse ülesehitusese. Üliõpilane vastab pädevalt komisjoni küsimustele, kasutades akadeemilist väljendusviisi, kuid mõni vastus võib jääda veidi üldiseks.

C (hea)

Kirjalik töö:

Uurimistöö teema on asjakohane, kuid analüüs jääb pigem pinnapealseks. Viitamine on üldjoontes korrektne, kuid esineb märkimisväärseid vormistamisvigu. Keelekasutus on mõistetav, kuid võib esineda mõningaid stiili- või grammatikavigu. Töö struktuuris ja vormistuses esineb vigu, kuid see ei mõjuta oluliselt töö arusaadavust.

Kaitsmine:

Esitlus on mõistetav, kuid ideede esitus võiks olla selgem ja rohkem organiseeritud. Slaidid ei toeta piisavalt esitluse sisu, võivad sisaldada mõningal määral keelevigu. Küsimustele vastamine on mõningate puudustega.

D (rahuldav)

Kirjalik töö:

Uurimistöö teema on asjakohane, kuid käsitlus jääb kohati ebapiisavaks. Analüüs on pealiskaudne ja toetub piiratud hulgale allikatele. Viitamises ja keelekasutuses esineb mitmeid vigu. Struktuur ja vormistus on paiguti nõuetele mittevastavad, kuid töö tervik on siiski arusaadav.

Kaitsmine:

Esitlus on puudulik, ajapiirangut ei järgita. Slaidid on halvasti vormistatud, sisaldavad rohkemal määral vigu või liiga tekstirohked. Küsimustele vastamine on ebakindel ja ebatäpne.

E (kasin)

Kirjalik töö:

Töö vastab miinimumnõuetele. Analüüs on puudulik või ebaoluline, kasutatud allikad on piiratud. Viitamises ja keelekasutuses on olulisi vigu. Struktuur on lohakas ja raskendab töö mõistmist.

Kaitsmine:

Esitlus on raskesti jälgitav, olulised punktid jäävad esitamata. Slaidid on halvasti vormistatud, sisaldavad rohkemal määral vigu või liiga tekstirohked ja ei toeta esitlust. Küsimustele vastamine on kohati puudulik või vale.

F (mittesooritatud, alla 51%)

Kirjalik töö:

Töö ei vasta miinimumnõuetele, on plagiaadikahtlusega või sisaldab tõsiseid sisulisi puudusi. Analüüs puudub või on väga nõrk, kasutatud allikad on ebaolulised. Viitamine ja keelekasutus on tõsiste vigadega. Struktuur ja vormistus on puudulikud.

Kaitsmine:

Esitlus on halvasti ette valmistatud või täielikult ebaõnnestunud. Slaidid puuduvad või on halvasti vormistatud, sisaldavad väga palju vigu või liiga tekstirohked ja ei toeta esitlust. Küsimustele vastamine on olematu või antakse enamasti valesid vastuseid.

3. Kirjaliku eksami osade sisu, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid

Kirjalik eksam koosneb kolmest osast, mis jaguneb
I. Kirjandus- ja kultuurilooline valdkond 40%
II. Tekstianalüüs, mis sisaldab ülesannet ühe teksti kohta. 350 sõna. 20%
III. Keeleteaduslik valdkond, rakendusülesanded tekstide põhjal 40%

I. Kirjandus- ja kultuurilooline valdkond

Tuleb vastata küsimustele, mis on modifitseeritud eksamiks ettevalmistamiseks antud kordamisküsimustest. Küsimused käsitlevad kolmeaastase bakalaureuseõppe jooksul läbitud teemasid. Ettevalmistamiseks kasutatakse kohustuslikku ja soovituslikku lugemist vastavalt läbitud õppeainetele, loengu- ja seminarimaterjale ja lisalugemist. Küsimused võivad olla seotud mõne konkreetse õppeainega või eeldada erinevates ainetes arutatud teemade tervik- või võrdlevat käsitlust.

Õpiväljundid

Väljund 1. Üliõpilane omab teadmisi saksakeelsete maade kirjanduse ja kultuurloo põhivaldkondadest ja arengusuundumustest.

Hindamiskriteeriumid:

A Tunneb põhjalikult saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid, oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega, orienteerub väga hästi kirjandus- ja kultuurialases terminoloogias. Vastus on formuleeritud selgelt, terviklikult ja struktureeritult, üliõpilane esitab asjakohaseid fakte (sündmusi, pärisnimesid, daatumeid), oskab neid mõtestada, seostada ja konteksti paigutada, põhjendab oma väiteid veenvalt.
B Tunneb väga heal tasemel saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid ja oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega; kirjandus- ja kultuurialase terminoloogia tundmises esineb üksikuid puudujääke. Vastused on formuleeritud selgelt ja struktureeritult, üliõpilane esitab asjakohaseid fakte ja seostab neid, põhjendab oma väiteid ja toob näiteid, kuigi jätab välja osa aspekte, mida peaks mainima.
C Tunneb heal tasemel saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid; faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; kirjandus- ja kultuurialase terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Vastustes esitab õigeid fakte, oskamata neid alati piisavalt mõtestada; püsib teemas, aga vahel üldistab või teeb vigu, mis tulenevad detailide mittetundmisest.
D Tunneb saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid, faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Vastustes esitab õigeid fakte, aga ei oska neid piisavalt mõtestada.
E Tunneb saksakeelsete riikide kirjanduse ja kultuuriloo arenguid, faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb raskusi; terminoloogia tundmises esineb olulisi puudujääke. Vastustes esitab õigeid fakte, aga ei oska neid mõtestada ega seostada, kohati kordab oma ideid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet.

II. Tekstianalüüs

Väljund 2. Üliõpilane oskab tekste kriitiliselt analüüsida ja tõlgendada ning väljendada nende
kohta oma teadmisi ja seisukohti oma eriala keeles.

Hindamiskriteeriumid:

A Oskab suurepäraselt ja argumenteeritult analüüsida ja interpreteerida (kirjanduslikke) tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, analüüsi keeleline tase on suurepärane (keelekasutus on asjakohane ja täpne).
B Oskab väga hästi analüüsida ja interpreteerida (kirjanduslikke) tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid analüüsis esinevad mitteolulised eksimused (nagu mõne detaili mitte arvesse võtmine), analüüsi keeleline tase on väga hea (keelekasutus selge, korrektne ja kergesti mõistetav).
C Oskab analüüsida ja interpreteerida (kirjanduslikke) tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid terminoloogia vallas esineb eksimusi, analüüsi keeleline tase on hea (keelekasutus on selge ja üldiselt korrektne, aga piiratud).
D Oskab analüüsida (kirjanduslikke) tekste, analüüsi erinevate punktide seostamine interpretatsiooniks on ebakindel, analüüsi keeleline tase on piiratud, kuid üldiselt korrektne.
E Oskab piiratud tasemel analüüsida kirjanduslikke tekste, tervikliku interpretatsiooni koostamises on puudusi, analüüsi keeleline tase on piiratud ja keelekasutuses esineb vigu.

Väljund 3. Üliõpilane valdab saksa keelt kõrgel tasemel, oskab luua akadeemilistele nõuetele vastava sidusa ja grammatiliselt korrektse kirjaliku teksti.

Hindamiskriteeriumid:

A Suurepärane teksti sidusus, mõtteid väljendatakse selgelt ja ladusalt; suurepärane argumentatsioon; rikas sõnavara; keerulisi struktuure ja ajavorme kasutatakse grammatiliselt õigesti.
B Väga hea teksti sidusus, mõtteid väljendatakse selgelt ja arusaadavalt, teksti on lihtne jälgida; väga hea argumentatsioon; lai sõnavara; keerulisi struktuure ja ajavorme kasutatakse grammatiliselt õigesti.
C Hea teksti sidusus, teksti on üldiselt lihtne jälgida, esineb ebakindlust mõtete väljendamisega; sõnavara pigem lihtne, kuid korrektne; hea argumentatsioon mõningate puudustega; keerulisi struktuure ja ajavorme välditakse, kohati esineb grammatika vigu.
D Tekst ei ole alati sidus; mõtete väljendamises ja argumentatsioonis esineb ebakindlust; sõnavara üldiselt korrektne; esineb grammatika vigu, keerulisi struktuure ja ajavorme välditakse või kasutatakse ebakorrektselt.
E Tekst ei ole sidus, mõtte väljendamine lünklik, kuid üldiselt jälgitav; sõnavara piiratud või ebakorrektne; argumentatsioonis on puudusi, esineb grammatika vigu, ajavormide ja lause struktuuri kasutamises esineb puudujääke.

III. Keeleteaduse valdkond

Väljund 4. Üliõpilane tunneb keeleteaduslikke valdkondi ja omab teadmisi saksa keele morfoloogilistest, süntaktilistest ja semantilistest eripäradest.

Hindamiskriteeriumid:

A Tunneb väga hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab suurepäraselt keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, näiteid tuua ja analüüsida.
B Tunneb hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab väga hästi keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.
C Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust. Oskab näiteid tuua ja analüüsida.
D Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada, kuid esineb väheolulisi eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust ja näidete toomisega ja analüüsimisega esineb ebakindlust ja puudujääke.
E Tunneb üldjoontes keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid pealiskaudselt iseloomustada, kuid esineb mõningaid eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat, kuid selle rakendamisel võib eksida, näidete toomisega on raskusi.

3. Eksami korralduse kirjeldus

Eksam toimub kolmanda aasta kevadsemestri lõpus.

BA seminari raames korraldatakse üliõpilastele infotund, kus räägitakse eksami korraldusest, hindamiskriteeriumitest ja jagatakse kätte kordamisküsimused eksamiks ettevalmistamiseks.

Eksam kestab kokku 4 tundi (täistundi).

Üliõpilastele jagatakse välja küsimused ja teemad. Esimeses osas täidetakse keeleteaduslikud rakendusülesanded (ca 90 min min); seejärel korjatakse kõik eksamitööd ja toimub lühike paus (15 min); seejärel toimub kirjandusteadusliku ja tekstianalüüsi osa (ca 2 tundi/ 120 min).

Hindamine
Töid hindab komisjon hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.