Soome keel ja kultuur (kõrvaleriala)
S
oome keele ja kultuuri kõrvaleriala valides õpid kahe õppeaasta vältel soome keelt. Pakume keelekursusi A1- kuni C1-tasemel. Kõrvaleriala läbides oskad soome keelt vähemalt B2-tasemel. Lisaks saad teadmisi Soome ajaloost, kultuurist ja kirjandusest ning tutvud Soome ühiskonnaga.
Kõrvaleriala läbimine annab hea aluse, kui soovid astuda hiljem soome keele õpetaja magistriõppesse võõrkeeleõpetaja kaval. Kui otsustad mõne muu õpetajakoolituse magistrikava kasuks, siis läbides võõrkeeledidaktika kursuse ja praktika, saad lisaks õiguse õpetada soome keelt.
Õppekava ja -ained
Kõrvaleriala koosneb kaheksast kursusest.
Soome keelt õpitakse kahe õppeaasta vältel ja õppija omandab selle käigus vähemalt B2-taseme. Need, kelle soome keele oskus on kõrvaleriala õpingute alguses kõrgem, läbivad teisel õppeaastal C1-taseme kursused.
Lisaks kuulatakse kõrvaleriala käigus järgmisi kursusi:
Soome keele vestluskursus - kursusel räägime erinevatel teemadel. Käsitleme kultuuri, tööelu ja päevakajalisi teemasid.
Õppija saab kindlustunde ennast soome keeles väljendada, õpib uusi sõnu ja väljendeid ning soome kõnekeelt.
Kursus sisaldab vestlus- ja situatsiooniharjutusi ning kuulamisharjutusi eri teemadel.
Soome ajalugu, kultur ja kirjandus - kursuse käigus antakse ülevaade Soome ajaloo tähtsamatest sündmustest ja arenguetappidest. Kesksed teemad on: Soome esiajalugu, Soome ristiusustamine, reformatsioon, Agricola ja kirjakeele tekkimine, Põhjasõda ja selle mõju Soomele, Elias Lönrot ja Kalevala, Soome Venemaa osana, rahvusliku eneseteadvuse ja rahvusromantismi sünd, suur näljahäda, maapäevad, iseseisvus ning kodusõda, Soome sõdades (1939-45), Väinö Linna “Tuntematon sotilas” ja “Täällä Pohjantähden alla”, külma sõja ajastu, kirjanduslik mitmekesistamine, tänapäeva Soome ja Soome ühiskond, soome muusika ajalugu ja tänapäev.
Õppejõud
Karola Velberg on soome keele õpetaja. Ta on hariduselt soome filoloog, lõpetanud Tallinna Ülikooli 2003. aastal soome keele ja kirjanduse õpetaja erialal. 2016 kaitses ta Tallinna Ülikoolis Organisatsiooni käitumise erialal magistrikraadi. Karola on töötanud soome keele õpetajana Tallinna Teeninduskoolis, Tallinna Ülikoolis, lugematutes keelekoolides ja alates 2018 õpetab soome keelt Tallinna Ühisgümnaasiumis, kus soome keel on alates 6.klassist kohustuslik aine.
Karola on aktiivne Eesti Soome keele õpetajate Seltsi liige ja viimased kolm aastat ka seltsi esinaine. Ta esindab soome keelt ja soome keele õpetajaid Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidus olles juhatuse liige. Olles ise väljakutsetele orienteeritud koolitab Karola teisi õpetajaid, osaleb paljudel erinevatel koolitustel, teeb kaasa Keelenõukogu tegevustes ja seisab igapäevasel soome keele arengu eest. 2019. aasta sügisel alustas Karola taas Tallinna Ülikoolis soome keele õpetajana.
Maija Yli-Jokipii on soome keele ja kultuuri külalislektor Tallinna Ülikoolis alates 2024. aasta augustist. Hariduselt on Maija soome filoloog ning lisaks soome keele ja kirjanduse kraadile omab ta ka õpetaja kraadi aastast 2003, mil lõpetas Turu Ülikooli.
Ülikooli ajal oli tal kõrvalerialaks eesti keel ja kultuur, mille teadmisi rakendas ta 1999-2000. aastal Tartu Ülikoolis vahetusüliõpilasena. Aastal 2024 kaitses ta oma doktoritöö Tampere Ülikooli kasvatusteaduste ja kultuuri teaduskonnas teemal “Oma emakeele õpetaja kui keele- ja kultuuritundliku koolisüsteemi osa” [Oman äidinkielen opettaja osana kielellisesti ja kulttuurisesti vastuullista koulutusjärjestelmää].
Maijal on töötanud aastast 2002 õpetajana põhi- ja keskkoolis ning aastast 2014 Tampere Ülikoolis, kus on spetsialiseerunud Soome kolinud õpilaste ja täiskasvanute õpetamisele. Ta on osalenud aktiivselt Soomes ja ka rahvusvaheliselt erinevates projektides, mis on seotud keele- ja kultuuritundliku pedagoogika teemadega. Maija peab end ennekõike pedagoogiks ja õppetöö meeldib talle väga.
Tallinna Ülikoolis annab Maija soome keelt C-tasemel ning Soome kultuuri, kirjanduse ja ajalooga seotuid kursuseid.