Soome keele ja kultuuri bakalaureuseeksam

Eksam koosneb kolmest osast:

1. Kolme lühiessee (1–2 lk) kirjutamine bakalaureuseõppe eriala ainetes käsitletud ja omandatud teemade kohta. (3 EAP).
2. Kahe soomekeelse keeleteadusliku teksti (1 – 2 lk) kirjutamine varem kätte antud materjalide põhjal. (2 EAP).
3. Soomekeelse teksti tõlkimine eesti või vene keelde (1 EAP).

1. Osade sisu, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid:

1. Kolm temaatilist küsimust, millele üliõpilane vastab kohapeal soomekeelse lühiesseega (iga vastus 1 – 2 lehekülge). Küsimused puudutavad  Soome ajaloo, ühiskonna arengu, kirjanduse ja kultuuri teemasid mis on arutatud, õpitud ja omandatud kolmeaastase bakalaureuseõppe jooksul. Küsimused võivad olla seotud mõne konkreetse õppeainega, olla erinevates ainetes arutatud teemade tervik või võrdlev käsitlus. Küsimused valitakse välja bibliograafiaga varustatud kordamisküsimustest (umbes 20), mis jagatakse üliõpilastele enne 3. õppeaasta sügissemestri lõppu.

     Õpiväljundid:

omab teadmisi Soome ajaloo ja ühiskonna ning soome kirjanduse ja kultuuri põhivaldkondadest ja arengusuundumustest.

 

Hindamiskriteeriumid:

A  Tunneb põhjalikult soome kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldiseid arenguid, oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega, orienteerub väga hästi kirjandus- ja kultuuri alases terminoloogias. Eksamitöö vastab selgelt, terviklikult ja struktureeritult küsimusele, esitab asjakohaseid fakte (sündmusi, pärisnimesid, daatumeid), oskab neid mõtestada, seostada ja konteksti paigutada, põhjendab oma väiteid veenvalt, ei korda oma ideid, toob näiteid ja lisab olulist teavet enda leitud lisaallikast (näitab, et on teemaga põhjalikult tegelenud);

B  Tunneb väga heal tasemel soome kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldiseid arenguid ja oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega; kirjanduse ja kultuuri alase terminoloogia tundmises esineb üksikuid puudujääke. Eksamitöö vastab selgelt ja struktureeritult küsimusele, esitab asjakohaseid fakte ja seostab neid, ei korda oma ideid, põhjendab oma väiteid ja toob näiteid, kuigi jätab välja osa aspekte, mida peaks mainima;

C Tunneb heal tasemel soome kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldiseid arenguid; faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; kirjandus- ja kultuuri alase terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Eksamitöö esitab õigeid fakte, oskamata neid alati piisavalt mõtestada; püsib teemas, aga vahel üldistab või teeb vigu, mis tulenevad detailide mitte tundmisest;

D Tunneb soome kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldiseid arenguid, faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Eksamitöö esitab õigeid fakte, aga ei oska neid piisavalt mõtestada; kohati kordab oma ideid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet;

E Tunneb soome kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldiseid arenguid, faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb raskusi; terminoloogia tundmises esineb olulisi puudujääke. Eksamitöös esitab õigeid fakte, aga ei oska neid mõtestada ega seostada, kohati kordab oma ideid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet.

 

 

2. Üliõpilane kirjutab/koostab kaks soomekeelset teaduslikku teksti (1 – 2 lk) varem kätte antud materjalide põhjal: teaduslikku artikli analüüs ning kommenteeriv referaat.

Õpiväljundid: oskab analüüsida ning kasutada kirjalikke materjale kriitiliselt. Argumenteerida oma seisukohti kriitiliselt ning kirjutada antud ülesanded korrektses soome keeles.

 

Hindamiskriteeriumid:

A  Oskab suurepäraselt ja argumenteeritult analüüsida ja kirjutada teaduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest. Keelekasutus on suurepärane, korrektne, asjakohane ja täpne;

B Oskab väga hästi ja argumenteeritult analüüsida ja kirjutada teaduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid keelekasutuses esineb mitteoluliseid eksimusi (nagu mõne detaili mitte arvesse võtmine). Keelekasutus on väga hea, selge, korrektne ja kergesti mõistetav;

C  Oskab analüüsida ja kirjutada teaduslikke tekste hästi, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid terminoloogia vallas esineb eksimusi. Keelekasutus on hea, selge ja üldiselt korrektne, aga piiratud;

D Oskab analüüsida ja kirjutada teaduslikke tekste rahuldavalt. Õpitud terminoloogia ja meetodite kasutamisel esineb vigu. Keelekasutusus esineb vigu, keeleline tase on piiratud, enamasti aga korrektne.

E Oskab piiratud tasemel analüüsida ja kirjutada teaduslikke tekste. Õpitud terminoloogia ja meetodite ning keelekasutuses esineb rohkelt vigu.

 

c) Lühikese (1 lk) soomekeelse tarbeteksti analüüsiv ja kommenteeriv kirjalik tõlge eesti või vene keelde. Tõlke suuline arutamine ja analüüs (süntaks, semantika, sõnavara) koos õppejõuga.

Õpiväljundid: tunneb keeleteaduslikke valdkondi ja omab teadmisi eriala keele süntaktilistest ja semantilistest eripäradest ning tunneb selle stiiliregistreid.

 

Hindamiskriteeriumid:

A Tunneb väga hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab suurepäraselt keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada.

B Tunneb hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab väga hästi  keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada.

C Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust.

D Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada, kuid esineb väheolulisi eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust ja puudujääke.

E Tunneb üldjoontes keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid pealiskaudselt iseloomustada, kuid esineb mõningaid eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat, kuid selle rakendamisel võib eksida.